[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahaᴢ Kett. L M Kõ Lu Li J I (K-Al. P Ja-Len.) ahas K-Ahl. J-Tsv. Kr, g ahtaa L P M Lu Li J kitsas, ahas | vn узкий, тесный, тугой
L ihad on ahtaad õmmõltu käised on õmmeldud kitsad
P meill õlivat põllod ahtaaᴅ meil olid põllud (= põlluribad)] ahtad
Lu loottsi veeb laivoja ahtoissa paikkoissa loots viib laevu kitsastest kohtadest (läbi)
Lu vakka on päält ahtaapi vakk on pealt kitsam
I ahaz akkunaluᴢ väike õu
M tällä on lad́d́a arkasuᴢ, a senel on ahaᴢ arkasuᴢ temal on pikk (lai) samm, aga sellel on lühike (kitsas) samm
J ahtaad aigõᴅ kitsad ajad
J ahaz mälehtüᴢ piiratud mõistus
M nät ku tuli ahaᴢ ühez el̆lää, menti er̆rii vaat kui läks kitsaks koos elada, mindi lahku

aluzmeeᴢ M Lu Li Ra J aluz-meeᴢ Lu
1. purjelaeva omanik | vn корабельщик (владелец парусного судна)
Li aluzmehessi kutsutti sitä, tšell õli aluᴢ; täll on õma aluᴢ, tämä on aluzmeeᴢ {a}-ks kutsuti seda, kellel oli purjelaev; temal on oma purjelaev, tema on {a.}
M piettii treŋgiitä aluzmeheᴅ. peremmeez õli aluzmeeᴢ, a töövätši õltii treŋgiᴅ laevaomanikud pidasid palgalisi (sulaseid). Peremees oli laevaomanik, aga töötegijad olid palgalised
2. fig kiil, jõe-, vesikiil | vn стрекоза
J lahsõna kuttsuzimma aluzmeeᴢ lapsena kutsusime (kiili) {a.}
Ra ai kui lentäb aluzmehii oi, kuidas lendab jõekiile!

aŋgõriaᴢ K-Set. J-Tsv. aŋgõrjaᴢ Lu Li (Ra) aŋgriaᴢ Ra aŋgõrja Lu aŋgõria J-Tsv. aŋgõriä [sic!] Ku aŋgõria(s) J-Tsv. anggerias K-Ahl. aŋgeria Lu aŋgerja Kõ Lu aŋgria Ra (Lu) äŋgeriä Ku Ангерïасъ Tum., g aŋgõriaa: aŋgõrjaa Lu Ra aŋgõria J aŋgeriaa ~ aŋgriaa Lu angerjas | vn угорь
Lu se on kallis kala aŋgerja, tämä mahzap sigaa lihaa see on kallis kala, angerjas, temal on sealiha hind
Li aŋgerjass astragall lüvvää angerjat lüüakse (= püütakse) ahinguga
J aŋgõria nahgõss meille rohkap teh́hä primuzla nahkoit angerjanahast tehakse meil peamiselt (rohkem) koodirihmu

apiussa: ap̆piussa (M) ap̆piussaɢ (I-Len.) appiussa Lu appihussa (Lu), pr apiuʙ: ap̆piuʙ M, imperf apiuzi: appiᴢ Lu = apiissa
M milla mitäleeʙ mit̆täiᴅ eʙ ap̆piu, a tällä kõiɢ meeʙ üv̆viippäi mul millegipärast ei õnnestu miski, aga temal läheb kõik hästi
Lu leipä ebõõ appihunnu leib ei ole õnnestunud
Lu milla appius kuttoa üvä kaŋgõᴢ mul õnnestus kududa hea kangas
Lu milla appiuz vasussaa üvää inemizeekaa mulle juhtus hea inimene vastu tulema (mul õnnestus kohtuda hea inimesega)

arkasuᴢ M arkasus K-Ahl., g arkasuhsõõ samm | vn шаг
M tällä on lad́d́a arkasuᴢ, a senel on ahaᴢ arkasuᴢ temal on pikk (lai) samm, aga sellel on lühike (kitsas) samm.
Vt. ka argoᴢ, harkkamuᴢ

harvokkõin J, g harvokkõizõõ hõre | vn редкий
tälle ku on tšuutto päällä harvokkõin küll temal (alles) on hõre särk seljas

hätätšellä M fig hädapasun | vn нытик
tällä eb õõ i suurta aźźaa, ku täm on hätätšellä temal polegi suurt viga (asja), kui tema on (juba) hädapasun

lad́d́a¹ Kett. K P M Kõ Lu J I (Ra) ladd́a K-Ahl. lad́d́õ ~ lad́d́ J-Tsv. lad́ja Kett. K vdjI (R-Lön. Ja-Len.) lad́a K-Ahl. laija ~ lajja Ku ladge Kr Ладдья Pal₁ Ла́ддья K-reg₂ Ii-reg₁, g lad́d́aa K P M Kõ Lu J lad́jaa Kett. lai | vn широкий
I itšä pittšä, ilma lad́ja kk (elu)iga pikk, (maa)ilm lai
P miä võtan lad́d́aa perekoza ma võtan (= niidan) laia kaare
M lad́d́a põlto lai põld
M lad́d́a kagluᴢ lai kaelus
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või teisiti)
M tällä on lad́d́a arkasuᴢ, a senel on ahaᴢ arkasuᴢ temal on pikk (lai) samm, aga sellel on lühike (kitsas) samm
M näil on suur lad́d́a koto neil on suur avar (lai) maja
■
M täll on ain silmää väliᴅ lad́d́aᴅ, tälle ain paĺĺo piäʙ tal on aina silmad harali (= ta on ahne inimene), talle on ikka palju vaja

murhõ Lu Li J-Tsv. murhe Lu Li murõ Lu J, g murhõõ ~ murhõ J murhee Lu murrõõ Lu murõ J mure | vn горе, забота
Lu lahzõd on peened i murhõd on peenepeᴅ, a lahzõt kazvõtaa suurõssi i murhõt suurõpaᴅ lapsed on väikesed ja mured on väiksemad, aga lapsed kasvavad suureks ja (siis on ka) mured suuremad
Lu ain tämä on omijee murhejeekaa temal on alati omad mured (tema on alati oma muredega)
Lu tänävä milta mentii murhet kõik poiᴢ täna kadusid kõik mu mured ära (= täna sain ma kõigist muredest lahti)
Lu tšellä nii ep kuulu ku emää süämel se murhõ kedagi ei puuduta see nii(võrd) kui ema südant, see mure
J kõns jumal pääseb minu kazess murõss millal jumal päästab mind sellest murest!
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antanu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ maailmatu mure, et jumal ei andnud teistetaolist (= normaalset last), ei andnud terve(t), andis vigase
Lu sell ko on murhe elo küll sellel on raske (murerohke) elu!
Lu kõikil eväd õõ ühellaajõzõd murheᴅ kõigil ei ole ühesugused mured
Lu nätšümöitöö on murhe mure on nähtamatu
Li ohto gooŕaa näimmä, ohto murhõtta näimmä küllalt häda nägime, küllalt muret nägime
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on majas hoole ja mure kandja
J vähäko tämä om murhaa kantõnnu üli kõikkiiss kas ta on vähe muret tundnud kõigi pärast!
J kõikkiiss po siä piäd murhõtt sa muretsed ka kõigi eest!
Li jäi minuu kaglaa murhessi jäi minu kaela mureks
J murõssi (~ murhõssi) võttõma (enda) mureks võtma
Lu näd on annõttu minuu murheessi näe, on jäetud (antud) minu mureks
J juumõri mehe peräss naim pääsi murhõ joodiku mehe pärast on naine (alatasa) mures

mutšittaassa (Ra), pr mutšittaan Ra, imperf mutšittaazin refl piinelda, vaevelda | vn мучиться
tälle vaivõttaab ampait, a mil on žaali kattsoa, ku tämä mutšittaab ampajekaa temal valutavad hambad, aga minul on hale vaadata, kuidas ta piinleb hammaste pärast

märännü Lu Li Ra J märänü Lu Li märännüᴅ Lu Ra J märänüᴅ Lu märäne Ra J märän J, g märännüü Lu Li J märännee Lu J märänee Lu Ra adj, subst halb, paha; inetu, ilge; vilets; kulunud, katkine, vana | vn плохой, худой; безобразный, гнусный; изношенный, рваный, старый
J märännü inimin suvab riijõll halb inimene armastab riielda
J tšem võisi duumõt, jot rodnoi vell lazzõp sõsarõss mokoma märännee slaavaa kes oleks võinud arvata, et lihane vend laseb õe kohta sellise ilge jutu lahti
Lu märänü maku halb maitse
Lu näin märänee unõõ, en tää, mitä leeʙ nägin halba und, ei tea, mis tuleb
J kleimi tõiss kui va võisi, kõikkiill märännüil sõnoill häbistas teist, kuidas aga sai, kõikide inetute sõnadega
Lu leeb märännüttä ilmaa tuleb halb(a) ilm(a)
J migä märänne koozii saanu missuguse halva kombe (on ta endale külge) saanud
Lu täll on mokoma märännü silmä, jot sõnnaab lahzõõ i žiivataa tal on niisugune paha silm, et sõnub (ära) lapse ja looma
J märän kuraᴢ vilets nuga
Lu on märännüü tervüükaa (ta) on viletsa tervisega
Lu parõp on märännü tütöö elo ku naizõõ üvä elo vs parem on vilets tüdrukuelu kui naise hea elu
Lu vee kase märänüt koto kaugõpõlõ minuu dvortsassa (muinasjutust:) vii see vilets maja minu lossist kaugemale
Lu märänneet sõvat pääll kulunud rõivad seljas
J kõlmõd märännütt vihtaa kolm vana vihta
Lu märännee karvaakaa pulstunud (viletsa) karvaga (koer)
■
Ra milla tuli märännüᴅ mul hakkas halb
Ra millõ õli märännüᴅ, a täll õli üvä meeli mul oli halvasti (halb), aga temal oli (sellest) hea meel
Lu rihmaa nii kaugaa virutattii, kunõz märännü vesi lähep poiᴢ (linast) lõnga loputati nii kaua, kuni must vesi kaob (= vesi muutus puhtaks)
J kõrtamizi võip põllolt märännü roho ävittä (põldu) korrates (= korduskündi tehes) võib põllult umbrohu hävitada.
Vt. ka mäännüᴅ

peukolo Lu Ra J-Must. J-Tsv. Ku, g peukoloo Lu J-Tsv. pöial | vn большой палец (руки)
Lu a sõrmõd on: kase on peukolo (se on täi tappaja), se on või lappaja .. aga sõrmed on (niisugused): see on pöial (see on täitapja), see on võilappaja (= nimetissõrm) ..
J tšen ep tunn mittä tehä, jutõlla: täll peukolo tšehs tšämmeless kazvoʙ kes ei oska midagi teha, (selle kohta) öeldakse: temal kasvab pöial keset kämmalt (kämbla keskelt)
J vai siä õõt peukolokaa tehtü, ku mittäit ed älü või oled sa pöidlaga tehtud, et (sa) midagi ei taipa
J miä sinu peukolokaa tapan (suure jõuga hooplemine:) ma tapan su pöidlaga!
Vt. ka peiko, peukalo, peukko

prorokka M Lu-Must. J-Must. prorokk P proro·ka K proro·k L Kõ J-Tsv., g prorokaa: proroka J-Must. prohvet | vn пророк; J proro·k iĺia elokkaltaa õli võtõttu taivasõ prohvet Elias oli elavana võetud taevasse; Kõ iilijä proro·k avitti jürätä jumalalõõ prohvet Elias aitas jumalal müristada (= äikesemürinat teha) L iĺja· proro·k, täll on opõzõᴅ i tulivaŋkkuri prohvet Elias, temal on hobused ja tulevanker

põlõa L P M S Lu Li J (Kett. K R V Po Kr) põl̆lõa M Kõ põllõ ~ põlla Lu põl̆lõaɢ I, pr põlõʙ Kett. R P M Kõ Lu J I poleb Kr, imperf põli L P M S V Po Lu J I põĺi R põlii P põl̆lii ~ põllii I põlõzi Lu
1. põleda, leegitseda | vn гореть, сгореть; пылать
Lu kuusi ja aapa alko ku põlõvaᴅ, siz antõvat paĺĺo kipunaa kui kuuse- ja haavahalg põlevad, siis annavad palju sädemeid
Lu tuli põlõb üvässi, vuhisõʙ tuli põleb hästi, vuhiseb
R siiz med́d́e tšülä põĺi siis meie küla põles
M koto põli tükkünää maja põles maani maha
2. (valgustades) põleda, valgust anda; helendada, kiirata | vn освещать, осветить, светить(ся)
Lu fanari pannaa põlõmaa latern pannakse põlema
P silmät põlõvat pääzä niku katill silmad põlevad peas nagu kassil
3. kõrbeda, kuivada | vn сгорать, сгореть, пригорать, пригореть
M nii õli kõv̆vii palava, što täit põlivat pääᴢ oli nii (väga) palav, et täid kõrbesid peas
M žaarulla kõikk roho põlõʙ kuumaga (= põuaga) kõik rohi kõrbeb
■
Lu näro põlõʙ, ku inemin süüʙ happaa i soolõssa paĺĺo i perrää süümizee järestää menep tühjee ja om painuzillaa ajab kõrvetisi üles, kui inimene sööb palju haput ja soolast ja pärast sööki (söömist) läheb kohe tööle ja on kummargil
Lu milla nõis nii meeli põlõmaa, sinne piäb mennä mul tuli (hakkas) nii kõva tahtmine, (et) sinna peab minema
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ agaral inimesel töö põleb käes
M tällee kõik aivoo tšiireess tek̆kauʙ, täm̆mää tšäzizä kõik niku põlõʙ temal läheb kõik väga kiiresti korda, tema kätes kõik nagu põleb.
Vt. ka palaa, põlõssa

rintatauti M rint-tauti J
1. (sünnitusjärgne) rinnapõletik | vn воспаление грудной железы (после родов)
M ku rinnaa imettäjä naizikko kump on, vot ku tällä nõõb vaivattamaa rintaa, raanat teeʙ, teeb mokomad aavaᴅ, sitä kuttsuaz rintatauti kes on (rinnaga) imetav naine, vaat kui temal hakkab rind valutama, tulevad haavad, tulevad niisugused haavad, (siis) seda kutsutakse rinnapõletikuks
2. J-Tsv. rinnahaigus, tuberkuloos | vn туберкулёз

seizogoittaa M, pr seizogoitan, imperf seizogoitin seisma jääda, seisatada, peatuda | vn останавливаться, остановиться
tällä bõllu aikaa minukaa seizogoittaa temal polnud aega minuga seisma jääda

tšäsi Kett. K L P Pi Ke M S V Po Lu Li Ra J I Ma (R Kõ Ja vdjI) käsi Ku (K R J) Kr Чэ́сы K-reg₂ Це́си Pal₁ Ii-reg₁ Че́сы ~ Кχе́зи Pal₁ Часси Tum., g tšäee K L M Lu Li Ra J tšäjee Po tšäjie L tšäie P tšäe Lu Ra J
1. käsi (inimese kehaosana) | vn рука (человека)
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin kätega kõhtu kinni
P veri johzõp tšäess veri jookseb käest
I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati, visati (vilja) kühvliga
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad on valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs ta sööb kätega, tööd teeb kõhuga
M ühel tšättä lühzin vohoo ühe käega lüpsin kitse
I miä rinnassa see võttaa täm̆mää ühele tšäele ku nõssaa tälle i mahha i jalgaᴅ evät tagossaɢ ma võtan temal ühe käega rinnust (kinni), (ja) kui tõstan, tal ei ulatu jaladki maha
M silmät töh̆hee vaattaaᴢ, vaitõ tšäed evät tšäü silmad vaatavad töö peale, aga käed ei liigu
Li ku teed raŋkkaa tüüᴅ, sis tuõb villi tšättee kui teed rasket tööd, siis tuleb vill kätte
M täm näd nii on üvä ińeehmin, mitä nii tšüzü, täm millõõ niku õikõa tšäsi kõikkõza avitaʙ ta, näed, on nii hea inimene, mida ka ei palu, ta on mulle nagu parem käsi, kõigiti aitab
Lu niku võtap tšäjell poiᴢ nagu käega võtab (valu) ära
J nõdraa tšäekaa helde käega
J mustõlaizõlõ ann vaa koorõtt, kül tämä siis tšätt katsoʙ mustlasele anna vaid koort, küll ta siis kätt vaatab
Lu tämä lüüp tšäellä, ep too mittä valmiᴢ tema lööb käega: (niikuinii) ei saa midagi valmis
Ra millõ riheᴢ kõig on tšäen alla mul on toas kõik käe järgi
Lu mennää tšäess tšiini minnakse käest kinni (hoides)
J tšäed üheᴢ käsikäes
M häilütin tšäekaa lehvitasin käega
J tšässii viskoma, harottõõma käsi ringutama
J võtti tšäeᴅ käed väsisid
Lu annõttii tšättä tervitati, anti kätt
J tšäsi varsiit üles koorima varrukaid üles käärima
P kurõa tšäsi vasak käsi
P õikõa tšäsi parem käsi
Lu tšäee päälüᴢ käeselg
J tšäee ripsi käelaba; käeranne
Ra tšäee jäseneᴅ käeliigesed
Lu tšäsi linneeᴅ käejooned
Lu tšäsi luuᴅ käeluud
2. väljendab suunda | vn выражает направление
K tämä meni õikõaa tšäteesee ta läks paremat kätt
M kur̆rõaš tšäjeᴢ vasakut kätt
M õikõaš tšäjeᴢ ~ õikõata tšättä möö paremat kätt
Ku äärimäin talo pahõpaa kättä viimane maja vasakul
3. sülle, süles | vn на руки, на колени
P miä mairottõlõn tätä (= lassa), tämä tulõb millõ tšätiesie ma rahustan teda (= last) hellalt, ta tuleb mulle sülle
Lu isä lahsi tšäez issu isa istus, laps süles
4. väljendab kokkulepet | vn выражает соглашение, договорённость
J ku noorikk oŋ kozittu, siiz jutõlla: tšäed on lüütü kui pruut on kositud, siis öeldakse: käed on löödud
5. allkiri | vn подпись
M anna õm̆maa tšäee tširjotuᴢ anna oma allkiri
6. fig sümboliseerib inimest | vn символизирует человека
M elä va juttõõ tõizõlõõ tšäelee, laa möö kah̆hõõ täämmä ära ainult ütle kellelegi teisele, las me kahekesi teame
7. fig sümboliseerib võimu | vn символизирует власть
Lu kõiɢ müü õlõmma inemizeᴅ jumalaa tšäeᴢ kõik me, inimesed, oleme jumala käes (võimuses)
■
J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on pruut pisut väikest kasvu
M täm on vargaᴢ, aivoo piäp pittšää tšättä ta on varas, aina varastab
M pittšä tšäsin pikanäpumees (varas)
P kui siš tšäsi tšäüʙ – vassaaʙ – pazgass, üväss kuidas siis käsi käib? – Vastab: Halvasti, hästi!
J siält sain õtsaa tšättee sealt sain otsa kätte (= mulle sai (asi) selgeks)
M uni tuli tšät̆tee unenägu läks täide
Lu tšäzissä meep pois, tšettä ep taho kuunõll läheb ülekäte, kedagi ei taha kuulata
J kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei vaidle, aga minu sõna (käsi) jääb peale
J tšäess hukka menemä käest hukka (= ülekäte) minema
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli (lahti) läinud
J tšäess menemä ebaõnnestuma, käest (ära) minema
Ra meni üli tšäe se laajeŋki see laeng läks luhta
J tšäe kõrvõll tšäüttemä saamatut (inimest) juhtima, õpetama
M võtan täm̆mää tšäsiilee võtan ta käsile (noomin teda)
I miä sin̆nua võt̆taa tšät̆tee ma võtan sind käsile
I võt̆tii tšät̆tee, nõizii antamaa piimää tällee võtsin kätte, hakkasin talle piima andma
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, senee teeʙ see alles on osav inimene, oskab kõike teha, mis vaid võtab kätte, selle teeb (ära)
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast (käest) ära
J teep tüütä koko tšäelle rl teeb tööd kõigest jõust
Lu milla kõik on tšäsillä riheᴢ mul on toas kõik käepärast
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ püüdlikul inimesel töö põleb käes
P pääsi näilt tšäziss vällää pääses nende käest ära
P tämä on minuu tšäziiᴢ, ep kuhõid mene ta on mul käes, kuhugi ei lähe (ära)
M näil rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha käes ei püsi
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
Lu ivusõõleikkaaja on harmaata tšättä õielõikaja on halli värvi (putukas).
Vt. ka adra-tšäsi, adrotšäsi, liiva-tšäsi, tšämmeltšäsi

tuurõva M, g tuurõvaa adj pillaja, raiskaja | vn расточительный, мотовской
täll ain tap̆paab rah̆haa, täm eb õõ tuurõva inehmin temal jätkub ikka raha, ta ei ole pillaja inimene