[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

ahõla (P) ahjõla (Ja-Len.), g ahõlaa P kett; raudkütke | vn цепь
P tämää tüvie ko meneᴅ, siz ahõlaakaa lüöt tätä kui lähed tema (= tigeda täku) juurde, siis lööd teda ketiga.
Vt. ka ahila

ajaa Kett. K U L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. V Li Ra Kr) aj̆jaa M Kõ ajjaa Po Lu Li aijaa Kett. M Lu aijjaa Lu aja J-Tsv. aj̆jaaɢ vdjI I Ma ajjaaɢ I, pr ajan K R L P M Kõ Lu J aj̆jaa vdjI, imperf ajõn P M Lu ajõin J ajin (Li) ajazin P M
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida, (midagi kuhugi) ajada, (ümber) paigutada | vn гнать, погнать, сгонять, отгонять, вгонять
M kõõᴢ kõv̆vii aj̆jaaᴢ ovõssa, siz alagoitaʙ täm̆mää tav̆vii kui (puhituses) hobust jooksutatakse (aetakse) kõvasti, siis (see) kergendab tema haigust
K meeskuuma ovõss ajaʙ meesvader juhib hobust
Lu dubinaakaa ajõttii tüh́h́ee malakaga aeti tööle
P urpavittsoikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
J pakkoo ajama pakku ajama
K ajõttii taaz vällää med́jeᴅ, paikalta aeti meid jälle kohalt ära
Lu ajamizõõ ajõn tätä, tämä eb mennüᴅ küll ajasin teda, tema ei läinud
Lu perennainõ ajõ kahtõ tüttöä ülleelee perenaine ajas kaht tüdrukut üles
J aja vene rantaa aja paat randa
M niitid aj̆jaas kolodallõõ lõim aetakse lõimepakule
Lu ŕuuguu ajajõᴅ ridvaajajad (= need, kes jääalusel kalapüügil noota ridvaga edasi ajavad)
Ra mügrä ajab maata, pilap kõik peentaraᴅ mutt ajab mulda (üles), rikub kõik peenrad
J tuisku ajap talvõll suurõd aŋgõᴅ tuisk ajab talvel suured hanged (kokku)
J svaajaa ajama vaia sisse lööma
J vasara [= vasaraa] on ajõttu puin varsi vasar on löödud puust varre otsa
M aja viĺĺaa lipitsaakaa kok̆koo aja vili viskelabidaga kokku
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ahne sööma, kõik ajab alla
J ümper ajama ümber ajama, kummuli ajama
2. taga ajada, püüda, otsida | vn гнаться, гоняться; преследовать
J menti suutoo õikuss ajama mindi kohtusse õigust taga ajama
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma
Lu miε n ajanu viinaa ma ei ajanud viina taga (= mul polnud viinahimu)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise tallu ilmaasjata, siis talle öeldakse, et sa tulid tuult taga ajama
M mitä siε tulit tuulta ajamaa, etti sillõ nii bõõ aikaa kas sa tulid tuult püüdma (tuld viima), et sul on nii kiire
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
3. (mingit vedelat ainet) eraldada (kuumutamise teel) | vn гнать, добывать посредством перегонки
Lu rüsümäell ajõttii tõrvaa Rüsümäel aeti tõrva
J ajaʙ viinaa ajab viina
Lu rauta korissa ajõta kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
4. (karvu, sulestikku jne.) maha ajada, ära lõigata, eemaldada | vn удалять, удалить (о волосяном покрове); линять
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
Lu piäb aijjaa karvoa varila veelä i kurasõl (tapetud seal) tuleb ajada karva kuuma vee ja noaga
K karssaa ajaass, pantaass kuparossa i võita päälee sügelisi ravitakse (aetakse ära), pannakse vaskvitrioli ja võid peale
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J sulkiit ajama sulgima
J tšüüniit ajama küüsi vahetama
5. mingisse olukorda asetada, muuta; tekitada, moodustada (ka refl. või impers.) | vn ввергать, вгонять (в какое-либо состояние), изменять; порождать (также возвр. или безл.)
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on ajanud (= söönud) ennast täis nagu merihärg
Ra viholine on ajanu õpõzõõ üül vaahtoo paha vaim on ajanud hobuse öösel vahtu
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
P tšätiesie ajõn villie hõõrusin käe villi
J vakkoa ajama vagu ajama
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui vaid läks soojaks, nii hakkasid puud punga ajama
vesi ajab üli vesi ajab üle (serva)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ kohe hakkab keema, juba ajab mulle
Lu ajannu liiva leetunud liiv
J tšiini ajannu tee umbetuisanud tee
Lu nõizõb dräänii ajamaa hakkab mäda eritama
6. impers umbe, paiste ajada | vn нарывать
Lu puikko meni sõrmõõ, ajap sõrmõa pind läks sõrme, ajab sõrme umbe
Lu ajat puikoo tšätte, ajab i nõizõb vaivattama ajad pinnu kätte, ajab umbe ja hakkab valutama
7. sõita, kihutada eхать, ездить, мчаться
J enn jutõltii, što iiĺä ajap tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ enne öeldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat (niiviisi) müristabki
M talvõll lait́ool ajaaᴢ talvel sõidetakse reega
Lu izvozaa ajõttii käidi (sõideti) vooris
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
Lu laiva ajap seiliiᴢ laev sõidab purjedes
Lu mikälee merez ajaʙ miski triivib meres
Lu seĺĺäz ajaʙ ratsutab
Li poikõzõt taas tooti õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa poisikesed tõid hobused taas koju, kihutasid võidu

M kase maa on kaŋkõa, piäʙ kõlmõlta piiltä äessää, aja üv̆vii rissii rassii see maa on kõva, tuleb kolm korda äestada, aja (= äesta) hästi risti-rästi (üle)
M piäb mennä kadokalla aj̆jaa, etti tul̆lõiᴢ lak̆kõa põlto tuleb minna rullima põllurulliga, et saaks sile põld
P maamuna vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb ajada hobusega
K mitä see miez aźźaa ajaʙ (Al. 11) mis asja see mees ajab?
J naĺja ajama nalja tegema
J ajab ĺaasaa ajab naljajuttu
J vilett ajama vilistama
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
Lu ajab ühtee on sarnane
J tämä ajab minuss üli ta on minust üle
J ent õikassi ajama ennast õigustama
Lu aja tšiireepää (kaarte mängides öeldakse:) käi kiiremini välja

arvata K P M Kõ Lu J Ku (R-Lön. L Ja-Len.) arvõta ~ arvõtõ Lu arvõt J-Tsv. arvataɢ I, pr arvaan K R L P M Kõ Lu J Ku arvan J, imperf arvazin M Lu arvõzin Lu J arvazii I
1. ära arvata, mõistatada | vn угадывать, угадать, разгадывать, разгадать
K arvaa, tšen on arva ära, kes on
Lu miä nee arvotussõᴅ arvaan ma arvan (mõistatan) need mõistatused ära
Lu ku arvaap tõin, kumpõ kõrvõ helizeʙ, siiᴢ mainitaa üvässi kui teine arvab ära, kumb kõrv heliseb (= lööb pilli), siis räägitakse head
2. aru saada, mõista; osata | vn понимать, понять, разуметь; уметь
J hullukkõin lahs eb arva, mitä tälle pajatõta rumal (väike) laps ei saa aru, mida talle räägitakse
Lu kõik tämä arvaaʙ ta saab kõigest aru
M arvaamizõss arvaaʙ, a pajattaa ep tunnõ aru ikka saab, aga rääkida ei oska
Lu tõin tõizõlt arvõtaa tuskaa mõistetakse teineteise muret
Lu se on älükäz inemin, kumpa tõissa arvaaʙ see on tark inimene, kes teist mõistab
Lu sitä miä en arvaa jutõlla seda ma ei oska öelda
I tämä tožo arvaaʙ tääp kasta aźźaa ka tema oskab, teab seda asja
3. mõtelda, arvata, oletada | vn думать, полагать, решать, решить
Lu peremmeez arvaz jott tämä tahop tšintaita vargassaa peremees arvas, et ta tahab kindaid varastada
Lu miε arvaan, što tätä veijää jaamaa ma arvan, et teda viiakse Jamburgi (= Kingisseppa)
4. teada saada | vn узнавать, узнать
M miä tahõn arvata, kussa tšülässä tämä on ma tahtsin teada saada, kust külast ta on
I eellä en täätännüm mit̆täiᴅ, a nüt kõittši arvazii enne ma ei teadnud midagi, aga nüüd sain kõik teada

