[VOT] Vadja keele sõnaraamat

arkirooka Li paastuväline toit, mittepaastutoit | vn скоромная пища
puustarooka i arkirooka paastutoit ja paastuväline toit

artši Kett. K-Ahl. L P M S Lu J-Tsv. I (Kõ) arki Lu Li Ra J-Tsv. Арчи Tum., g argõõ M S Lu Ra
1. paastuväline toit | vn скоромная пища
I tuli suuri pühä, arkõa ep piäɢ süüvväɢ tuli suur paast, paastuvälist toitu ei tohi süüa
S seitsee näteliä arkõa eb annõttu seitse nädalat ei antud paastuvälist toitu
Li sis ku tuli enipäivä, sis taas süüti arkia siis, kui tulid lihavõtted, siis taas söödi paastuvälist toitu
Kõ pühäᴅ päiväᴅ õlivaᴅ veel viijjes päivä i kõlmas päivä jõka näteli, ep söötü arkõata paastupäevad olid veel reede ja kolmapäev iga nädal, (siis) ei söödud paastuvälist toitu
2. paastuväline aeg | vn мясоед
I a kõõs enipäivä jo tuli sis kõittši .. artši tuli aga kui tulid juba lihavõtted, siis kõik .. tuli paastuväline aeg
P arkõn süötii kapusaa rokkaa paastuvälisel ajal söödi kapsasuppi
J arki roogõss lei tirile paastuvälisest toidust tekkis kõhulahtisus
M artši süömäd (Set. 56) paastuvälised toidud
■ Арчи пейви (Tum.) ~ J artši päiv argipäev
J artši päivenne teh́hä tüüt argipäeval tehakse tööd
J artši päiviizet sõvaᴅ argipäevased rõivad

artšisöömä M paastuväline toit | vn скоромная пища
pühäsöömä on tehtü seemee võilla, a artšisöömä – siäl i lih̆haa, siäl i piimää, võita, siäl on kõiɢ paastutoit on tehtud taimeõliga, aga paastuväline toit – seal on liha, seal on piima, võid, seal on kõik(e)

avvotuᴢ Lu J-Tsv., g avvotuhsõõ: avvotusõõ J avvotuzõõ Lu hautis (hautatud toit või loomasööt) | vn запеканка (кушанье); корм приготовленный путём запаривания
Lu avvotuz on ku makaronad vai vermišeelid on avvottu ahjos piimääkaa hautis on, kui makaronid või nuudlid on hautatud ahjus piimaga
J veemm lehmiilee avvotuss viime lehmadele hautist

eine K Kõ, g einee eine; toit | vn еда; пища
K eezä eineellee menijä, perällä põllolõõ jääjä rl ees einele mineja, taga põllule jääja
Kõ veekaa eineht emolõõ rl viige emakesele süüa

griba-silakka Lu toit seentest ja soolaräimedest | vn блюдо из грибов и солёной салаки

harttšu M Lu J I χarttšu M χaarttšu S, g hartšuu Lu J χaartšuu S toit, söök | vn харчи, пища
Lu harttšu on lavvalla toit on laual
I millõõ piäʙ ahjo lämmittääɢ, hartšut tšihuttaaɢ ma pean ahju kütma, toidu(d) keetma
Lu pulmõᴢ piäʙ õlla paĺĺo asui harttšua täün pulmas peab olema palju (toidu)nõusid toitu täis
J mee tühee, võta harttšua kaaᴢ, a to leep sillõ kõvassi nältšä mine tööle, võta toitu kaasa, muidu tuleb sulle kõva nälg peale
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meelt mööda
Lu tšenee hartšul, süükil siä õõᴅ, omall vai peremmehee kelle toidul, söögil sa oled, oma(l) või peremehe (toidul)?
Lu tuima harttšu mage toit
I üvä harttšu hea toit

