[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

halli L P M Kõ Lu Li Ra J I χalli L haĺĺi (Kett.) alli K-Ahl. R-Lön. Li alĺi (K-Ahl.), g hallii P Lu Li J hallõõ J χallii L alĺii K
1. (vanadusest) hall | vn седой
I ku inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõᴅ tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kel on palju muret, (sel) läheb pea halliks (tuleb hall pea)
Lu hallissaa elit, a meelt ep kopittunuᴅ elasid vanaks (halliks minekuni elasid), aga mõistust ei kogunenud
L tuli narvass halli parta, rikaz minua tšäümεä rl tuli Narvast hallhabe, rikas mulle kosja
vana halli starikka vana hall taat
J halli (opõin), om mennü vanassi hall (hobune), on jäänud vanaks
I halli opõnõ ~ P M halli opõn ~ Li halli õpõn (vanadusest) hall hobune
J vana mehe part om mennü hallii vana mehe habe on läinud halliks
Li kõvassi meni hallii läks väga halliks
2. halli (hallikat) v. valget (valkjat) karva; hall v. valge hobune, kimmel | vn серый (сероватый) или белый (беловатый), белёсый (о животном); серая или белая лошадь, серка
L meneb minuu deeduška χallii opõzyõkaa läheb minu vanaisa halli hobusega
P halli voho hall kits
M halli opõn ~ Li halli õpõn valge hobune
J halli opõin kimmel
Li halli, väliss halliss i kutsuttii valkaat õvõssõ kimmel, vahel kimliks nimetatigi valget hobust
Li hallilla ep hooli tšezällä tšelloa ja talvõlla tallia kimmel ei vaja suvel kella (kaela) ega talvel talli

sumõrka L, g sumõrkaa, pl sumõrkaᴅ: sumerkaᴅ I videvik, hämarik | vn сумерки
L perää sumõrkaa mentii issutaluo pärast videvikku mindi istjatsimajja (= majja, kus üheskoos tehti tööd ja veedeti aega)
I sumerkat tuuvaᴅ hakkab hämarduma (tuleb hämarik)

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur