[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hoolittsaa Ra hoolittsa Lu oolittsa M, pr hoolitsan: hoolitsõn Lu Ra oolitsõn M, imperf hoolitsin Lu oolitsin M muretseda, muret tunda, vaeva näha; kellegi v. millegi eest hoolitseda | vn заботиться, беспокоиться; печься
Lu miä ku õlin peremmehen, miä kõikissa hoolitsin kui ma olin peremees, ma muretsesin kõige eest
Lu se on hoolõton inemin, ep tämä mittä hoolitsa see on muretu inimene, ta ei muretse millegi pärast
Lu ku tahod ellää, siis piäb i hoolittsa kui tahad elada, siis tuleb ka vaeva näha
M piäb tõin tõizõssa oolittsa peab teineteise (~ üksteise) eest hoolitsema
Ra on tarviz hoolittsaa lahsii vart on tarvis hoolitseda laste eest

imottsaa M (Kett.) imottsa ~ imoottsaa M-Set. imottsaaɢ (I), pr imotsan ~ imotsõn ~ imootsan M, imperf imotsin trans. (süüa) himustada, (söögi järele) himu, isu tunda; himu, isu olla | vn иметь аппетит, охоту (есть); хотеться (есть)
M on paksu naizikko, kõikkõa imotsaʙ; ep tää mitä süüvvä, siz juõllaᴢ: siä niku paksu naizikko, kõikkõa imotsaᴅ on rase naine, kõike himustab; (kes) ei tea, mida süüa, siis öeldakse (talle): sa (oled) nagu rase naine, kõike himustad
M täll on raskas kannotuᴢ, kõikkõa imotsõʙ tal on raske rasedus, kõike tahab (süüa)
I tälle imottsi kõõs kapussaa ap̆poa, kõõs õunaa tal oli himu süüa kord (millal) hapukapsast, kord (millal) kartulit.
Vt. ka isoossa, isossa

inoa J-Tsv., pr inon J, imperf inozin J vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
miä inon tämä pääle kattsoa mul on vastik tema peale vaadata.
Vt. ka inoossa, inossa, inota

inoossa: innoossa Li (Lu) innossa Lu, pr inoon: innoon Lu Li innon Lu, imperf inoozin: innoozin Lu Li innozin Lu
1. vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
Li miä sinnua innoon, en taho sinuu pääle kattsoa sa oled mulle vastik, (ma) ei taha sinu peale vaadatagi
Li miä algin innoossa mul hakkas vastik
Lu miä innoon sitä süükkiä ma tunnen vastikust selle söögi vastu
Lu miä sinnua en inno, miε innon kitsii võita ma ei jälesta sind, ma jälestan kitsevõid
Lu kõikkõa innoʙ, aina õhsõntaaʙ (raseda kohta:) kõigest läheb (tal) süda pahaks (kõik on talle vastik), aina oksendab
2. Li vihata | vn ненавидеть.
Vt. ka inoa

inota Kõ Lu (Kett.) inotõ Lu, pr inoan: in̆noan Kõ, imperf inozin Kõ
1. vastikust tunda, jälestada | vn питать отвращение, гнушаться
Kõ jõka aźźaa ep piä inota iga asja ei ole vaja jälestada
2. vastikust, jälestust tekitada | vn вызывать, вызвать отвращение, омерзение
Kõ pok̆koinikka in̆noab näit surnu tekitab neis vastikust.
Vt. ka inoa

isoossa: issoossa Lu Li issossa (Lu), pr isoon: issoon Lu Li , imperf isoozin: issoozin Lu Li hrl trans isu tunda, (süüa) tahta; isu olla | vn иметь аппетит, охоту (есть); хотеться (есть)
Lu miä issoon marjaa mul on marjaisu
Lu mitä siä issooᴅ mille järele sul on isu?
Lu siä issooᴅ niku saunanain sul on isu nagu nurganaisel
Lu naizõl issomiin meeb üli, siiz jo nõizõp prostopassi süümää (rasedal) naisel läheb isunemine üle, siis juba hakkab lihtsamalt sööma
Li kitsid issoossaa üvvää rohta kitsed tahavad head rohtu süüa
Lu a mill ko sitä issooʙ oi, kuidas mul on selle järele isu!
Vt. ka imottaa, imottsaa