M miε tätä aivo üv̆vii arvaan ma pean temast väga lugu
Lu izze on vad́d́alain, a soikkolass idgõʙ. arvaa ise on vadjalane, aga itkeb isuri keeli. Mõtle ometi!
P a üφsi pojo õli tarkka, arvas tüvie tulla aga üks poiss oli tark, otsustas juurde tulla
Lu tämä ettee arvaab i tõizõõ eloo tema ennustab ette ka teise (inimese) elu.
Vt. ka arvoa, arvoittaa, arvutõlla, arvõlla

jumala K R L P M Kõ S Po Lu J I (Kett. U Ja-Len. Ra) jumal Kett. K P Ke M Kõ S Lu Li J I Ku Юмала Tum. Pal2 Ii-reg1 Ю́мала K-reg2 jummala ~ jummal ~ jumall Kr, g jumalaa Kett. K L P M Kõ Lu Ra J jumala Lu J
1. jumal | vn бог
K meneb jumalallõ kummartamaa läheb jumalat paluma
L vanaᴅ rissiziväᴅ jumalallõ vanad inimesed palusid (risti ette lüües) jumalat
Po ku bõlõ paĺĺo süntijä, sis puutub entši jumalalõõ kui pole palju patte, siis jõuab hing jumala juurde
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
I siä jumalaa ed uzgoɢ sa ei usu jumalat
J jumala periskoo tämää eńńee (surnust kõneldes või peiedel öeldakse:) jumal pärigu tema hing
M niku jumalassa lootu nagu jumalast loodud
M leeb jumalall päiviä on jumalal päevi
Lu meil jutõltii, jot kapte·eni on alussõz jumala meil öeldi, et kapten on purjelaevas jumal
Lu eb õõ jumalaa kotonn, on jätettü treŋgiᴅ, nüᴅ on pitšällized vihmaᴅ ei ole jumalat kodus, on jäetud sulased, (seepärast) on nüüd pikaajalised vihmad
Lu ku vihmaa saab ja päivä paisaʙ, siz jutõltii: jumal pahaakaa tappõõʙ kui vihma sajab ja päike paistab, siis üteldi: jumal riidleb vanakurjaga
K jumala jüräʙ ~ P jumala jürüzeʙ ~ M jumala jürizeʙ ~ J vana jumal jürizeʙ ~ Lu kollaaʙ jumala müristab
Lu jumal jürizeb i tulta lüüʙ müristab ja lööb välku
M päivä meeb jumalallõõ ~ päivä laskõub jumalallõõ ~ päivä issuub jumalallõõ päike läheb looja
M per̆rää päivää laskõumaa jumalalõõ pärast päikese loojumist
J makkaa jumalaakaa siin (muldasängitamisel öeldakse:) maga siin jumala nimel
J jumalaa nimell jumala nimel
J jumalaa eess jumala eest!
J jumalaa peräss jumala pärast!
M jumala üvä isä taevane jumal!
J tuõ jumal appi ~ M lähe jumal ap̆pii tule, jumal, appi!
Lu Li jumal appii. – tarviz jumalaa jõudu! – Jõudu tarvis!
J jumal jatkoo. – jatkoo tarviᴢ jätku leiba! – Jätku tarvis
M võta jumal ap̆pii õnn kaasa (jumal kaasa)!
M mee jumalaakaa ~ M J jumalaakaa ~ Kett. jumalakaa hüvasti, jumalaga!
Kr jaga jummalaga jääge jumalaga!
J jumalaka jättema jumalaga jätma
Tum. Юмала ойтаго jumal hoidku!
J jumal on tämä väĺĺä perinnü ~ jumal kõrjõs tämä väĺĺä ~ jumal võtti ta suri ~ ta on surnud
J laa paisab jumalaa päivä, laa kuumõtip kuu jumalaa rl las paistab jumala päike, las kumab jumala kuu
L rahvaz nõistii nagramaa jumalaa sõnaa rahvas hakkas jumalasõna naerma
J jumalaa surma koolõma loomulikku surma surema
J jumala valkuᴢ ilmavalgus
jumalaa jürü müristamine
J tõizõt kahs jumalaa meess rl teised kaks jumalameest (= vaimulikku)
Tum. Юмала рай paradiis
2. Jeesus Kristus | vn Иисус Христос
K ko süntü jumala, tätä pantii einoi päälee jaśĺii, kormuškaa kui sündis Jeesus, pandi ta heintele sõime
L kõikk svätoid nähtii, kui jumala meni taivaasyõ kõik pühakud nägid, kui Kristus läks taevasse
Tum. Юмала эма jumalaema (= Neitsi Maarja)
3. pühane, ikoon | vn икона
L naizeläjälie annõttii jumalaa emä, a miez-eläjälie jumala naisterahvale anti jumalaema (ikoon), aga meesterahvale Kristus(e ikoon)
M kõlmisõõ johzõd jumalaakaa ümpär põl̆loa jooksed ikooniga kolm korda ümber tulekahju
M pantii tšünttiläd jumalaa nurkkaa pandi küünlad pühasenurka
J jumalaa kolkka pühasenurk
M jumala lautoo pühaseriiul
4. pühak | vn святой
M jürtši jumala püha Jüri

P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest (jumala lehm) on niisugune väike punane putukas
J lazz jumalaa lehm lentämä lase lepatriinu lendu
M jumalaa lintu lepatriinu.
Vt. ka merijumala

kantaa K L P M Kõ S Po Lu Li J (Kett. R Li Ku) kanta J-Tsv. kantaaɢ I Ка́нта K-reg2 Ii-reg1 Канда́ Pal2, pr kannan K L P M Lu Ra J Ku kannõn Lu Li J kannaa I, imperf kannõn K R kannin Li Ra J kantazin [sic!] P Lu kannõõ I
1. kanda, tassida; (kokku, juurde) kanda, tuua; (ära, laiali, edasi) kanda, viia | vn носить, нести, таскать, тащить; наносить, нанести; уносить, унести; разносить, разнести
Lu kaššelia oŋ kerkiä kantaa kasetohumärssi on kerge kanda
Ku siz repo kiĺĺuʙ: sairas tervettᴀ̈ kannap seläᴢ siis rebane hüüab: haige kannab tervet seljas
Lu ušattis peettii i kannõttii vettä toobris hoiti (peeti) ja kanti vett
L mitä vart trubaa kannat kaasa miks sa kannad pasunat kaasas?
J siz algataa kantaa rookaa lavvalõõ siis hakatakse rooga(sid) lauale kandma
Lu tämä tüüssä ebõ·õ tolkkua, niku siglõl vettä kantaa kk tema tööst ei ole kasu (tolku), nagu sõelaga vett kanda
M suvõlla tšimoᴅ kantaaz mettä suvel mesilased kannavad (= korjavad) mett
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahutta kratt kandis mõnele varandust (kokku)
Lu sihee talloo para kannaʙ sellesse tallu kannab kratt (varandust)
M aina välipal̆loo kannatta aina viite vahepalu (= leivatükke söögiaegade vahel)
I suõᴅ lampait kantavaᴅ hundid viivad lambaid (ära)
Lu a krotta on tõin, se kannab i maamunnaa aga rott on teine (loom), see viib kartuleidki (ära)
J kanti lahzõd laukaasõõ rl viis (kandis) lapsed Lauga jõkke
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta öeldakse:) koer haugub, aga tuul kannab
2. (välja) kannatada | vn выносить, -нести
J kui tämä võip kanta mokoma raŋkka eloa kuidas ta võib niisugust rasket elu (välja) kannatada!
3. kanda (rõivaid, jalatseid, relvi) | vn носить (одежду, обувь, оружие)
K sis kannad körkääd kaputad (Sj. 674) rl siis kannad pika säärega (kõrgeid) sokke
K niit kannõttii siz pulmõilt pulmõilõ (Al. 62) neid (= saapaid) kanti siis pulmadest pulmadeni
J saa kamendantilt lupa püssüä kanta hangi komandandilt luba püssi kanda
4. kanda, olla rase v. tiine | vn носить ребёнка, детёныша
J ofońõn naiŋ kannõʙ (om vatsakaa) Ofonja naine on rase
Lu nain kannab lassa naine kannab last (= on rase)
I eb õlluɢ aikaassaak kannõttuɢ, seitsee kuuta tämä süntüje ei olnud (õige) ajani kantud, seitse kuud (oli, kui) ta sündis
Lu lehmä kannõʙ, tiini lehmä lehm kannab, tiine lehm
I ühesää kuuta kantõ lehmä vazikkaa üheksa kuud kandis lehm vasikat
5. poegida | vn рожать, родить детёныша (телиться, ягниться и т. д.)
Lu lehmä kantõ vazikkaa lehm tõi vasika
I eb jaksak kantaaɢ (lehm) ei saa (ei suuda) poegida
S lehmä on kahõsaa kõrtaa kannu lehm on kaheksa korda poeginud
Lu kõns sill tulõʙ lehmä kantõmaa millal sul lehm poegib?

