[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tunniᴅ Kett. M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I tuńniᴅ Kett. tunnit M-Set. pl.
1. kell; kellaaeg | vn часы; время
M var̆raapõõ tunnija bõllu vanasti kella polnud
Kõ kukkõ õli tunniᴅ kukk oli kellaks
Lu karjušil tunnijõ eb õllu, aikaa piti saavva täätä jalka lapoil karjasel kella ei olnud, aega pidi saama teada jalalabadega (varju pikkust mõõtes)
I a tunniloja miä en mälehtäk kõõs näväd õssivaᴅ aga kella (kohta) ma ei mäleta, kunas nad (kella) ostsid
I niin ainõ i elettii, päivüttä müü, tunniloja bõlluɢ nii aina elatigi, päikese järgi, kella ei olnud
I õlivad mokomat tunniᴅ, päivüttä müü ainõ päivüttä müü vaatatti kui päiväᴢ paissi, niin i tunniᴅ oli niisugune kell (= ajaarvamine), päikese järgi, aina päikese järgi vaadati, (et) kuidas päike paistis, nii (oli) ka kell(aaeg)
J paĺĺo ted́d́ee tunnid näütteveᴅ (kui) palju teie kell näitab?
I tšäüvät tunnid nüt silla kas su kell nüüd käib?
I tunnid ruttavad ainõ kell aina ruttab
Lu tunnid on vernoissi ~ tunnid õllaa praavilnõiᴅ kell käib õigesti
Lu tunnit tiksuvaᴅ kell tiksub
Lu tunnit piäb vääntää kell tuleb üles keerata
Lu tunnid näüttäväᴅ, jott piäb mennä ookaamaa kell näitab, et tuleb minna puhkama
Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ kaelakell, see on naistekell
Kõ kultõzõt tunniᴅ ~ I kultõõs tunniᴅ kuldkell
J kullõtõtut tunnit kormunõᴢ kullatud kell (on) taskus
Lu ühet seinä tunnid õltii tšüläᴢ üks(ainus) seinakell oli külas
J kormun tunniᴅ taskukell
2. (kiriku)kell | vn колокол
Kett. tuńnid bumizõvaᴅ kellad kumisevad.
Vt. ka kaappitunniᴅ, kaglatunniᴅ, kormanotunniᴅ, kormunatunniᴅ, lautatunniᴅ, rintatunniᴅ, seinä-tunniᴅ, tasku-tunniᴅ, tšäsitunniᴅ