itšävöittää M Lu itšävöittä J-Tsv. itšäveittääɢ I, pr itšävöitän Lu itšävöiten J, imperf itšävöitin Lu J
1. igavleda, igavust tunda; igatseda; nukrutseda | vn скучать; тосковать; грустить
M täm̆määkaa bõõ aikaa itšävöittää temaga pole aega igavust tunda
I koira ulvoʙ, peremeessä itšäveitäʙ koer ulub, igatseb peremehe järele
Lu miä õõn paha itšävöittämää ma nukrutsen alatasa
J võõras poolla jõka inimin itšävöiteʙ võõras kohas (= võõrsil) iga inimene nukrutseb
2. kurbust tundma panna, nukraks teha (ka impers.) | vn нагонять, нагнать тоску, скуку
J elä õõ nii tuskõin, itšävöited i minu ära ole nii nukker, teed minugi nukraks
Lu minnua algab itšävöittää mind teeb nukraks

itšävöitä (L P), pr itšävöin L P, imperf itšävöizin igavleda, igavust tunda | vn скучать
L ed nõizõ itšävöimεä sa ei hakka igavust tundma
P älä itšävöi, tüttärikko, õlõd nuori rl ära igavle, (sa) oled noor tütarlaps

kuulla K L P M Lu Li Ra J (Kett. Len. R Kõ Ku Kr) kuull J-Tsv., -laɢ I, pr kuulõn Kett. K L P M Lu Ra J kuulen K-Ahl. Ku Kr kuhlan Kr, imperf kuulin K R L P M Lu Ra J Ku kuulii I
1. kuulda | vn слышать, услышать
Lu ühess kõrvass kuulõᴅ, tõizõss lazõt poiᴢ ühe kõrvaga (ühest kõrvast) kuuled, teisest lased välja
Lu se inemin ep kuulõ see inimene ei kuule (= on kurt)
L treŋki kuuli kõikk kazyõ jutuu sulane kuulis kogu seda juttu
Lu en õlõ kuullu ma ei ole (seda) kuulnud
Lu i se χerrõ sai kuullõ, jott mettsez on mokomõ mettsõpõn ja see härra sai kuulda, et metsas on niisugune metshobune
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
Lu merell meri kuulõʙ, a mett-säz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb (= merel on silmad, metsal kõrvad)
J väliss seinet kuulla, mitä suu pajatõʙ kk vahel seinad kuulevad, mida suu räägib
Lu kuulõmizõõ kuulin, a en tää, tšen pajattii kuulsin küll, aga ei tea, kes rääkis
Lu kuulõmissa miε kuulin, a nätšemissä en nähnü ma kuulsin küll, aga ei näinud midagi (kuulmist mööda kuulsin, aga nägemist mööda ei näinud)
M tämäss i kuulõmass en kuullu ma ei kuulnud temast õhkagi
2. tunda; haista | vn чувствовать; обонять
Ra miä kuulõn, što minnua vaivõttaaʙ ma tunnen, et mul valutab
Ra jo eness kuulõᴅ, što eb õõ üvä juba ise(enesest) tunned, et ei ole hea
I vaatap kuulõʙ: duuha, tarõõ duuha on vaatab, haistab: lõhn, sauna lõhn on

murhõnõssa: murhõnõss J-Tsv., pr murhõnõn J, imperf murhõnin J muretseda, muret v. kurbust tunda, norutada | vn заботиться, позаботиться, горевать, погоревать, унывать.
Vt. ka murõhtaassa, murõhtõlla, murõttsia

murõhtaassa (Lu), pr murõhtaan Lu, imperf murõhtaazin muretseda, muret v. kurbust tunda | vn заботиться, позаботиться, горевать
suu va laulaʙ, süä murõhtaaʙ rl suu vaid laulab, (aga) süda muretseb.
Vt. ka murhõnõssa, murõhtõlla, murõttsia

murõttsia ~ murhettsia Lu, pr murõtsin ~ murhetsin Lu, imperf murõttsizin ~ murhettsizin Lu muretseda, muret tunda | vn заботиться, позаботиться
ain minuu piäb murhettsia ma pean aina muretsema.
Vt. ka murhõnõssa, murõhtaassa, murõhtõlla, muudruttaa