entine vätši kantõ võr̆raa endine rahvas käis ohverdamas
Ra karikkaa kantaa pulmaõlut juua (pulmaõlut jõid abielupaarid, kes panid õlle eest taldrikule raha)
Lu tämä kannap konttia sinne tänne ta levitab kõikjale (sinna-tänna) tühja juttu
J .. kantakaa sene kalttaissa viĺĺaa, mikä meele parõttamisehsi on üvä (Must. 153) .. kandke seesugust vilja, mis meele parandamiseks on hea
J viĺĺa kanta (Tsv.) vilja kanda
J õpõn üvää karvaa ep kantannu hobune oli viletsa väljanägemisega
Lu pääd ep kanna (laps) ei kanna pead
J .. küll oominõ päivä ene eessä oolta kannab (Must. 157) .. küll homne päev enese eest hoolt kannab
J ja mitä oolta kannatta töö oma sõppai perässä (Must. 157) ja mis hoolt kannate te oma rõivaste eest?
P suurta uolta kantavaᴅ i raskass tüötä tetševäᴅ (nad) kannavad suurt hoolt ja teevad rasket tööd
J tämä kannap süüt ta on süüdlane (kannab süüd)
J itšää nõizõn sinu päälee viha kantõma (Tsv.) terve elu hakkan sinu peale viha kandma.
Vt. ka kannata, kannattaa, kannatõlla, kannuttaa, kannõlla, kannõskõlla, kannõta, kantoa

komnatti L P M Lu J I (K R) komnõtti J (Lu), g komnatii P Lu komnõtii J tuba | vn комната
L vyõrait õli komnatti täünεä külalisi oli tuba täis
Lu kahs komnattia on riheᴢ majas on kaks tuba

I miä men̆nii tällee komnattii ma asusin (läksin) tema juurde korterisse

kõikõõkalttanõ: kõikõkalttanõ (J-Must.)kõikõllainõ
neet tootii tämä tüve kõikõkalttaset sairaat (Must. 155) need tõid tema (= Jeesuse) juurde igasuguse(i)d haige(i)d

lemmüᴢ Kett. K L P Kõ S Po J lemmüs J-Must. lemmuᴢ M I, g lemmühsee: lemmühsie L P lemmüssee lemmüsee S lemmuhsõõ I
1. kratt, pisuhänd, tulihänd | vn нежить (дух-обогатитель, летающий с огненным хвостом)
M lemmuz on mokoma tulimato kratt on niisugune lohe
I lemmuᴢ, tämä lennäʙ ku tulilintu kratt, tema lendab nagu tulilind
I ku tul̆lõõ voimaza, nii lennäʙ, a tak̆kaa ku pataluzikka. se õli lemmuᴢ nagu tules, nii lendab, aga tagant (oli) kui kulp. See oli kratt
K lemmüz on inehmiin, nõita kratt on inimene, nõid
K lemmühsed ovaᴅ mokomat saatanaᴅ kratid on niisugused kuradid
L koldunat tetšiväd lemmühsie nõiad tegid krati
L lemmüz õli med́d́e tšüläs senes taloᴢ kratt oli meie külas selles talus
P miε ize näin lemmühsie ma ise nägin kratti
perennain vei rooppaa tõisõõ rih̆hee lemmüsselee perenaine viis teise kambrisse kratile putru
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab ära
S lemmüs kannaʙ, mitä vai saaʙ, rikkaalõõ tooʙ kratt kannab (kokku), mida vaid saab, rikkale toob
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahussa kratt kandis mõnele varandust
I lemmuhsõt kantõvat piimää kratid kandsid piima
lemmüz võtti piimää vällää i annap tõizõlõõ kratt võttis (ühelt) piima ära ja andis (annab) teisele (= viis teise tallu)
L lemmüš tšellie tämä tšäüs, piti pellätä kelle juurde kratt käis, seda (inimest) tuli karta
M lemmus tulõp tal̆loosõõ, ku jürizeb i sütäp põlõmaa kratt tuleb tallu, kui müristab, ja süütab (talu) põlema
2. J-Must. äkiline seljavalu, kõnek. lendva | vn прострел.
Vt. ka lennoᴢ

lukõa Kett. K L P M Kõ Lu Li J (R-Lön. R-Reg. U Pi S) luk̆kõa M Kõ lukkõa S Po J-Must. luk̆kõaɢ I (vdjI Ma) lukkaa Lu Li Ra J lukka Set. J-Tsv. lukia [?] (Ku), pr lugõn Kett. K U P M Lu Li J lugen K-Ahl. R-Lön. luğgõõ vdjI I Ma, imperf lugin Lu Li J lugjin R-Lön. lud́in Kett. K Pi M lutšin K L P ludžii ~ lud̆´d́ii I luin Ku lukõzin K
1. lugeda | vn читать
Li mihee sillõõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa töö vahel õpetas teda lugema
Ra venäjässi tunnõp tširjuttaa i tširjaa lukkaa oskab vene keeles kirjutada ja raamatut lugeda
Lu miä lugin jo kazee gazetii ma lugesin juba selle ajalehe (läbi)
M miä lud́in koko bibĺii, kõikõõ läpi ma lugesin kogu piibli, kõik läbi
Lu lukõmissa lugin, em mälehtä mitä lugesin küll, (kuid) ei mäleta, mida
2. palvetada, palvet lugeda; jutlust pidada, jutlustada; manitseda, õpetust jagada | vn молиться, читать молитву; произносить проповедь; поучать
I lutši da nõisi põlvilõõ maalõõ palvetas ja laskus põlvili maha
J diakona lugõp tšerikkoza diakon loeb kirikus palveid
P lutši malitvaa i tulõõ emä meni ahjuosõõ tagaaᴢ luges palvet ja tulehaldjas (tuleema) läks ahju tagasi
L babuška maĺitvaa ain lutši vanaema aina palvetas
Lu pappi luki tšerikkoz jutuu preester pidas kirikus jutlust
J proopoved́ia lukõma jutlustama
Po nävä lukõvad nùorikolõõ: ùomnikoz nõizõ ülleeᴢ, elä ùottõ kõõz ämmä nõsõtaʙ nad manitsevad pruuti: hommikul tõuse (ise enne) üles, ära oota, millal ämm äratab
3. itkeda, itkulaulu laulda v. itkusõnu lausuda | vn причитать, голосить
U kalmailõõ menen i nüt kõikk mamalõõsõõ lugõn lähen kalmistule ja nüüd itken kõik oma emale
4. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda; loitsida | vn заговаривать, заговорить (от болезни); читать заклинание
Ra vanad inemized lugõttii, tšen tunsi lukkaa, ruuzulla i paisõõlla vanad inimesed posisid, kes oskas(id) nõiasõnu peale lugeda, roosile ja paisele
L mitä lieb lutši, mokomat sõnad juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
Lu piäb lukõa tšippaata peab haigele kohale nõiasõnu peale lugema
lugõttii nikastunutta loeti nikastunud kohale nõiasõnu peale
M ämmä, tämä maossa lutši ämm, tema luges nõiasõnu maohammustusele
M lugõttii lõŋgaa päälee, i sis sen̆nee lugõtuu lõŋgaakaa siottii se paikka tšiin, kuza vaivattaaʙ loeti nõiasõnu lõnga peale, ja siis seoti selle lausutud lõngaga see koht kinni, kus valutas (valutab)
P vanat staruχad lutšivat suolaa päälie vanaeided lugesid soola peale nõiasõnu
Po lukkõas sùolõita loetakse soola peale nõiasõnu
Po mattoi lugõttii madude (= maohammustuse) vastu loeti nõiasõnu
L lugõn miε maassa, lugõn miε viessä, lugõn miε puussa (loitsusõnad:) loitsin ma maast, loitsin ma veest, loitsin ma puust
5. posida e. lausuda lasta, (nõia)sõnu peale lugeda lasta | vn давать, дать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить (от болезни)
M tultii lukõmaa nõd́d́alõõ tuldi nõia juurde (end) posida laskma
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta, tämä meni ühele staruχallõ, antõ lukõa talle lõi kaksteist paiset (ihule), ta läks ühe vanaeide juurde, laskis nõiasõnu peale lugeda
6. lastemängu alustussõnu lugeda | vn считать (произносить считалку в начале игры)
L nõisõvad lukõmaa, kummall silmät tšiin panna (pimesikumängu alustades:) hakkavad lugema, kellel (tuleb) silmad kinni panna (= kinni siduda)
L lukõa lukua lugeda mängu alustussõnu
7. loendada, (ära, kokku, üle) lugeda; arvusid v. numbreid lugeda; arvutada, arvestada | vn считать, сосчитать; вести счёт
L lugõttii pariᴅ loeti paarid (ära)
Lu võrkkokalad lugõttii, müütii saottaa võrgukalad loeti üle, müüdi sajakaupa
J lugõ paariittaa, tšiirep jovvuʙ loenda paarikaupa, jõuab kiiremini
kaŋgassa looᴅ, a sukaasilmäᴅ luk̆kõaᴢ kangast lood, aga sukasilmad loetakse
J ev vahi iḱä varõssõ epko lugõ luikkojõ rl ei vahi iga varest ega loe luikesid
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
J eestä lugõ nuumõrid: ühzi [= ühsi], siis kahzi [= kahsi], kõlmi algul loe numbr(e)id: üks, siis kaks, kolm
Lu rikaz luki: viib herral viis anõtta, saab viiššümet viis rubĺaa rikas arvutas: (kui) viib härrale viis hane, saab (nende eest) viiskümmend viis rubla
8. (millekski v. kellekski) lugeda v. pidada | vn причислять, причислить, признавать, признать
K lugõttii, što suur peŕe õĺi loeti suureks pereks (loeti, et oli suur pere)
tuhkapäivä lukõass õnnõtoo päivä esmaspäeva loetakse õnnetuks päevaks
I blagoviššaa lugõttii kallis praaznikka maarjailmutuspäeva peeti kalliks pühaks
P sitä lugõttii kõikkõa makuzapassi seda peeti kõige magusamaks
P sinua nõisass vyõraassi lukõmaa sind hakatakse võõraks pidama