kalmouŋka M kalmo-uŋka P Kõ S mälestustoiduanum (anum, millega surnute mälestamispäeval viidi hauale toitu); surnute mälestamispäeval kalmule viidav toit | vn сосуд для поминальной еды на кладбище; поминальная еда, приносимая на кладбище
Kõ kalmo-uŋka on tarelka, sinne on pantu mun̆naa, üφs i kahs, erneit tšihutattu, pikkaraizõt piiragat tehtü, kal̆laa i lih̆haa pannaᴢ, sukulaisii tšääpälee vijjäᴢ mälestustoiduanum on taldrik, sinna on pandud muna, üks või (ja) kaks, herneid (on) keedetud, väikesed pirukad (on) tehtud, kala ja liha pannakse; viiakse sugulaste kääpa(i)le
S kalmo-uŋkaa õli pantu erneeᴅ, vadruškaa, lih̆haa, kalaᴅ, muna. kalmo-uŋka veetii kalmoilõõ mälestustoiduanumasse oli pandud herneid, kohupiimakorpe, liha, kala, muna. Mälestustoiduanum viidi kalmistule
M kalmo-uŋka vai pominuŋka (mälestustoiduanumat nimetatakse) {k.} või {p.}.
Vt. ka kalmoo-uŋka

kanivasookku M kanepitemp (toit purukstambitud kanepiseemneist | vn пища из толчёной конопли)

leipä-soola I leipä-suola (P) leipä-sool Lu leip-sool J-Tsv. Ku, part leipää-suolaa P
1. jätku leiba! jätku leivale! | vn хлеб да соль!
Lu leipä-sool. – issuskaa parvõõ, tšäükää parvõõ jätku leiba! – Istuge (meie) hulka, tulge seltsi!
P leipää-suolaa jätku leiba!
Ku leip-sool. – ḱäükää leiväll jätku leivale! – Tulge sööma!
J drastui, leiṕ-sool! – drastui, tšäü parvõõ! tere, jätku leiba! – Tere, tule seltsi!
2. toit, söök | vn пища, еда
J passibo leivelt-soolõlt! – eb milte tänu toidu eest! – Pole tänu väärt!
■
Lu vana leipä-sool unohtuʙ vana heategu ununeb