nähä L P M Kõ S Lu J (Kett. R U Li Ra Ku Kr) nähäɢ I näh́h́ä Lu näh́he J-Tsv. nätä Kett. K M Kõ nätäɢ (I), pr näen K U L P M Lu Ra J Ku nään K L Lu Li J näjen Kett. P Kr nägen K nähen Ke näj̆jee vdjI näjän Kr Нэ́енъ K-reg₂ Нэенъ Pal₁, imperf näin L P M Kõ Lu Li J Ku näi I neijen Kr
1. näha | vn видеть, увидеть
Lu tämä kehnossi näeʙ ta näeb halvasti
I või siä et näeɢ, što miä mak̆kaa kas sa ei näe, et ma magan
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iä õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu(ea) otsa ei näe
K nüd jo miä sinua aikaa en nähnü nüüd pole ma sind juba ammu näinud
Lu pajattamizõõ pajatattii, a nätšemää en trehvanuᴅ räägiti küll, aga nägema (ma) ei sattunud
Lu i nään unõᴢ, minuu taattõ on toožõ siin ja näen unes, (et) minu isa on ka siin
Lu näin märänee unõõ, en tää mitä leeʙ nägin halba und, ei tea, mis tuleb
Lu miä en taho tätä silmii näh́h́ä ma ei taha teda silmaga(gi) näha
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
Kõ miε tätä silmiiz en nähnü ~ M miε tätä i nätšemässä en nähnü ma ei näinud teda sugugi
Lu tämä nätšemissä näeʙ, ebõ·õ tükkünää sõkkõa ta midagi (ikka) näeb, ei ole päris pime
Lu kuulõmissa miε kuulin, a nätšemissä en nähnü ma midagi (ikka) kuulsin, aga ei näinud midagi
Lu nätšemizee en nähnüᴅ (ma) ei näinud sugugi
J miε vaa nätšemizee näin, tšiiree meni müütää ma vaid vilksamisi nägin, läks kiiresti mööda
Lu miε nätšemizel näin, a en tuntõnnu ma nägin küll, aga ei tundnud (ära)
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silmanähtavalt (silma nähes)
2. näha, tunda, tunda saada | vn видеть, увидеть, узнавать, узнать, познавать, познать
M kõikkõa on nättü mentüisiz voosiza, üv̆vää i kehnua kõike on nähtud möödunud aastate jooksul, head ja halba
Kõ emä nätši suurõd vaivaᴅ rl ema nägi suured vaevad
Lu siä tänävä nältšää nääᴅ sa saad tänavu nälga näha (näed tänavu nälga)
Li siiz müö siäl tšülmää näimme paĺĺo siis me saime seal palju külma tunda

raaduittaassa: raaduittass J-Tsv., pr raaduittaan J, imperf raaduittaazin: raaduittazin J rõõmutseda, rõõmu tunda | vn радоваться, обрадоваться

šaluittaa (K-Ahl.), pr šaluitan K, imperf šaluitin haletseda, (kellelegi) kaasa tunda | vn жалеть (кого-либо), сочувствовать (кому-либо)

žaalittaa M Lu žaaĺittaa Ra, pr žaalitan, imperf žaalitin kaasa tunda (kellelegi); haletseda; kahju olla (kellestki-millestki) | vn жалеть, сочувствовать; сжалиться
Lu autamaz õli paĺĺo vättšiä, kõik žaalitõttii, što õli üvä miiᴢ matmas oli palju rahvast, kõigil oli kahju, sest oli hea mees
Ra lugõtõltii, tšetä žaaĺitõttii itketi (sellele), kellest oli kahju
M näväd žaalitattii nad tundsid kaasa.
Vt. ka žaĺeittaa

žaaliuttaa L, pr žaaliutan, imperf žaaliutin haletseda, kaasa tunda | vn пожалеть
žaaliuta vähäkkõizyõ haletse väheke.
Vt. ka žaĺeittaa

tunnissaa: tunnissa J-Tsv., pr tunnisan, imperf tunnisin teada saada, ära tunda, järele uurida | vn узнавать, узнать, обследовать

tunnussaa M (K-Ahl. R-Eur. R-Lön. R-Reg.), pr tunnusan K tunnussan R-Lön., imperf tunnusin
1. tunnistada, vaadata, ära tunda | vn осматривать, осмотреть, признавать, признать
K laka vaatan neitsüttäni, laka tunnusan tulela, laka vaatan valkõala (Ahl. 99) las (ma) vaatan oma mõrsjat, las tunnistan tulega, las vaatan valgega
2. teada saada, järele uurida | vn узнавать, узнать, обследовать
M tšen kase õli, piäp tunnussaa kes see oli, peab teada saama