J selv́ meeᴢ, kahs tunnia luki päässi tark mees, kaks tundi kõneles peast
Lu miä õõn lukõn [= lugõnnu] kõik suhhõõ tälle ma olen talle kõik otse näkku öelnud
M lugõb niku bibĺissä loeb nagu piiblist
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära).
Vt. ka lugõttaa, lugõtuttaa, lugõtõlla

lähteä L M Kõ Lu J (Kett. K U P Ja-Len. Po Li Ra Ku) lähtiä M lähtä J-Tsv. lähteäɢ I (vdjI Ma), pr lähen K L P M Kõ Po Lu J Ku läh̆hee I Ma, imperf lähzin Kett. K P M Lu Li J Ku lähsin Kett. lähzii I lähsii vdjI I
1. (kuhugi, midagi tegema, kellegagi jne.) minna v. tulla | vn идти, пойти
J vahti lähsi püsüka mettsää (metsa)vaht läks püssiga metsa
I en tõhtinuk kot̆too lähteäɢ (ma) ei tohtinud koju minna
J lähetää lautass rihee (Must. 147) lähevad (minnakse) laudast tuppa
J kaššelit seĺĺeᴢ lähetti gruzasõ märsskorvid seljas, mindi kaseriisikaid korjama
Lu lähettii taaš tšedräämää mindi taas ketrama
J naizõd lähsiväd jürtšiä pitämää naised läksid jüripäeva pidama
Ku miä lähzin hänell vassaa ma läksin talle vastu
I lähes millee elämää tule minu juurde elama
J lähekko jumal avissi, lähe kaas, kalliz looja rl tule ometi, jumal, appi, tule kaasa, kallis looja
M lähe jumala ap̆pii tule, jumal, appi
K lähemmä ühezä läheme koos
Lu kahõõtšezzee lähettii läksime kahekesi
Lu lähemmä jalkazõõ läh(e)me jalgsi
2. ära v. välja minna, ära v. välja tulla; lahkuda | vn уходить, уйти, ходить, выйти, сойти; расставаться, расстаться
J lähteä on mööhä ära minna on hilja
Lu sei roopaa, a izze lähsi sõi pudru (ära), aga ise läks (minema)
I lähep poiᴢ, miä vähän aikaa lep̆pää mine ära, ma puhkan (pikutan) natuke aega
I tämä ainõ lähsi kottoa poiᴢ ta läks alati kodunt ära
Po nùorikko pesseüp saunaza i lähep kujalõõ pruut peseb end saunas ja läheb (siis) välja
Po järvi-emä lähti järvess järvehaldjas tuli järvest (välja)
varõssõõ poigad jo lähsiväᴅ varesepojad juba koorusid (tulid juba munakoorest välja)
Li pajat veel millõ lähteezä vähäize räägi lahkumisel (lahkudes) mulle veel veidi
M issuu lavõzõllõõ eeᴢ vällää lähtemissä istu pingile enne lahkumist
entši läheb ińehmizelt hing lahkub inimeselt (= inimene sureb)
J parahoda jo on lähtennü laev on juba läinud
I lumi lähs lumi läks (= sulas ära)
3. minema v. tulema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata (ka impers.) | vn собираться, собраться уходить или приходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать (также безл.)
J paa tširjõt sumkaa de lähe tšiirep škouluu pane raamatud kotti ja hakka rutem kooli minema
Lu meez lähs tulõmaa kottoo mees hakkas koju tulema
I lähzii kot̆too tulõmaa hakkasin koju tulema
J tämä lähs mettsää minemää ta pani metsa minema
M takumõin paari läheb johsõmaa tagumine paar paneb jooksu
aikaa marjaa matkaa lähteä rl on aeg marjal (= kallimal) teele asuda
K lähen pittšää matkaa asun (lähen) pikale teele
Lu aluz lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev hakkas minema pärituult
Li lähzin rikkaassi elämää hakkasin rikkalt elama
J läheb jürizemä (~ algõb jüriss) hakkab müristama (äikese kohta)
Lu lähs (~ nõis) vihmaa satamaa hakkas vihma sadama
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
I a miä en lähtenüt täm̆mää poigalõ, miä tõizõlõ lähsii meh̆heelee aga mina ei läinud tema pojale, ma läksin teisele mehele (naiseks)
I ep tšen̆neiᴅ tõhtinnuɢ i lähteäk kailee meh̆heelee keegi ei julgenud minnagi sellele mehele (naiseks)
M tõin kõrt lähs mehelee läks teist korda mehele
5. ära v. lahti tulla, maha kooruda | vn сходить, сойти, отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
I ammaz läheʙ hammas tuleb ära
Lu tševvääl varraa, kõnz on veel mähä, siiz läheb üvässi koori kevadel vara, kui on veel mahlaaeg (on veel mähk), siis tuleb (puu)koor hästi lahti
Lu miä õlin päivüzeᴢ, põlõttõlin entä, nüttä läheb marraskettu ma olin päikese käes, põletasin end (ära), nüüd tuleb marrasnahk maha
J tšippalt jo rupi lähsi väĺĺä haavalt tuli juba korp (pealt) ära
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M vihgod nõssaaz opõzii jalkoisii, etti parapass lähtisi viĺĺa vällää vihud tõstetakse hobuste jalgade alla, et vili tuleks paremini (viljapeadest) välja
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnase(i)d hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
Ra što sapana eb lähteiss pääss vällää et {s.} (= linikutaoline peakate) ei tuleks peast ära
Lu esimeized ivusõᴅ, nee lähetää poiᴢ esimesed juuksed (lapsel), need tulevad ära
Lu kana jo sulkiiʙ, sulgõd lähtevät poiᴢ kana juba sulgib, suled tulevad lahti
Lu milt nappu lähs poiᴢ mul tuli nööp (eest) ära
6. tulla, saada, tekkida | vn получаться, получиться
I paaᴅ ahjoo i läheʙ munakakku (klopitud muna) paned ahju ja tuleb munapuder
I üvä suppi läheʙ tuleb hea supp
I sis läheʙ kaŋgaᴢ siis tuleb (sellest) kangas

J päiv́ läheb loojaa päike loojub (läheb looja)
J lähsii tuulõõ läks tuulde (= kadus teadmata kuhu)
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb iga käsitöö
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü väga hea inimene, hea isa laps (hea isa luudest tulnud)
I siistaa jõtši i sumaa jõtši ühes paikkaa lähteväᴅ Siista jõgi ja Suma jõgi algavad ühest kohast
Lu siiz lähti kolhozaᴅ siis said kolhoosid alguse
M pani nen̆nää möö, lähs veri lõi (pani) vastu nina, veri hakkas jooksma
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli lahti pääsenud
J rihi lähs põlõmaa maja läks põlema
I üv̆vii ni üv̆vii lähsi, a ku kehnossi, ni pois viskazii (kui läks) hästi, siis läks hästi (= tuli hästi välja), aga kui (läks) halvasti, siis viskasin minema.
Vt. ka lätä

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal1 Ма Tum. Мъа K-reg1, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad

Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

mutittaa L M Lu (P) mutitta J-Tsv., pr mutitan L M Lu mutitõn J, imperf mutitin Lu J
1. sogada, sogastada, sogaseks ajada | vn мутить, замутить, с-
L konna mutitab õjaz vettä konn sogab ojas vett
J mutitõttu vesi sogane (sogaseks aetud) vesi
M täm on nii võõnokko, etti täm vettä eb mutita kk ta on nii aeglane (= laisk), et ta ei aja vett(ki) sogaseks
2. (meelt) tusaseks teha v. muuta, (meelt) tusastada | vn огорчать, огорчить, омрачать, омрачить
P tämä minuu mieliit eb mutitaa tema minu meelt tusaseks ei tee
3. segadusse ajada; (üles) ässitada v. kihutada | vn смущать, смутить; возмущать, возмутить, подстрекать, подстрекнуть
L nõisõvad vätšiε mutittamaa hakkavad rahval pead segi ajama
Lu vanameez lähs papil kaipaamaa, jott miε mutitan vättšiä vanamees läks preestri juurde kaebama, et mina ässitan rahvast (üles).
Vt. ka muttia