meno K M Lu Li Ra J (R-Reg.), ka pl. -oᴅ M Lu I
1. minek; käik, kulg | vn отъезд, уход; ход
Lu kõik tšiiree tuli meno tuli lausa kiire minek
Lu botsmani katsop parahodaa mennoa pootsman jälgib (= juhib) tööde käiku aurikul
M sluužbaa meno jumalateenistuse käik
2. väljaminek, kulu | vn расход
Lu õli paĺĺo mennua oli palju kulu(sid)
3. asi, lugu; asjandus, värk, tegemine; juhtum; sepitsus, temp, vigur | vn дело, занятие; событие, происшествие; проделка
Li mikä meno siin on mis siin toimub (mis lugu siin on)?
M õltii kehnod menoᴅ olid kehvad lood (= asi oli halb)
M täm on nii tolkutoo inehmin, vertaap sillõ kõig ööttömät-päivättömäd menoᴅ ta on nii arutu inimene, heidab sulle igasuguseid asju ette
M noorrahvaz neitä menoja evät tää (kangakudumise kohta:) noored neid asju ei tea
J voᴅ ii kõittši menoᴅ vaat, ongi kogu lugu
I kõittši menod jo menivät poizõɢ selle asjaga on nüüd korras
M pojoilla õli õma meno poistel olid omad tegemised
M mill on tänän mäŋkovad menoᴅ mul on täna (ainult) pisiasjad (ajada)
Lu nüd on kõik kolhozaa meno, kolhozaa aźźa nüüd on kõik kolhoosi värk
M sitä ain juõltii kaŋgastöözä, kaŋkaa men̆noiza seda öeldi ikka kangatöö juures, kangaasjanduse puhul
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõʙ tõtta see on meeste asi, ma ei tea, kuidas on õigesti
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaa pool) ei tegelda kala(püügi)ga
M eb õõ meil meri men̆nua meil (sisemaa pool) ei ole merega tegemist
M tšerik̆koo meno kirikuasjandus, kirikuga seotud asjad
J mitä kuulub ted́je tšüllää, ebko õõ mitä uutta menoa mis teie külas kuulda on, kas pole midagi uut juhtunud?
Ra see on kõik viholizõõ menoᴅ see on kõik vanakurja sepitsus
4. komme, tava; kombestik | vn обычай, обряд; обрядность
M meil on üvä meno, etti oomniz var̆raa nõissa üleᴢ meil on hea komme, et hommikul vara tõustakse üles
M veel õltii mokomad menoᴅ, etti saunannaissa üφsnää eb jätettu veel oli selline komme, et sünnitajat (nurganaist) üksi ei jäetud
Lu niku uuz meno ilmauʙ nagu uus komme tekib
K karjaa meno karjaga seotud (uskumuslik) kombestik
Ra ennee kõik jumalaa menookaa tehti ennemalt tehti kõik usukommete (jumala kommete) järgi
5. asi, ese; tööriist | vn вещь, предмет; инструмент
M siäl õsõttii kultazia menoja seal osteti kuldasju
6. toit | vn пища, блюдо
M siεll õltii kõik üväd menoᴅ seal olid kõik head toidud
7. haigus, häda | vn болезнь, беда
Lu lahzõl õli kõvassi meno laps oli väga haige
M rautaroho, täm avitab naisii menolaissa raudrohi, see aitab naistehaiguste puhul
■
Li tänäpä on niku pühä meno, emme tee tüütä täna on nagu püha moodi, me ei tee tööd
J õmad menod õllaa pääl (tal) on menstruatsioon
M varkau menolla varastades, varguse teel
K kui nüd meiĺee jumal avittaisiissi kõikõll üvällä sovulla da menolla kui nüüd jumal annaks meile igati head läbisaamist ja õnne.
Vt. ka artšimeno, hätämeno, javomeno, laiva-meno, linameno, lõŋka-meno, puumeno, pühä-meno, rautameno, siittsa-meno, suurimomeno, suvimenoᴅ, sõittõluzmeno, sõpameno, süükkimeno, talvimenoᴅ, tara-meno, tuluzmenoᴅ, villameno

märehüᴢ Li J-Must., g märehühsee mäletsetav v. mäletsetud toit | vn жвачка

parapikko K-Ahl. (M), g parapikoo
1. K-Ahl. ehe, ehteasi | vn украшение
2. subst parem (toit) | vn вкусное (о еде)
M miä tahtoizin mittäit parapikkoa süvvä ma tahaksin midagi paremat süüa

parapuᴢ M Kõ, g parapuu M subst hea (hea uudis v. asi jne.); parem (toit) | vn хорошее, доброе (о новостях, о вещах и т. д.), вкусное (о еде)
M mitä teilee kuulup paraputta mida teil head kuulda on?
Kõ zakuskoiss õli tšell kal̆laa, tšell mitä õli paraputta suupisteks oli kellel kala, kellel mida oli paremat
M saunnaizõllõ tšen mitä paraputta vei sünnitanule (nurganaisele) kes (katsikulistest) mida paremat (toitu) viis