tuntua P M J-Tsv. (R-Reg. Li Ra J-Must. Ku), pr tunnuʙ P M Ra J tuntuuʙ P, imperf tuntu P M Li Ra tuntuᴢ J-Tsv. tunduda, paista, tunda v. märgata; näida | vn чувствоваться, быть заметным; казаться
J nii tunnuʙ, jot leep sato tundub nii, et (varsti) tuleb vihma
Ra kase lahsi kõvvii tunnub emääsee see laps tundub kõvasti emasse (läinud olevat)
P tšülmä rihi, uokumiin tunnuʙ külm tuba, hingeaur on näha
M tunnup ku kassenn on kalmoi sihaᴅ tundub, et siin on kalmude asemed (~ kohad)
Ra kui puiput kazvõtaa suurõpass, sis nõissaa tuntumaa arjaᴅ kui kanapojad kasvavad suuremaks, siis hakkavad paistma harjad
Ku tervaakaa voisi senee paikaa d́i pani lampaallᴀ külḱee niku eb i tuntutkɪ, ettᴀ̈ koer oli repinnüᴅ tõrvaga määris selle paiga (= ärarebitud nahatüki) ja pani lambale külje peale, nagu ei olnud märgatagi, et koer oli rebinud
J piiri tunnub (Must. 185) liitekoht on näha
Li linaseemene, see ep tuntunnu linaseeme, see ei olnud (külvates) nähtav
Ra kulta tunnub i mullassa vs kuld on mullaski nähtav
P tuntu, etti nuor vätši pajatti jo venäissi näis, et noorsugu rääkis juba vene keeli.
Vt. ka tuntussa