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal1 Tum. Пэивэ Pal1 Пэйвя Pal2 Пэ́йвэ K-reg2 Ii-reg1, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar

I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg2 Си́льме Pal1 Ii-reg1 Си́льмя Pal1 Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal

J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

sõzar Kett. L P M Kõ Po Lu Li J I (Ja-Len.) sõsare ~ sõsarõ Lu sisar ~ sizar Ra J Сэ́заръ K-reg2 Сыза́ръ Ii-reg1 säsär ~ sössar ~ sesär ~ śösar Kr Сэзаръ ~ Сы́заръ ~ Си́аръ Pal1 Сôзаръ Tum., g sõzarõõ: sõsarõõ K P J sõsaryõ P õde, sõsar, (pulmas ka) mõrsja | vn сестра; невеста (в свадебном обряде)
J minu sõsarõd om veel noorõᴅ minu õed on veel noored
K leep sõsarii i vellii saab olema õdesid ja vendi
M siis kane kaχs sõzarta, ne mentii kunikkaal õli baala siis need kaks õde, need läksid, kuningal oli ball
sõzar minuu eläʙ virtevεl, tämä on millõ õmalain minu õde elab Virtevel, tema on mulle omainimene
K sõzar tuõb vellelie, a velli kõrjuuʙ. mikä se on. üö da päivä mõist õde tuleb venna juurde, aga vend läheb peitu. Mis see on? – Öö ja päev
Lu vellesijee naizõd õllaa tšälüᴅ, a sõsarijee mehed õllaa svojakõᴅ vendade naised on kälid, aga õdede mehed on kälimehed
meh̆hee sõzar on nato mehe õde on nadu
P sõsarõõ mieᴢ õe mees

Lu tõizõõ põlvõõ sõzar nõbu.
Vt. ka rissisõzar
Vt. ka sõsõ

takaa Set. K R-Reg. L P M Kõ-Len. Lu J taka Lu J-Tsv. tak̆kaa M Kõ S I takkaa Po Lu Li J I Ku takka Lu Li J-Tsv. takkõ J-Tsv.
1. adv tagant, takka | vn сзади
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks veidi maad (edasi), tuleb tagant mees
takaa pari joohzep kahe poole [= joohzõp kahõõ poolõõ] (Len. 216) (tagumist paari mängides:) tagant jookseb paar kahele poole
Lu tämä on eess i takkaa nagrõttõva ta on eest ja takka naeruväärne
J miä takkaa tõukkaan ma tõukan (koormat) tagant
M üv̆vää tuulta sillõ tak̆kaa pärituult sulle! (~ hüva tuult sulle takka!)
J tupi takkõ, jot tšiirep tallaiᴢ sunni takka, et (ta) kiiremini käiks
2. postp., prep tagant, takka | vn из-за
M nõisi lavvaa tak̆kaa tõusis laua tagant
J takkaa tarttua takka Tartut (teiselt poolt Tartut)
J õmpõõn takkaa niglaa õmblen järelpistega (tagantnõela)
3. adv järel, järele | vn (сзади)
P õrava .. johsi lakõalyõ, müö kõikii takaa orav jooksis lagendikule (lagedale), meie kõik järele
I miä men̆nii eezä, a tämä tuõp tak̆kaa, tagosaʙ minnua ma läksin ees, aga tema tuleb järele, saab mu kätte
P tõizõt takaa laulavaᴅ teised laulavad (eeslauljale) järele
L iezä tulivad družgaᴅ, ženiχa tuli takaa ees tulid peiupoisid, peigmees tuli (nende) järel
4. postp., prep järele, järel | vn за (кем? чем?)
miε jään itšäässi häilämää pah̆haa tak̆kaa ma jään igavesti vanakurja järele hulkuma (= jään eksiteele)
M tõin tõizõõ tak̆kaa meni kõikk tšülä kolhozii üksteise järele läks kogu küla kolhoosi
P müö lahzõt takaa jänehsee, õjaassaa juozimma takaa meie lapsed jänese järele, ojani jooksime järele
gaabre meni lehmää tak̆kaa Gaabriel läks (lehma ajades) lehma järel
L nuorõp velli meni tõisii takaa noorem vend läks teiste järel
5. adv taga | vn позади
M silmäᴅ piäʙ õlla ümperikkoa, eez i tak̆kaa silmad peavad olema ees ja taga
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis külvaja külvas taga taas sinna poisi jälgi mööda
Li pollee kagluᴢ, a takkaa õllaa pollee nauhat põlle kaelus(epael), aga (selja) taga on põlle paelad
6. prep., postp taga | vn за (предлог или послелог, отвечающий на вопрос кем? чем?)
Lu silmiijee eb i juttõõ mittä, a takka silmiijee paap paĺĺo näkku (silmade ees) ei ütle midagi, aga tagaselja laimab palju
J kaipala tšülä on suur tšülä, takaa kattilaa, roojakaᴢ Kaipala küla on suur küla, Kattila taga, porine
Lu rüsümää takaa on hoŋkamettsä Rüsümäe taga on männimets
7. adv taha | vn позади
Lu kõlmõs pantii takkaa seisomaa kolmas (viljavihk) pandi taha (püsti) seisma
Li ettee i takkaa ette ja taha
Po tuli tagaᴢ, eb vaattannu takkaa tuli tagasi, ei vaadanud taha
I mee pigõpaa, siä jäät tak̆ka mine kiiremini, sa jääd (teistest) maha (taha)!
8. postp taha | vn за (что)
Lu päivä meni metsää takkaa päike vajus (läks) metsa taha
Lu siiz neit lassaa lavvaa takkaa siis lastakse neid laua taha
Li mõnikaz inemin sinukaa pajataʙ niku sulaʙ, a ku meeb uhzõõ takkaa, siis sinnua panõttõõp kõikõll viittä mõni inimene räägib sinuga (silme ees) mesikeeli (nagu sulab), aga kui läheb ukse taha, siis põhjab sind igaviisi
9. adv tagasi | vn обратно, назад
Lu kui meeᴅ, elä katso takkaa kui lähed, ära vaata tagasi
I tšääntüüɢ tak̆kaa pöördu tagasi
10. pärast, hiljem, tagantjärele | vn потом, позже
K ko on aikaa, sis viel meneväd takaa üöseissi nuorikõõ emälee da izälee (Al. 42) kui on aega, siis lähevad veel pärast ööseks pruudi ema ja isa juurde
L mitä se sipilä pajatti kunikkaalõ, takaa kõikk tširjotõttii mida see Sipilä rääkis kuningale, tagantjärele kirjutati kõik üles
M tämä tak̆kaa juttõõʙ: pahalain ta ütleb tagantjärele: kurat!
11. adv vahepeal, sellal | vn между тем
M repo tak̆kaa võtti i ül̆lee sei vahepeal rebane võttis ja sõi koore (ära)

J koirõd ajõta jäness takka koerad ajavad jänest taga
I üvä leeʙ, sin̆nua tak̆kaa eb aj̆jaa (kodus) on hea, (tööga) sind taga ei aeta
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M täm mokoma ontši prokutoo, eb vaata izeen̆nee tak̆kaa, oŋko tällä jõka paikka paikalla ta ongi niisugune lohakas, ei vaata iseenese järele, kas tal on kõik korras
Lu senee tüü takka paisõʙ selle (inimese) töö on hästi tehtud.
Vt. ka tagaa

tavviinärittü: tavvinärittü (J-Must.) haige, tõvest v. haigusest vaevatu(d) | vn больной, мучимый болезнью
tootii tämä tüve kõikõkalttaset sairaat, tavvinäritüt i pahõlaise tšiusattavat, alvatut i vähäladvaset (Must. 155) tema juurde toodi igasugused haiged, tõvest vaevatud ja kuradi(st) kiusatavad, halvatud ja poolearulised