rooka Kett. M Lu Li Ra J rookõ Lu Ra rook Lu J-Tsv. Руока ~ Рогь Pal₂ Ро́гъ Ii-reg₁, g roogaa Lu Ra J roog, söök, toit; loomatoit | vn кушанье, блюдо, пища, еда; продовольствие; корм
J puustõss roogõss makkoa et kazvot paastutoidust (sa) kõhtu ei kasvata
Lu kõikk roogat tootii lavvall kõik road toodi lauale
Lu tänävä on ahjo täün rookaa, on liharookaa, i piimärookaa on täna on ahi täis toitu, on lihatoitu, ja piimatoitu on
Li ühtäpäätä piäp pliitaa päällä segottaa rookaa, a too paahup põhjaa ühtesoodu peab pliidi peal toitu segama, muidu kõrbeb põhja
Lu miä müün viimizee elämää poiᴢ, em või tehä, saavva tätä vart rookaa ma müün viimase looma ära, ma ei suuda teha, saada tema jaoks toitu
Lu rooka pezep põrsaa vs toit peseb põrsa (puhtaks)
Lu tuima rooka mage toit
M lahzõõ rookaasõõ panõp soolaᴅ (ta) paneb lapse toidu sisse soola
M siğgaa rookaasõõ pannas kõig ühtee, javoᴅ, omenaᴅ, leipä seasöögisse pannakse kõik kokku: jahu(d), kartulid, leib
J taita läzip ku eb võta rooka vist on haige, et ei võta toitu (= ei söö)
J rook kaappi toidukapp
Lu alusõõ rooka laevatoit
Lu sõtamehii laivoiz õli roogaa õssaja sõjalaevades oli varustaja (toidu ostja)
Lu laivoiz õllaa kokit, kummat tšihuttavad rookaa laevades on kokad, kes keedavad toitu
Lu kapteni vai peremmeez võtab rookaa kapten või peremees võtab (madrused oma) toidule
Lu vätši on omal roogal rahvas on omal toidul
■
M täm on siğgaa rookaa tehnü ta on kõik segi ajanud (= tal on kõik nagu puder ja kapsad).
Vt. ka arkirooka, liharooka, marja-rooka, piimärooka, puustarooka

sookku¹ M soukku Lu Li, g sookuu: soukuu Lu
1. (kodutehtud) kanepiõli | vn (домодельное) конопляное масло
M kotonna tehtii sookkua; eellä nät tšülvettii kańivaa; sis kańivo-seemeniä survottii; i sitä pantii mağguussi kodus tehti kanepiõli; vanasti, vaat, külvati kanepit; siis kanepiseemneid tambiti; ja seda (kanepiõli) pandi maitseks
2. kanepitemp (toit tambitud kanepiseemneist | vn пища из толчёных семён конопли)
M kańivassa tehäs sookkua kanepi(seemnei)st tehakse kanepitempi
Lu survõttu kańivo on soukku tambitud kanep(iseemned) on kanepitemp
3. Li (piima asendav jook kuivatatud ja tambitud kanepiseemneist, millele valati peale kuum vesi | vn напиток из сушёных и толчёных семён конопли и горячей воды, заменял молоко).
Vt. ka kanivasookku
Vt. ka soukku-vesi

suura Ränk K L M, g suuraa M
1. kohupiimajuust, kodujuust, sõir | vn творожный сыр, домашний сыр
L kuivass vorogass õli tehtü suura kuivast kohupiimast oli tehtud kohupiimajuust
M suura on tšütettü ahjoza sõir on ahjus kuumutatud
2. M juustukäkk (endisaegne toit keedetud kohupiimast, millele lisati koort, mune ja võid) | vn сырной колобок (кушанье из варёного творога с добавлением сливок, яиц и сливочного масла).
Vt. ka siira, sõõra, syyru