tuntõa K L P M S Lu J (R Kõ Ja-Len. Li Ra Ku) tuntaa Lu Li J tunta J-Tsv. tuntõaɢ I (vdjI), pr tunnõn Al. Kett. K L P M Kõ S Lu Ra J tunnen K-Ahl. tunnõõ I, imperf tuuzin Al. Kett. Set. K P M Kõ tunzin Ra J Ku tunsin K-Sj. tunzii I tunnin Lu J tuntõzin P tuntõzii I
1. tunda | vn знать
M möö emmä tuntõnnuuᴅ tõin tõissa me ei tundnud teineteist
K kahs velliä üli õrrõõ vaattavaᴅ, i üppiväᴅ, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmäᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüppavad, aga teineteist ei tunne? – Need on silmad
Lu rihi täün tuttavia, ühtää b tunne. jäĺĺet (Must. 159) mõist tuba täis tuttavaid, (aga) ühtegi ei tunne? – Jäljed
2. ära tunda | vn узнавать, узнать
I lampailõõ paad merkit kaglaa, štobõ tuntõag näitä lammastele paned märgid kaela, et neid ära tunda
M miä vaatõn, no en tuntõnnu, õliko karu vai susi ma vaatasin, aga ei tundnud ära, kas oli karu või hunt
I miä tuntõzii, što kasse minu poika ma tundsin ära, et see (on) minu poeg
J kaktšikod on nii ühellaizõᴅ, jot raŋkk on tunta kaksikud on nii ühesugused, et raske on (ära) tunda
M tunnõd linnuu laulua möö vs linnu tunned (ära) laulu järgi
Lu lõŋka-pitsukill et tunnõ, kus paikkaa on pitsattu pika pleisiga (lõngapleisiga sa) ei tunne ära, kust kohast on pleisitud
P tšülä p tunnõ äälessäni rl küla ei tunne (mind) ära mu häälest
3. tunda, teada | vn знать
J tšen mitä tunsi, se sitä pajatti kes mida teadis, see seda rääkis
J en tunnõ sitä soomõssi ma ei tea seda soome keeli
K no soldatti ep tuntõnnu, što täm on kunikaᴢ aga soldat ei teadnud, et tema (= teine mees) on kuningas
J en tunn teet ei tunne teed
J tširjaa tuntõma, täätemä kirja tundma (= lugeda ja kirjutada oskama)
4. tunda, tunda saada | vn испытывать, испытать, чувствовать
J raskuss tunta raskust tunda
5. osata | vn уметь
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, sennee teeʙ, vaikk on mehee, vaikk on naizõõ tüü küll see on osav inimene, (nii) oskab kõike teha: mis vaid võtab kätte, selle teeb ära, olgu kas mehe või naise töö
J kõikõllaiss tüüt on tarvis tuntaa tehä igasugust tööd on tarvis osata teha
I izek tiiɢ, kui tunnõᴅ, izek tiiɢ, kui tääᴅ tee ise, kuidas oskad
L ko t tunnõ, miä õpõtan kui sa ei oska, (siis) ma õpetan
I tšen mitä tunsi tehäs, sitä i tetši kes mida oskas teha, seda tegigi
M mill tšäsi päh̆hää eb mee, miä tunnõn kõig ize tehä kk (ennast kiites:) mina kukalt kratsima ei pea (mul käsi pähe ei lähe), ma oskan kõik(e) ise teha
M näᴅ kõikii tuntõas päätä toittaa näe, kõik oskavad end (oma pead) toita
I tunzid deŋgoo kopittaaɢ, a el̆lääg et tunnõk kui deŋgojõkaa piäb el̆lääɢ oskasid raha koguda, aga elada ei oska, kuidas rahaga tuleb elada
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
S isä emä ep tšäütü škouluu, evät tuntõnuud luk̆kõa isa (ja) ema ei käinud koolis, (nad) ei osanud lugeda
P a miä venäissi pajattaa en tuntõnnu aga mina vene keelt rääkida ei osanud
K tantsittii da laulõttii, tšen kui tuusi tantsiti ja lauldi, kes kuidas oskas
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut pruulida?
M tämä tunnõb aivoo üv̆vii rissuittaa ta oskab väga hästi joonistada
I et tunnõg rüvetäɢ, too uppooᴅ (kui) sa ei oska ujuda, siis upud (ära)
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
Lu nät se on inemin, tunnõb lassaa naljaa vaat, see on (alles tore) inimene, oskab nalja teha
K tšen tunnõb itkõa, sitä siz tšiittääs (Al. 24) kes oskab itkeda, seda siis kiidetakse
Ra ai, miä tunzin lugõttaa, lugõtõll oi, ma oskasin (noorena) itkeda
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette (ära) öelda
M miä tunnõn arpoa mina oskan ennustada
K leütüziväd mokomad ińehmiizet kummat tuusivat soperoittaa leidus selliseid inimesi, kes oskasid posida
J miss tüü tunzittõ meilee tullõ rl mille järgi te oskasite meile tulla?
P neittsüeni ainagoni neitsüd ainago anõni tuuzit tulla tunnõ õlla taloo juurta talloõlla taloo tarkutta pitää rl mu mõrsja, mu ainuke, mõrsja, mu ainus hani, (kui) oskasid tulla, (siis) oska olla, (selle) talu tava(de) järgi käia (= elada), (selle) talu tarkust hoida
P tuuzid võttaa, tunnõ pitεä rl (kui) oskasid (naise) võtta, (siis) oska (teda ka) hoida
P tämä b õlõ lahkõa inehmiin, ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei ole lahke inimene, ei oska (teise) inimesega ümber käia.
Vt. ka tutaa

tuzgata L M Kõ Lu Li J (K-Ahl. K-Sj. U P Ra) tuzgõta ~ tuzgõtõ Lu tuzgõt J-Tsv. tuzgataɢ (I), pr tuskaan K U L P M Kõ Lu Li J, imperf tuskazin Lu Li tuskõzin Lu J
1. muretseda | vn беспокоиться
Kõ hukko i hakka tuskaavaᴅ: kui nõõmma elämää, mitä nõõmma söömää taat ja eit muretsevad: kuidas hakkame elama, mida hakkame sööma
M elä tuskaa, ilma töötä ed lee ära muretse, ilma tööta sa ei jää
Lu luizõ nõisi kõvass tuskaamaa, jott tämä suvvaajõ .. on märännüü tervüükaa Luise hakkas väga muretsema, et tema armsam .. on viletsa tervisega
2. kurvastada, kurvaks muutuda | vn печалиться, тосковать
Li nainõ kooli i meez alki tuzgata naine suri ja mees muutus kurvaks
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ, a kurttaa, kurttõmin, se rohkaap on läzüssä igatsusest võib inimene kurvastada, aga kiratseda, kiratsemine, see on rohkem haigusest
Kõ emä tuskaab ilma lahsai ema kurvastab ilma lasteta
J elä tuskaa tullõᴢ, siz ed idgõ õllõᴢ rl ära kurvasta tulles, siis (sa) ei nuta olles
3. igatseda, igatsust tunda | vn тосковать, чаять
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse kodu järele, kas (teil) pole igav?
4. norutada, norus olla | vn унывать, уныть
Ra kõviss ent, elä lazzõ nii tuskaamaa ent võta end kokku, ära hakka nii norutama (ära lase end nii norgu!)
I tämä ainõ läsi ainõ tuskazi, tuskazi. mitäᴅ lehmä tuskaaʙ tema aina põdes, aina norutas, norutas. Miks lehm norutab?