tšiuzata Kett. K L P M (R Ja-Len. J) tšiuzõt J-Tsv. tšiuzataɢ I tšuuzataɢ (vdjI) kiuzataɢ I, pr tšiusaan K R P M J tšiusan J kius̆saa I, imperf tšiusazin M tšiusõzin J kiusazii I
1. kiusata; ahvatleda, häirida; tüüdata; piinata | vn искушать; соблазнять, досаждать, дразнить, придираться; надоедать; докучать, изводить; доводить до слёз
J dovarišaᴅ, õppi-poigõᴅ, minnua tooš tšiuzõtaa kaaslased, õpipoisid, kiusavad mind ka
M elä tšiusaa tõissa inehmissä ära kiusa teist inimest!
J mokom kapri·znoi lahs, ku algõp tšiuzõt, siis tšiusab õttsassaa niisugune kiusakas laps, kui hakkab kiusama, siis kiusab lõpmatuseni
J tootii tämä tüve ... tavvinäritüt i pahõlaizõõ tšiuzattavat (Must. 155) tema juurde toodi haigusest vaevatud ja kuradist kiusatavad
J jätä rauhõlõ, elä tšiusaa jäta (mind) rahule, ära tüüta!
P tšiusaan vähäin sinua häirin sind väheke
J tšiusajõ lahs kiuslik laps
2. proovida, katsuda; üritada | vn испробовать, попробовать; пытаться, попытаться, добиваться
I nüt kiusaak kasta uzlaa päässääɢ poiᴢ katsu nüüd seda sõlme lahti päästa
L tšiusas trubittaa proovis pasunat puhuda
P davaiže, tšiusaamma rammoa katsume õige rammu!
Ja tšäüzimmä tšiusaamaa laivaa (Len. 240) käisime laeva proovimas
I miä kiusazii õmmõllaɢ enelee sõp̆põõ ma proovisin endale rõivaid õmmelda
I miä sinnua kiusaa, petteleᴅ siä minnua ili ede ma panen su proovile, kas sa petad mind või ei
I kiusaaɢ siä minnua lüüäɢ proovi sa mind lüüa
I tšiusazivat kaivaaɢ üritasid kaevata.
Vt. ka tšiusaa, tšiusauttaa, tšiusia

tšütü Kett. K L P M Lu Li Ra J I (R-Reg.) kütü Lu, g tšüü Kett. R L M Li küü Lu
1. küdi, mehevend | vn деверь
Li mehee velli naizõlõ on tšütü mehe vend on naisele küdi
Ra tämä on minu tšälü, a mehee veli on tšütü tema (= mehe vennanaine) on minu kälis, aga mehe vend on küdi
Li kassin taloza õltii kõlmõõ tšälüsee, a mehed õltii tšüüᴅ siin talus oli (= elasid koos) kolm kälist, aga mehed olid (nendele naistele) küdid
P tšütü on niku velli, nato on niku sõzar küdi on nagu vend, nadu (= meheõde) on nagu õde
M meil eb õllu natoja, õlivad ühed tšüüd meil (meie peres) ei olnud nadusid, olid vaid küdid
L nuorikka õssi tšüülie kušakaa (pulmakomme:) pruut ostis mehevennale vöö
2. meheõde | vn золовка
I siä meet tšüdüle [sic!], tšüzüd õunaa ili kapussaa sa lähed meheõe juurde, palud kartuleid või kapsast (söögiks)
3. K lell | vn дядя (брат отца)

tuuli¹ K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku Ту́ули K-reg2 Туули Ii-reg1 tuule ~ tuhli Kr, g tuulõõ M Lu Li J tuulee Ku
1. tuul | vn ветер
kase tuuli veep kattilass kalat vällää see tuul viib kalad katlast välja (kala ei näkka)
Lu miä üvässi mälehtin, a nüd niku tuuli vei päässä poiᴢ ma mäletasin hästi, aga nüüd nagu tuul viis peast ära
K tuul on päivää nõisõmassa tuul on päikese tõusu poolt
Lu tuuli ku meneb vassa päivää – ebõ·õ üvä, tääp kehnoa ilmaa kui tuul puhub vastupäeva – ei ole hea, ennustab halba ilma
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta:) koer haugub, aga tuul kannab
M tuuli häilütäp puita tuul kõigutab puid
Lu tšizgop tuulta kisub tuult (= tuul tõuseb)
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, tuuleõhkugi ei ole (tunda)
Lu tuli vuhisõʙ, tääp tuulta tuli vuhiseb, ennustab tuult
Lu ku tuult ebõ·llu, peremmeez vilisti, siis tuul tuli. kaugaa vilisti kui (merel) tuult ei olnud, siis (purjelaeva) omanik vilistas, siis tuul tuli. Kaua vilistas
Lu ku õli ühes pool ain suur tuuli vassa, võtti peremmees tšetvertaa viinaa ja juutti komandaa, siis tuuli muutti kui ühelt poolt oli suur tuul aina vastu, võttis (laeva)omanik veerand pange viina ja jootis meeskonda, siis tuul pöördus
Lu meil ku tahottii jott tuuli muuttuiᴢ, siz rikottii saunass ahjo, aluzmehennaizeᴅ tehti sitä kui meil taheti, et tuul pöörduks, siis lõhuti saunas ahi, meremeeste naised tegid seda
P vassaa tuulᴅ vastutuult
Lu aluz meep tiukkaa tuult purjelaev sõidab tihttuult (= poolpõiki vastutuult)
J taka tuuli pärituul
P perälliss tuulᴅ pärituult
Lu eri tuuli korraga maa ja mere poolt puhuv tuul
Lu ülägo tuuli idatuul
Lu ahava tuuli kuiv tuul
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm
J alt tuulõõ viĺĺ alttuule vili (tuulamisel eralduv halvem vili)
J päält tuulõõ viĺĺ pealttuule vili (tuulamisel eralduv parem, puhtam vili)
Lu tuulõõ repimin tuuleiil
M tuuli sillõ tak̆kaa ~ üvää tuulta sillõ tak̆kaa pärituult sulle!
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (vastu), teisest laseb välja (~ ühest kõrvast sisse, teisest välja)
J tuulõss võtõttu juttu tuulest võetud jutt (= tühi kuulujutt)
2. ilmakaar | vn страна света
Lu esimezet tuulõᴅ: itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared: ida, lääs, põhi, lõuna
3. rumb (üks kompassiringi 32 punktist) | vn компасный румб
Lu kumpasil onõ kõlmõtšümmet kahs tuulta kompassil on 32 rumbi

M täm on niku tuuli hattu, täm̆mää tšäezä rahad evät kestä ta on nagu tuulepea, tema käes raha ei püsi
P miε tein tällyõ tuulyõ ma tegin talle tuule (alla)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm azzaa, siis tälle jutõlla, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise majja ilma asjata, siis talle öeldakse, et sina tulid tuult ajama
M täll on tuuli pääzä ta on peast segi
M tuulõõ lentua lutši staruχa vanaeit luges nõiasõnu lendva vastu
J tuulõõ ruikko tuulerõuged
J tuulõõ rappamin palavik külmetamise tagajärjel.
Vt. ka erituuli, etelä-tuuli, itätuuli, jürkkü-tuuli, kakkotuuli, kaŋkaa-tuuli, katkõtuuli, kärmä-tuuli, lootuuli, looto-tuuli, lounattuuli, länsi-tuuli, maatuuli, merituuli, muuttotuuli, perätuuli, pohjatuuli, pohjotuuli, põhituuli, pää-tuuli, pääli-tuuli, rantatuuli, takatuuli, tšehsituuli, tšerätuuli, tševättuuli, tšültšituuli, umpi-tuuli, vassatuuli, veskaari-tuuli, viŋka-tuuli, välituuli, ümper-tuuli