suurimomeno M tangutoit (tangudest valmistatud toit) | vn пища, еда из крупы

suuruᴢ K M Lu Li J Ku (Kett. I) suurus M-Set. J-Tsv., g suuruhsõõ: suurusõõ M Lu Li J suurussõõ M (varane) hommikueine, -söök, suurus; (loomade) hommikune toit | vn завтрак
Lu esimein on suuruᴢ: ennee tüütä suurussaassaa, vähä süüvvää esimene (söömine hommikul) on suurus: enne tööd võetakse suurust, süüakse väheke
Li suuruᴢ, varraa suurussaassaa einäaikana varane hommikueine, vara võetakse hommikueinet heinaajal
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa, siz on väli, sis taaz laulaʙ, sis piäb nõissa üleeᴢ suurussa tšihuttamaa kukk hakkab hommikul ühel ajal laulma, siis on vahe, siis jälle laulab, siis tuleb tõusta üles hommikusööki keetma
M nõiskaa suurussõllõõ, tulkaa suurussõllõõ, tulkaa tšiirep, too kõig jahuʙ tulge hommikust sööma, tulge kiiremini, muidu jahtub kõik ära
Lu ku kuulõt suurusõtta tšakkoa, sis tšako petäʙ, siz elä mee tšülvämää kui kuuled kägu suuruseta, siis kägu petab, siis ära mine külvama
M isä suurussõllõ tšünnäp suurõõ sargaa isa künnab enne hommikueinet suure põllutüki (sara)
K lehmiilee mentii antamaa suurussa lehmadele mindi andma hommikust toitu
M antaas suuruz einoo (loomadele) antakse hommikune jagu heinu
J suuruᴢ aik hommikueine aeg
Ku suurus suuhoo, meeli päähää, paha inimäin hevoo persiiᴢ kk suurus suhu, mõistus pähe, paha inimene hobuse perse(s)

särpemäᴅ M pl leivakõrvane (leiva kõrvale söödav toit | vn дополнение к хлебу)
ai ko kehnod näillä on särpemäᴅ oi kui vilets on neil leivakõrvane.
Vt. ka särvii

söökki M Kõ süükki Lu süüttši Lu J-Tsv., g söökii Kõ süükii Lu süütšii Lu J söök, toit, roog | vn пища, еда, кушанье, блюдо; харчи
Kõ piεp kuttsua lahzõt söömää, söökki on valmiᴢ peab lapsed sööma kutsuma, söök on valmis
Kõ mõnikkaas paikkaᴢ juoltii söökki, tõizõs paikkaz eve mõnes kohas öeldi (söögi kohta) {s.}, teises kohas {e.}
Kõ pojo tšihutti söökiᴅ poiss keetis söögid (valmis)
Lu õli üvä süükki, sõrmõt kaalizin oli hea toit, sõrmed(ki) lakkusin (üle)
M lavvalla õltii ühellaajuzõt söökiᴅ laual olid ühesugused söögid
Lu ku suurimoiss teh́h́ää vetelää süükkiä, jutõllaa suurimikko kui tangudest tehakse vedelat sööki, (siis) öeldakse (selle kohta) (tangu)kört
Lu kase süüttši minnua algab inottaa see söök ajab mind iiveldama
Kõ varõz lentii õttsimaa söökkiä vares lendas toitu otsima
J süütšii poolõss oŋ kehno elo toidu poolest on elu vilets
Kõ mokom pühää söökki selline paastutoit
Lu valmis süüttši valmis (= teiste poolt valmistatud) toit
Lu tšenee süükil siä õõᴅ, omal vai peremmehee kelle toidul sa oled, (kas) oma või peremehe?
J miä elän fat́eriᴢ eri süütšill ma olen (elan) korteris eraldi (= oma) toidul.
Vt. ka söömin, söömä, süükkimeno, süükkitavara, süüttši-kraami