täätää Kett. K L M Kõ Ja Po Lu Li J I (U P S Ja-Len. V Ra Kr) tεätεä L P täätä K-Ahl. R-Eur. R-Lön. R-Reg. Lu J-Tsv. teätä (R-Reg.) täätääɢ I t́śiitää Ku, pr tään Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J tän Kr teän R-Lön., imperf tääzin K M Lu J teäzin R täätäzin P Lu
1. teada, tunda | vn знать
K tämä tääp kummas saaduz on üväd õunaᴅ ta teab, millises aias on head õunad
I meet tääɢ, mitä siä pajataᴅ mine tea, mida sina räägid
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea (= ei tunne)
M mikä millõõ on aźźa täätää, millized linnuᴅ mis see minu asi on teada, millised linnud (on olemas)
Ra tüüd on nii paĺĺo, što en tää, mikäs tarttua tööd on nii palju, et ei tea, millest kinni hakata
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü, kuh̆hõõ silmät panna näe, nii oli häbi, et ma ei teadnud, kuhu silmi peita
M miä kaz̆zee jut̆tuu tään niku õmia viisi sõrmõa ma tean seda lugu nagu oma viit sõrme
Ku varis ko b vaakkuiᴢ, keŋki pessää ep t́śiitäiᴢ vs kui vares ei vaaguks, (siis) keegi pesa ei teaks
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu mitä on elämättä, se on täätämättä mis on elamata, see on teadmata
M noh, se õli täätävä noh, see oli (ette) teada
M peräss saimma täätää pärast saime teada
K veekaa viesti neitsüele, antakaa anele täätä rl viige teade mõrsjale, andke hanele teada
Lu izze näeʙ, izz eb võta täätä ise näeb, aga teeb, nagu ei teaks (ei võta teada)
J täätemizee imo teadmishimu
Lu täätämizee en tää ma ei tea sugugi
Lu se inemin šuutkaa ep tää see inimene nalja ei tunne (= ei mõista)
J vassumõin inimin, sitä miä en tää võõras inimene, teda mina ei tunne
Kõ koira koiraa tääʙ vs koer koera tunneb
2. osata | vn уметь
Lu miä tään i vennässi pajattaa ma oskan ka vene keelt rääkida
I nävät tääsivät kolduittaaɢ nad oskasid nõiduda
Lu uss avata evät täätäneeᴅ ust avada (nad) ei osanud
L et siε tεätännü tšüsüä parapaata kas sa ei osanud küsida (paluda) paremat?
J en täätennü urokka de panti põlvillaa (ma) ei osanud koolitundi (vastata) ja (karistuseks) pandi põlvili
M tšenniit tširjaa evät täätännü keegi polnud kirjaoskaja (= keegi ei osanud lugeda)
J tširjaa täätejõ kirjaoskaja (inimene)
J tšeele täätemin keeleoskus
J tšeele täätejõ keeleoskaja (inimene)
3. ennustada | vn предвещать, предвести, предсказывать, предсказать
J vihmaa kaarõ oomnikoll ko on, sis põutaa tääʙ kui vikerkaar on hommikul, siis (see) ennustab kuiva ilma
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köü-hää vootta kui kägu kukub tühjas (= raagus) metsas, siis ennustab kehva aastat
Lu ikilookka tääp pittšii vihmoi vikerkaar ennustab pikka sadu (pikki vihmu)
Lu lintu tuli akkunaa, kokutti, kokutti, taitaa tääʙ kehnoa veestiä lind tuli aknale, koputas, koputas (nokaga), vist ennustab halba teadet
Lu luikot jo mentii, ne täätää lunta luiged juba läksid, need ennustavad (esimest) lund
Lu kello-buju; ku tomakk onõ, sis tämä tääʙ kellpoi; kui on udu, siis see annab märku (= annab teada).
Vt. ka tähetä