[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tuntõa K L P M S Lu J (R Kõ Ja-Len. Li Ra Ku) tuntaa Lu Li J tunta J-Tsv. tuntõaɢ I (vdjI), pr tunnõn Al. Kett. K L P M Kõ S Lu Ra J tunnen K-Ahl. tunnõõ I, imperf tuuzin Al. Kett. Set. K P M Kõ tunzin Ra J Ku tunsin K-Sj. tunzii I tunnin Lu J tuntõzin P tuntõzii I
1. tunda | vn знать
M möö emmä tuntõnnuuᴅ tõin tõissa me ei tundnud teineteist
K kahs velliä üli õrrõõ vaattavaᴅ, i üppiväᴅ, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmäᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüppavad, aga teineteist ei tunne? – Need on silmad
Lu rihi täün tuttavia, ühtää b tunne. jäĺĺet (Must. 159) mõist tuba täis tuttavaid, (aga) ühtegi ei tunne? – Jäljed
2. ära tunda | vn узнавать, узнать
I lampailõõ paad merkit kaglaa, štobõ tuntõag näitä lammastele paned märgid kaela, et neid ära tunda
M miä vaatõn, no en tuntõnnu, õliko karu vai susi ma vaatasin, aga ei tundnud ära, kas oli karu või hunt
I miä tuntõzii, što kasse minu poika ma tundsin ära, et see (on) minu poeg
J kaktšikod on nii ühellaizõᴅ, jot raŋkk on tunta kaksikud on nii ühesugused, et raske on (ära) tunda
M tunnõd linnuu laulua möö vs linnu tunned (ära) laulu järgi
Lu lõŋka-pitsukill et tunnõ, kus paikkaa on pitsattu pika pleisiga (lõngapleisiga sa) ei tunne ära, kust kohast on pleisitud
P tšülä p tunnõ äälessäni rl küla ei tunne (mind) ära mu häälest
3. tunda, teada | vn знать
J tšen mitä tunsi, se sitä pajatti kes mida teadis, see seda rääkis
J en tunnõ sitä soomõssi ma ei tea seda soome keeli
K no soldatti ep tuntõnnu, što täm on kunikaᴢ aga soldat ei teadnud, et tema (= teine mees) on kuningas
J en tunn teet ei tunne teed
J tširjaa tuntõma, täätemä kirja tundma (= lugeda ja kirjutada oskama)
4. tunda, tunda saada | vn испытывать, испытать, чувствовать
J raskuss tunta raskust tunda
5. osata | vn уметь
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, sennee teeʙ, vaikk on mehee, vaikk on naizõõ tüü küll see on osav inimene, (nii) oskab kõike teha: mis vaid võtab kätte, selle teeb ära, olgu kas mehe või naise töö
J kõikõllaiss tüüt on tarvis tuntaa tehä igasugust tööd on tarvis osata teha
I izek tiiɢ, kui tunnõᴅ, izek tiiɢ, kui tääᴅ tee ise, kuidas oskad
L ko t tunnõ, miä õpõtan kui sa ei oska, (siis) ma õpetan
I tšen mitä tunsi tehäs, sitä i tetši kes mida oskas teha, seda tegigi
M mill tšäsi päh̆hää eb mee, miä tunnõn kõig ize tehä kk (ennast kiites:) mina kukalt kratsima ei pea (mul käsi pähe ei lähe), ma oskan kõik(e) ise teha
M näᴅ kõikii tuntõas päätä toittaa näe, kõik oskavad end (oma pead) toita
I tunzid deŋgoo kopittaaɢ, a el̆lääg et tunnõk kui deŋgojõkaa piäb el̆lääɢ oskasid raha koguda, aga elada ei oska, kuidas rahaga tuleb elada
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
S isä emä ep tšäütü škouluu, evät tuntõnuud luk̆kõa isa (ja) ema ei käinud koolis, (nad) ei osanud lugeda
P a miä venäissi pajattaa en tuntõnnu aga mina vene keelt rääkida ei osanud
K tantsittii da laulõttii, tšen kui tuusi tantsiti ja lauldi, kes kuidas oskas
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut pruulida?
M tämä tunnõb aivoo üv̆vii rissuittaa ta oskab väga hästi joonistada
I et tunnõg rüvetäɢ, too uppooᴅ (kui) sa ei oska ujuda, siis upud (ära)
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
Lu nät se on inemin, tunnõb lassaa naljaa vaat, see on (alles tore) inimene, oskab nalja teha
K tšen tunnõb itkõa, sitä siz tšiittääs (Al. 24) kes oskab itkeda, seda siis kiidetakse
Ra ai, miä tunzin lugõttaa, lugõtõll oi, ma oskasin (noorena) itkeda
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette (ära) öelda
M miä tunnõn arpoa mina oskan ennustada
K leütüziväd mokomad ińehmiizet kummat tuusivat soperoittaa leidus selliseid inimesi, kes oskasid posida
J miss tüü tunzittõ meilee tullõ rl mille järgi te oskasite meile tulla?
P neittsüeni ainagoni neitsüd ainago anõni tuuzit tulla tunnõ õlla taloo juurta talloõlla taloo tarkutta pitää rl mu mõrsja, mu ainuke, mõrsja, mu ainus hani, (kui) oskasid tulla, (siis) oska olla, (selle) talu tava(de) järgi käia (= elada), (selle) talu tarkust hoida
P tuuzid võttaa, tunnõ pitεä rl (kui) oskasid (naise) võtta, (siis) oska (teda ka) hoida
P tämä b õlõ lahkõa inehmiin, ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei ole lahke inimene, ei oska (teise) inimesega ümber käia.
Vt. ka tutaa