[VOT] Vadja keele sõnaraamat

järtšü Kett. Ränk Set. K L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li J I (R Ra) järtš Ke järkü Ku Ерчу Tum. gerke Kr, g järjüü L P M Lu Li J järdžüü P Lu järd́üü (I) jäŕŕüü (Ra) järüü (Ku)
1. pink; järi | vn скамейка; скамеечка
L isä emä issuuvad järjülee lavvaa tüvie isa (ja) ema istuvad pingile laua juurde
M a perennaa issu ain järjüü õtsalla, õl̆lõiz va pere söönnü aga perenaine istus alati pingiotsal, oleks vaid pere söönud
Lu vana ämmä ko kooli, pestii, pantii järtšüjee pääle kui vanamemm suri, pesti, pandi pinkide peale
Lu rüis, ku oŋ kuiva, ku tahotaa terveht õlkia, siz rütšeitä ep tapõttu primuzlaakaa, a särjettii järdžül kui rukis on kuiv, kui tahetakse tervet õlge, siis rukist ei pekstud koodiga, vaid rabati pingil
R järtšüü lüömmä siiz lahgotamma maalõõ (viljavihud) rabame vastu (viljapeksu)pinki, siis laotame maha
J issuu säńńüü järjülee, saa soojaa istu (ahju)pingile, soojenda end (saa sooja)
Lu saunaz õli tehtü pittšä kaukolo, vätši issus peenil järtšüil ümpäri kaukoloa sauna(s) oli tehtud pikk küna, rahvas istus väikestel pinkidel (järidel) ümber küna
Lu anna millõ järtšü, miä vähässi aigõssi isahtaan anna mulle järi, ma istun väheks ajaks
M peeni järtšü jalapink, järi
2. Set. Kr tool | vn стул.
Vt. ka jalkajärtšü, livuzjärtšü, vokkijärtšü
Vt. ka järjükkõin

stoolikkõin J-Tsv., g stoolikkõizõõ: stoolikkõizõ J toolike, väike tool | vn стулик
lahs isup pikkõraizõll stoolikkõizõll laps istub väikesel toolikesel

stuuli M Kõ (Ja-Len.) štuuli (R) stooli K-Ahl. Li Ra J, g stoolii Kõ Li J stooli Ra tool | vn стул
Li stoolia ennee ebi õllu, õltii järjüd i lavõzõᴅ tooli enne polnud(ki), olid pingid ja lavatsid
M ai ku kripizõvaᴅ stuuliᴅ oi, kuidas toolid krägisevad!
Li stooli om pantu tõiziippäi, alaspäi tool on pandud teistpidi, alaspidi (= kummuli)
Kõ pehmiä stuuli pehme tool
Li stoolii seltšä tooli selg (= seljatugi).
Vt. ka lõõkkustooli