valmiᴢ K U P M Kõ Lu Li Ra J I Ku valmis K-Ahl. M-Set. vaĺmiᴢ Kett., g valmii K U L M Lu I valmee Lu J valmõõ Ra
1. adj., adv. valmis (= lõpetatud, valmis tehtud, valmis saanud) | vn готовый
P meill on tohotšennäd valmiiᴅ rl meil on tohtviisud valmis (= valmis punutud)
K võtõttii roitõttii kõikk valmiid riigaᴅ (kolhoosiajast:) võeti lõhuti kõik valmis rehed maha
P tšüläz nõissaass tšüsümää, mitä te rihez rijjeltii, mitä te talos tapõltii, siä vassaa valmis sõna, ripilad nurkkaz riitõlivaᴅ, tšivet kolkkas kolizivaᴅ rl külas hakatakse küsima: miks teie tares riieldi, miks teie talus tapeldi? Sina vasta valmis(mõeldud) sõna(dega): ahjuroobid nurgas riidlesid, kivid nurgas kolisesid
Ra valmõõt sirpid õsimma valmis sirbid ostsime (poest)
J nii valmeinnaa jõvi-pagloikaa müvvää nii, valmitena, (koos) jõhvnööridega müüakse (õngi)
M piäb nõisa kuhjaa tetšemää, einäd on valmiiᴅ, muuta ku saap panna kuhjaa tuleb hakata kuhja tegema: hein(ad) on valmis (= kuivad ja kokku riisutud), muudkui pane kuhja
M laiska tšimo, truut́en, tämä ep taho mettä kantaa, suv̆vaap süüvvä valmissa laisk mesilane, leskmesilane, tema ei taha mett korjata (kanda), armastab süüa valmit (= valmismett)
I niin i tuli, valmiilõõ i tuli nii tuligi, valmis (lapse, juba sündinud lapse) juurde (alles) tuligi (ämmaemand)
I kiisseliä tšihutaᴅ, sis tämä leeb valmiᴢ, kõõz röpötäʙ keedad kiislit. Siis see saab valmis, kui (juba) podiseb
Lu maamunad on valmiiᴅ kartulid on valmis (= on keenud)
M kui leipä tuõb valmiissi, vot võttaaz leipä ahjoss vällää kui leib saab valmis (küpseks), siis võetakse leib ahjust välja
Lu kala on valmiᴢ (soola)kala on valmis (= juba sooldunud)
Lu vesi meni limakkaassi, gribad on valmeeᴅ vesi muutus (läks) limaseks, seened on (söömiseks) valmis (valmid)
M kase töö on valmiᴢ see töö on valmis
M kase töö tuli valmiissi, on tehtü valmiissi see töö sai valmis, on valmis tehtud (= lõpetatud)
M kui seinät tehtii valmiiss, sis pantii balkat päälle kui seinad tehti valmis, siis pandi aampalgid peale
K ku sõvõttaas valmiissi, siz nuorikkõ isub lavõzõlla sinniᴢ, kunniz tullas võttamaa sinne rihee ženiχaa kaa rinnaa issumaa (Al. 31) (pulmakommetest:) kui (pruut) rõivastatakse (pulmadeks) valmis, siis pruut istub seni pingil, kuni tullakse (teda) viima teise tuppa peigmehega kõrvuti istuma
J ku saap kaazikk kaŋkaa valmeessi, tšääriʙ kui saab neiu [?] kanga valmis, (siis) käärib (rulli)
Lu meni kahs päivää i valmiz õlitši möödus kaks päeva ja valmis oligi
I kõõz valmis kõittši meilä õli, siz müü nõizimmak süümää kui meil oli kõik valmis, siis me hakkasime sööma
M siiz riśetäz jumalalõõ, no i siiz i vott i valmis kozittu siis tänatakse jumalat risti ette lüües, no ja siis vaat ongi valmis, (pruut) kositud
Lu lauta on valmiz laaittu laud on valmis kaetud
Lu taitšinaa õli leiponnu valmiᴢ oli taina valmis sõtkunud
J kõrt jo õlintši valmis saattõmaa kord juba olingi valmis saatma
I ainõ mia õl̆lii jõkkaa paikkaa valmiᴢ ma olin aina valmis igasse kohta (minema ja kõike tegema)
2. adj valmis, küps, valminud | vn зрелый, спелый
Lu muraga ku jo on valmiᴢ, ja meep kõltõzõssi, siiz jutõllaa mätäpää kui murakas on juba valmis (küps) ja läheb kollaseks, siis öeldakse mädapea
J omenõd jo valmeeᴅ õunad (on) juba valmid (küpsed)
I eb õõv valmiᴢ ei ole valmis
veel ühs kuu, nii ruis tulõʙ valmiissi veel üks kuu, siis saab rukis valmis (= küpseks)
M õzra tuli valmiissi oder sai küpseks
M valmiz marja küps mari
M valmiid maazikkaaᴅ küpsed maasikad
Lu valmiit pomidoraᴅ küpsed tomatid

I i sis mee veĺd́ilee ähüpäälee de i valmiz aźźa ja siis lähen venna juurde ahju peale ja asi korras
Lu vazikka valmiᴢ vasikas on valmis (= vasikas lõppes)
M tälle pajata hot́ elä pajata, tämässä ep tuõ mit̆täiᴅ valmiissi talle räägi või ära räägi: temale ei mõju miski
Ku siz zemskoo miko mäni jäles kattsomaa, ettᴀ̈ mitä siin tuab valmeessɪ siis läks Zemsko Miko (voorimehe) järel vaatama, et mis seal toimub
J kõrt ku kutsuta sõtta, siiz jo kotto jäämizess ep tuõ mittäit valmessi kui juba kord kutsutakse sõtta, siis ei tule kojujäämisest midagi välja

valta K P M V Lu Ra J (Kett. R-Eur. Ja-Len.) valt J-Tsv. Ва́лда ~ Ва́льда Pal1, g vallaa R M Lu Ra J
1. vald (sageli mõisast ja selle juurde kuuluvatest küladest koosnev administratiivne piirkond) | vn волость (административный участок, в состав которого обычно входила мыза и принадлежащие ей деревни)
K vallall õlivad üheᴅ saappugaᴅ kauniiᴅ, mõiza herra õli õssannu vallalõõsõõ vallal olid ühed saapad, punased, mõisahärra oli ostnud vallale
J paĺĺoko eläiit on ted́d́e vallõᴢ kas teie vallas on palju inimesi (elanikke)?
P tšülä väitäp tšüüneliisee, valta vettä valkamaa rl küla veab pisaraisse, vald (silma)vett valama
R tervehütit tüttäreä, vallaa naisia vanoja (Eur. 37) rl tervitasid tütarlapsi (tütreid), valla vanu naisi
J elä lüü tšülää kujalla, eläko vallaa vainiolla rl ära löö küla tänaval ega valla vainul
M kane tšüläd õltii veĺikaa tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä küla vallas
M mativõõ õli itšäpäivää valtaa Mati küla oli Itšäpäivä vallas
2. valdus, (kellelegi kuuluv) ala | vn владение
Lu kõhtsõl õli kunikaa valta i herrvalta Koskisel oli kroonuvaldus ja mõisnikuvaldus
P χerraa vallaza enäp kõikkia täm tiep tüötä (meie) mõisnikuvalduses teeb tema kõige rohkem tööd
J maama õli χerraa vallass ema oli pärit (Jõgõperä) mõisniku valdusest
J kunikaa valta kroonuvaldus (Jõgõperä küla see osa, mis kuulus kroonule)
3. võim, voli, meelevald | vn власть
Ja tulimma kittai lidnaa, eŋglanni valla alla lidna gonkong (Len. 239) tulime Hiina linna, Inglise võimu all (olevasse) linna Hongkong
K maoo vallaz on on mao meelevallas
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
4. Pal1 jõud, jaks, tugevus | vn мочь.
Vt. ka esivalta, herravalta, kunikaavalta

võttaa Len. Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI (R U) võttaaɢ I wota Kr ottaa Ku Вы́тта K-reg2 Pal2 Вы́дагь Pal2 Выдагъ Ii-reg1 Во͡ета Tum., pr võtan K R U L P M Kõ S Lu Ra J võtaan J võttaa I võt̆taa vdjI, imperf võtin U P M Lu J võõtin R
1. võtta | vn брать, взять
K tšugunikka võtõttii ahjoss vällää malmpott võeti ahjust välja
R emä võtti javoᴅ, setšäzi leiväᴅ taitšikaχjaa ema võttis jahu, segas leivataina leivaastjasse
R võtin värtsiᴅ, panin vaŋkkurillõõ võtsin kotid, panin vankrile
M mikä nii tšiirees meed vällää niku tulta võtiᴅ miks (sa) nii kiiresti ära lähed, nagu tuld võtsid (= tulid nagu tuld tooma)
sõta-aikann tšäütii tult võttamaa sõjaajal käidi (teisest perest) tuld toomas
L kõikk kõm ruotia õltii tšerikkoz i pritšastia võttivaᴅ kõik kolm roodu olid kirikus ja käisid armulaual
I tšerves tšättee võõtsõõ da mennäs tüülee kirves võetakse kätte ja minnakse tööle
I kazgõssa õhzaᴅ võõttuuᴅ kasest (= kase küljest) on oksad võetud
M tahtosin koolla, jumal ev võta näeᴅ (Mäg. 72) tahtsin surra, (aga) jumal, näed, ei võta
Lu miε tulin võttamaa lehmii ma tulin lehmi (vastu) võtma (= karja hulgast koju viima)
2. (vikatiga) niita | vn косить, скосить (косой)
P miä võtan lad´d´aa perekoza ma võtan laia kaare
3. naist võtta; kosida; pruudile järele tulla | vn брать, взять в жёны; жениться; свататься; заехать за невестой
S võta minuu tütär mehelee võta mu tütar naiseks
L pojo võtab naizikoo poiss võtab naise
I siitt üli tee min̆nua võõttii siit üle tee mind kositi
K siz ku tullas võttamaa, nõõvad kuuluma tšelläᴅ .. (Al. 28) siis, kui tullakse pruudile järele, hakkavad kostma (pulma)kellad ..
M välissä tultii võttamaa kahstõššõmõtt ovõssa (pulmakomme:) vahel tuldi pruudile järele kaheteistkümne hobusega
4. ära võtta, vallutada | vn брать, захватывать, покорять
P pittõr pervyi narvaa võttii Peeter Esimene vallutas Narva
5. (kurssi, suunda) võtta | vn брать курс, направление
Lu müü võtimma kurzii tallinaa me võtsime kursi Tallinnale
6. (viina) võtta, juua | vn выпивать, выпить
Lu tšem paĺĺo lakahtaaʙ, paĺĺo juuʙ, se on varma võttamaa kes palju lakub, palju joob, see on varmas (viina) võtma
7. aadrit lasta | vn пускать, пустить кровь
M mokoma õli hakka muukõõ tšüläzä, tšen võtti vertä niisugune eit oli Muukõ külas, kes laskis aadrit
8. (ära) võtta, kahjustada, rikkuda (külma kohta) | vn вредить, повредить (о морозе), морозить, отморозить
L jumala võtti kõik õunappuuᴅ vällää jumal võttis (külmetas) kõik õunapuud ära
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad ära, siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
9. kinni võtta | vn схватывать, схватить
Lu miä võtin tätä nizgassa tšiin ja lein maall ma võtsin tal turjast kinni ja lõin maha (= pikali)
M võtaʙ varkaa tšiin võtab varga kinni
10. vastu võtta | vn принимать, принять
P miä tulõn vassaa võttama (Mäg. 108) ma tulen vastu võtma
võtõttii vassaa üv̆vii võeti hästi vastu
M kui meillä praaznikko võttaaᴢ vassaa kuidas meil pühi vastu võetakse
11. tööle võtta, palgata | vn нанимать, нанять
M õli võtõttu dabušnikka oli palgatud hobusekarjus
12. üles võtta, pildistada | vn снимать, снять, фотографировать
M võttaa kartotškaa päälee pildistada
M laa fotograaffa võtab min̆nua üleᴢ las fotograaf võtab mu üles (= pildistab mind)
13. ära võtta, amputeerida | vn ампутировать
V ühel naizikol tšäsi võtõttii vällää doχtariᴅ ühel naisel arstid amputeerisid käe
14. (midagi) ette võtta | vn предпринимать, предпринять; взяться, браться (за что-нибудь)
M võtab teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
M võtin dai lein võtsin ja lõin
P võtti dai issu tšastõisyõ kuuzikkuosyõ võttis ja istus tihedasse kuusikusse
P miε ävitin sõrmuhsyõ, tšen võtab leütεä ma kaotasin sõrmuse: kes leiab (võtab leida)?
Lu pajata, elä pajata, a tämä kuulõssa eb võta räägi või ära räägi, aga tema ei võta kuulda