söömin K (Kett. M Ja-Len.) sööminee K-Ahl. söömine J-Must. süömin P (K-Al.) süömiin P sǜömin ~ sǜömiin Po süümine Lu Ra J süümin Lu Ra J Ku Сю́эминé Pal₂ Сюэ́минé K-reg₂, g söömizee: süömizie P süümizee Lu Ra J I Ku
1. söök, toit, roog | vn пища, еда, кушанье, блюдо
J staruhh jäi kottoo riht lämmittemää i süümiss valmissõmaa starikõllõõ eit jäi koju tuba kütma ja taadile toitu valmistama
Lu naizõl ebõ·õ lavvalõ pantu valmeessi süümine naisel pole söök lauale valmis pandud
Ra nii üvä haisu on süümizellä nii hea lõhn on toidul
K kõik lavvaa täünä panõb süömisiä (Al. 19) kogu laua paneb sööke täis
Lu sis ku mennää tüülee, sis veejjää süümine perääᴢ, ku õllaa kaukaal tüüᴢ siis kui minnakse tööle, siis viiakse söök järele, kui ollakse kaugel tööl
Ra jõka süümizee pannaa soolaa igasse toitu pannakse soola
P kane süömized õlivad jõka päivä need toidud olid iga päev
Ra tehtii kõikillaiss parõpaa süümiss tehti igasugust paremat toitu
I se õli nätilpäivine süümine eellä see oli ennemalt pühapäevane söök
I miä tei sigalõ süümissä ma tegin seale sööki
J a süümisse ebõõ miltäisse aga sööki ei ole mingisugust
J ette süü süümizii, ettäko juu juumizii rl te ei söö sööke ega joo jooke
J emmä tulnõ süümiss vartõ rl me ei tulnud söögi pärast
Ku seep tehnüt süümizee etteekkɪ see ei teinud söögi eestki (tööd)
P pühεä süömin paastutoit
J argõkas söömine mittepaastutoit
2. söömine | vn еда, кушание, принятие еды
J ebko (= epko) se elu (= elo) õõ enepi kui söömine ja ruumis enepi kui sõvat (Must. 157) kas pole see elu enam (väärt) kui söömine ja keha enam (= tähtsam) kui rõivad
Lu näro põlõʙ, ku inemin süüʙ happaa i soolõssa paĺĺo i perrää süümizee järestää menep tüh́h́ee ja om painuzillaa ajab kõrvetisi üles, kui inimene sööb palju haput ja soolast ja otsekohe pärast söömist läheb tööle ja on kummargil
P päälee süömizee nõistii makkaamaa pärast sööki heideti magama
J süümizee aik söögiaeg
■
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid nimepidi, oi kui vähe on söönud.
Vt. ka buudnikkasüümine
Vt. ka söökki

süükkimeno Lu toidu-, söögikraam, toiduained, toidud, toit | vn пищевые продукты, кушанья, пища, еда
kassin kirstuz on kõiɢ rautameno, a siin on kaappis kõik süükkimeno siin kirstus on kõik rauast asjad, aga seal kapis on kõik toidukraam.
Vt. ka söökki, süüm-kraami, süüttši-kraami

toitto P J-Tsv. Li, g toitoo: toituo P toit | vn пища, еда, питание
J ann va žiivõtõllõ toittoa, kül siiz leeb liha i võit anna aga loomadele toitu, küll siis saab liha ja võid
J üväss toitoss paksunõb niku üvä sika heast toidust läheb paksuks nagu hea siga
J tšärpeizet sittšiüssä siäll, kuza saavva toittoa kärbsed siginevad seal, kus saavad toitu
Li ep tappaa toittoa ühtä-päätä pidevalt ei jätku (neil) toitu
P vot sillõõ suvõõ toitto vaat (siin) on sulle suvetoit

tušoŋka P M tušonka (I) tušuŋk Lu, g tušoŋkaa: tušuŋkaa Lu
1. hautatud liha | vn тушонка, тушёное мясо
M tušoŋkoita tehäss tehakse hautatud liha
2. hautis, hautatud toit | vn тушёное блюдо
I i tušonkat teimmeɢ kuivanuussa grybassa ja hautisi tegime kuivatatud puravikkudest
P panõ siis maamuna tušoŋkaa pane siis kartuli(tüki)d hautisesse.
Vt. ka lihatušoŋka

türü Ma, g türr̆rüü leivapudi (kaljas, vees v. piimas leotatud leivapaladest toit) | vn тюря

vetamenokorma M vitaminiseeritud toit, vitamiinitoit | vn витаминный корм
se on vetamenokorma. siäl on kõig lekarstvod rohoᴢ, roh̆hoo ruhkõlaiᴢ see on vitamiinitoit. Seal on kõik ravimid rohus (= heinas), heinapepredes