Lu se õli aikonõ aika, mee võta kõnsa se õli see oli väga ammu, mine võta kinni, kunas see oli
Lu tämä võtti paĺĺo täätää ta ütles end palju teadvat
Lu izze näeʙ, izz eʙ võta täätä ise näeb, (aga) teeb, nagu ei teaks
M en või võttaa nimele, etti kui täm võisi nii tehä ma ei saa aru, et kuidas ta võis nii teha
M millõõ nii võtti irmu mul hakkas nii hirm
K võtti põlgoss hakkas kartma
S ühs algab laulaa, tõizõt tağgaa võttaaᴢ üks hakkab laulma, teised aitavad tagant
Lu nät se inemin võtap tšiiree pintaa näed, see inimene võtab kiiresti kaalus juurde
Lu võtõttii jutõlla räägiti tühja juttu
J võta va ramoa, tüüt veel paĺĺo eeᴢ kogu ainult jõudu, tööd on veel palju ees
M kapusaa taimõõd võttaaz voimasõõ, alkaas juurittua kapsataimed edenevad (hästi), hakkavad juurduma
K meill roho võtab volii meil võtab (umb)rohi võimust
I kahnõttujõõ leipä, rõhgaa kõva, ammaz eb võtaɢ leib kuivas kõvaks, (on) väga kõva, hammas ei võta
M võtõttii tuli riχ́χ́ee tuli võeti toas üles
I tulta rih̆hee eb võõttuɢ tuld toas ei süüdatud
M tšen üli võtaʙ kes võidab?
Lu sel inemizel mitäni juttõ, tämä võtab ain ommaa nennää sellele inimesele mida ka ei ütle, ta võtab kõik ninna (solvub)
L nämä suurõd vannyõd võttivaᴅ nad andsid pühaliku vande
M õli võtõttu mokoma mooda oli (võetud) niisugune komme
M nii õli võtõttu juolla vana rahvaᴢ nii oli vanarahval kombeks öelda
Lu võttaa roššattu võtta lõpparve
M võta jumala apii jumal appi! (Jõudu!)
L võttagaa üvässi võtke heaks! (viisakusväljend, millega vastatakse tänamisele).
Vt. ka võtõlla

ühsi Kett. K R M Lu Li J I vdjI (Ma) ühśi K-Set. üφsi P Lu I ühzi R J-Must. ühᴢ K L P M Kõ S V Lu Li Ra J Ku üφᴢ K L P M Kõ Lu J üchs ~ uhese ~ ühesse ~ uxe ~ üśse Kr Ю́хси K-reg2 Ыксь Pal2 Ихсъ Ii-reg1 Юхси ~ Юкси Tum., g ühee K P M Kõ Lu Li J Ku üh́ee Lu ühie ~ üχie V ühie P üh̆hee M Kõ I Ma ühee Lu J ühen R ühe Lu-Must. J-Must. Kr
1. üks | vn один (числительное)
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüb mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
L võtõttii üφs sültä pissü-aitaa võeti üks süld pistandaeda
K ühsi toššamatta tšümmeetä üksteistkümmend
P ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk ühest kõrvast võtab, teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
K bõllu ühtä naglaa polnud ühtegi naela
L ühed müötii, tõizõd õsõttii ühed müüsid, teised ostsid
M ühsiä emmä ehi süüvvä, a tõisia jumala lähetäʙ ühtesid me ei jaksa (ära) süüa, aga teisi saadab jumal (juurde)
Lu kirstuz on ühed i tõizõᴅ kirstus on üht ja teist
R kõikk põlivaᴅ, eb jäänn üφtäit taloa kõik põles(id), ei jäänud ühtegi maja
juõlla on üφs, tehä on tõin üks (asi) on rääkida, (aga) teine (asi) on teha
2. ainult, vaid, üksnes | vn только, лишь
M meh́et sõpõzivad ühs tšiutto ja kaatsaᴅ meestel oli seljas ainult särk ja püksid
J ühel tšiuttoa särgiväel
se on ühs petoᴢ see on üksnes (paljas) pettus
Lu lahs kõikkijeekaa itki, a ühee emääkaa van eb itkõnuᴅ laps nuttis kõikidega, aga ainult emaga ei nutnud
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole
3. üks ja (see)sama | vn (один и) тот же
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ üks suu naerab, sama suu nutab
Lu müü tšäimmä ühes saunaᴢ me käisime ühes (ja samas) saunas
Lu vohma i viisaᴢ, ühess uhzõss piäp tšävvä loll ja tark, ühest ja samast uksest tuleb käia
Lu aluz iĺi laiva on ühs sama alus ehk laev on üks ja (see)sama
P ühee samaa mahzaʙ tähendab üht ja (seda)sama
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa kukk hakkab hommikul ühel ja samal ajal laulma
J ühee suuruizõᴅ ühesuurused (kasvu poolest)
J ühee taolizõᴅ ühetaolised
J ühs näkoizõᴅ ühte nägu (inimesed)
Lu ühee iällizeᴅ, ne õllaa üht ittšää, litši on sünnüttü üheealised, need on ühevanused, (ajaliselt) ligistikku on sündinud
J ühell nõvvoll ühel nõul
P ühie kõrraakaa johsi jänez üli tie ühekorraga jooksis jänes üle tee
Lu meil ain ühel viisii süütii meil söödi alati ühte moodi
Lu rahad jagõttii üht viisii raha jagati võrdselt

S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui aga (saaks) mehele
J ühs puhaᴢ ükspuha (ükskõik)
Lu ühees parvõᴢ üheskoos
üht per̆rää suvvaamma süvvä meile meeldib üha süüa
Li tämä ühtä päätä höütüʙ ta ehmub ühtelugu
Lu emmä õõ ühtä koosia me ei ole ühte moodi
J kõlmõt suudgad makaz üht voimaa kolm ööpäeva magas ühtesoodu
J üht vorppia ühte järge
J ajõimm opõizill petterissaa üht puhkua sõitsime hobustega Peterburi ühtepuhku
J tämä jo kussõssaa eläb üht päittä tema juba tükk aega elab omaette
J üht vert ühte verd
J sõsar ja veĺĺ kazvosti ühee taza õde ja vend kasvasid ühepikkuseks
Ra miä nõizõn õpõzõllõ seltšää ja ajan ühtä hüppiä, tšiirep jovvun mina istun hobuse(le) selga ja ajan nelja (= sõidan galoppi), jõuan kiiremini
K opõn johzõb üht üppää hobune jookseb nelja.
Vt. ka jõkaühs, kahtšümmettühsi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur