[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aadu M Lu I haadu J-Tsv., g aaduu Lu haaduu J põrgu | vn ад, преисподняя
M pääzeᴅ siä aaduusõõ, siä paĺĺo süntiä teiᴅ (küllap) sa satud (pääsed) põrgusse, sa oled palju pattu teinud
J tšiissõõ va, katso, haadus panna tšeeless rippuma hoople aga, vaata, põrgus pannakse keeltpidi rippuma!

ammaᴢ K L P M Lu Li Ra J I (Ke Kõ Ja-Len.) ammõᴢ Li Ra J (Lu) hammaᴢ Ku J-Must. ammas Kr Г̧ аммасъ Pal₁, g ampaa K L P M Lu Ra J I ampa J hampaa Ku amba Kr Га́мпа Ii-reg₁ Га́мпа Pal₁, pl ampatt Kr А́мпатъ K-reg₂ Aмпатъ Pal₁
1. (inimese, looma) hammas | vn зуб (мн. ч. зубы)
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Ku pant́śii puikot hampai vällii, eivät saatais süüvvä herneit pandi pulgad hammaste vahele, (et teolised) ei saaks süüa herneid (mõisapõllul)
M opõzia vaattaaz ampaissa kui vana hobuseid vaadatakse hammastest, kui vana (ta on)
Lu ai ku on tšülmä, ampaat suussa lotissaa ai, kui külm on, hambad plagisevad suus
P nagraʙ, ampaad irvillää naerab, hambad irevil
Lu lugõttavaᴅ ampaita loevad (valutavatele) hammastele sõnu peale
K lahzõlõõ pannass ampaissi õpõiziita d́eŋgoi lapsele pannakse hambarahaks hõberaha
Lu tänävä ebõõ mittä süüvvä, saatta panna ampaad naglaa täna ei ole midagi süüa, võite panna hambad varna (naela otsa)
M aikaa jo õõhkaaʙ, ammassa ihob minuu päälee ammu juba kannab viha, ihub hammast minu peale
M on nii ahnaz ińehmiin, etti kõik tšüüsinää i ampainaa enelee võttaiss on nii ahne inimene, et võtaks kõik küünte ja hammastega endale
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
M elä millõ ampaita praavita, mill eiväd vaivata kk ära minul hambaid paranda, mul nad ei valuta (= ära mind tüssa)
Lu elä ampaita minuu peräss kuluta, miä izze tään ära minu pärast hambaid kuluta, ma tean ise (= ära räägi, ära õpeta asjata)
Lu se zadatt i ebõõ minnuu ampajee müü see ülesanne ei ole minu hambaid mööda (= ei ole mulle jõukohane)
P tämä on üvä ampai näüttelijä ta on hea hambamees
M täm mokom on i ampaavilttši, suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä ta ongi niisugune naljahammas, armastab nalja heita
K ampaa-rohoo vettä peettii ampaal, ku ammassa vaivatti hanemadara [?] teed hoiti hambal, kui hammas valutas
Li esi ampaaᴅ esihambad
Li silmä ammaᴢ silmahammas
Li taku ampaaᴅ ~ leipä ampaaᴅ purihambad
Lu lahzõl ku lähettii poiᴢ piimä ampaaᴅ, siiᴢ ammaᴢ vizgattii üli pää ahjoo pääl kui lapsel tulid piimahambad ära, siis visati hammas üle pea ahju peale
M ampaa juuri hambajuur, -tüügas
Lu ampaa tüŋke hambatüügas
2. (eseme) hammas, konks, pulk; sälk, täke | vn зуб (мн. ч. зубья); зубец, зазубрина
Lu sirpil õllaa heenod ampaaᴅ sirbil on väikesed hambad
Lu rullu paalikal õlivad ampaaᴅ vaalikurikal olid sälgud
Lu haakii ampaaᴅ (voki) lühi konksud e. hambad
J õnge hammas (Must. 177) õngekonks
I arolla ühtä ammassa eb õõɢ rehal ei ole ühte pulka
J tšen on tehnü britvõlõõ ampaa kes on teinud habemenoale täkke sisse?
M kase tširvez on kõv̆vii rad́d́ottu ampalaisõõ, täm̆määkaa et saa mit̆täit tehä, piäb ih̆hoa see kirves on kõvasti hambuliseks raiutud, sellega ei saa (sa) midagi teha, tuleb teritada
J kuurittsoi ammõᴢ irsi seina ülemine sälkudega palk, mille külge kinnituvad sarikad.
Vt. ka esiammaᴢ, irviammaᴢ, leipäammaᴢ, nagra-ammaᴢ, piimäammaᴢ, poroammaᴢ, rautammaᴢ, saha-ammaᴢ, silmäammaᴢ, sitt-ammaᴢ, takaammaᴢ, takuammaᴢ, tšehsammaᴢ, vahv-ammaᴢ, vilttšiammaᴢ

antaa Kett. vdjL K L P M Kõ S V Po Lu Li J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ke Ja-Len. vdjI Ii Ma Kl Kr) anta J-Tsv. antaaɢ I, pr annan K P M J Ku Kr annõn Lu Li J annaa I, imperf annõn M annõõ I annyy Kl annin Ja Lu J annoin Ja Ku
1. anda (ka fig, ka fig) | vn давать, дать; отдавать, отдать; подавать, подать (также безл., также фиг.)
K siiz nuorikkõ antõ ženiχallõõ šolkkõzõõ rätee siis andis pruut peigmehele siidrätiku
M kuhjaa päälee antaaᴢ aŋgookaa einoo kuhja otsa antakse hanguga heinu
J antamizõõ annaʙ, a sitä võlkaa vaa ep saa vällää annab (teistele võlgu) küll, aga seda võlga ainult ei saa (enam) kätte
Li miε antamissa annin ma muidugi andsin
L nuorikkõ annap suuta izälie i emälie pruut annab isale ja emale suud
I vot i nõizõᴅ tšättä antamaa ja vaat hakkad kätt andma
J võlgõssi antõma võlgu andma
J kõrt on annõttu tšähsü, siis piäp tüü teh́ä (kui) kord käsk on antud, siis tuleb töö (ära) teha
P kasõ kunikaz antõ zagatku see kuningas andis mõistatuse
R antaka anele täätä (Lön. 693) rl andke hanele (= mõrsjale) teada
M miä tahon sillõõ antaa üv̆vää meeltä ma tahan sind rõõmustada
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
J ann aika, ehid veel tšüläᴢ joonitõll anna aega (= kannata), jõuad veel külas hulkuda
M tihed bim̆määväᴅ, eväd anna rauhaa sääsed pinisevad, ei anna rahu
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
Lu ai ku nüd annõb märtšää lunta oi, kuidas nüüd sajab märga lund
Lu vene annab ain vettä paat laseb aina vett läbi
Lu se annap suurõõ kaihoo talloo, taloo peremeheel see toob suure kahju tallu, talu peremehele
Lu antagaa õtsat poiᴢ tehke otsad lahti!
2. anda, lüüa, äiata, peksta | vn дать, бить, ударить, швырнуть
M tämä antõ jalgaakaa ta andis (= lõi) jalaga
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= saad surma)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas (andis), siis kõrvad lõid tuld
Lu alki antaa näitä kepil hakkas neid kepiga peksma
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) vastu perset, kui ei kuula (sõna)
J rozgia antõma vitsa andma
J koivu-suppia antõma urvaplaastrit andma
M kasta pehmitättii, kazelõõ annõttii saunaa seda pehmitati (= peksti), sellele anti sauna
3. lubada, lasta | vn давать, дать; позволять, позволить, пускать, пустить
I ep kõlpaaɢ antaaɢ näilee rõhgaa tölmääɢ ei tohi lubada neil palju vallatleda
M einäle piäb antaa üv̆vii kuivaa heinal peab laskma hästi kuivada
M mee siä meelütä lahs, elä anna itkõa mine sina rahusta last, ära lase nutta
Lu õpõn annab üvässi tšiini hobune annab end hästi kätte
■
P õmii poikõi rääku no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, aga pojad ei teinud häält
M koira annaʙ äältä: kuulõʙ, etti tullaᴢ võõraaᴅ koer haugub: kuuleb, et tulevad võõrad
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere
J annõttii passiboi tänati
M anna mittaamma mõõtkem (hakakem mõõtma)!
L anna antyõss anna andeks
J sinu piti perää anta, a siä nõi-zid riitõõma sul oli vaja järele anda, aga sina hakkasid riidlema
Lu õpõn neĺĺäld jalgalt kompasuʙ, a inemin sõnald annab maahu hobune komistab neljalt jalalt, aga inimene eksib sõnaga
J tult antõma kiirustama, taga kihutama

bobra: bobrõ ~ bobr J-Tsv., g bobraa kobras, piiber; kopra-, piibrinahk | vn бобр; бобёр
bobrõss on tehnü enellez vorotńikaa piibrinahast on teinud enesele krae

bratko Lu Li J, g bratkoo ~ bradgoo
1. vennake, vend | vn браток, братец, братко
J ann antõssi, bratko, mitä õõn süüt tehnü anna andeks, vennas, mis vea (ma) olen teinud
J rodnoi bratko lihane vend
2. nõbu | vn двоюродный брат, диал. братан
Lu minuu bratko õli laukaamõza kattoa minu nõbu oli katust lõhkumas

britva M britvõ J-Tsv. britfa K-Ahl., g britvaa ~ britva J habemenuga | vn бритва
J mõnikõz britvõ eb lõikka üvässi parta mõni habemenuga ei lõika hästi habet
J lõikkõz britvaka kurkuu kattši lõikas habemenoaga kõri läbi
J tšen on tehnü britvõlõõ ampaa kes on teinud habemenoale täkke (hamba) sisse?

etee K P M etie L P et̆tee M I ettee Po Lu Li Ra J Ku ette Kõ-Len. Li J-Tsv. edi ~ eetan ~ ätten Kr
1. adv ette | vn вперёд
J ettee maamõz rissi, tagaa izääz rissi rl ette su ema rist, taha su isa rist
Li ku vääntiis takaas tõissa kõrtaa tšülvämää ni siiz ettee pantii poikanõ menemää kui pöördus tagasi teist rida (korda) külvama, siis pandi ette (= külvivahesse) poisike minema
J opõizõd ettee pantu, võitt sõitta [< e?] hobused (on) rakendatud (ette pandud), võite sõita
J süüka jurmõssi, elka ootõlka ettee panõmiss sööge julgesti, ärge oodake pakkumist
Lu se inemin üväss ettee arvaaʙ see inimene ennustab hästi
J ettee tähettemä ennustama
J ettee nätšemä ette nägema
J ettee kattsomõtt ettenägematult, ootamatult
Lu katso ettee vaata ette (ole ettevaatlik)!
J ettee kattsomatoi ettevaatamatu
J ettee tulõma ette tulema, juhtuma
2. postp ette | vn перед
L nõisõvad ženiχa i nuorikkõ vanõpii etie põlvinaa peigmees ja pruut laskuvad vanemate ette põlvili
Li tuli viileä, pilvi meni päivüü ettee hakkas (tuli) jahe, pilv läks päikese ette
K pojod i tüttäred mentii riχ́en etee tanttsimaa poisid ja tüdrukud läksid majaesisele tantsima
3. prep ette | vn перед
J elä mee ettee muissa ära mine teistest (muudest) ette
Lu ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaaᴢ, ain pani inemissä silme ees on hea, aga tagaselja aina lõikas, aina laimas inimest
M kõhalizõ õmpõluzõ õmpõõn et̆tee niglaa sirge õmbluse õmblen eestnõela
4. postp eest; asemel; vastu, suhtes | vn за; вместо; против, в отношении (кого-нибудь, чего-нибудь)
Ku laapot́ii ettee tarviz antaa kukko viisu eest on tarvis anda kukk
Ku seep tehnüt süümizee etteekkɪ see ei teinud (tööd) söögi eestki
M minu piti mennä, a täm meni minu et̆tee mina pidin minema, aga tema läks minu asemel
J paratko jumal, em või selle ettee mittäi(t) parat halastagu jumal, ma ei või sinna (selle vastu) midagi parata
5. edasi | vn дальше
J tehkaa tüüt ettee, elkaa kläkittega tehke tööd edasi, ärge lobisege
Lu sapožnikka jäi elämää, tüütä tetšemää ja ettee laulomaa kingsepp jäi elama, tööd tegema ja edasi laulma
6. edaspidi | vn в будущем, в дальнейшем
J ettee ~ ettee päi edaspidi.
Vt. ka rihenetee
Vt. ka eetoo, esii, ezitee, eteeᴢ¹, eteeᴢ², netee, neteese

koppani Lu Li koppan Lu koppõni Lu J, g koppanii Li koppõnii J koppel | vn загон
Li mõnikkaad õltii tehtü õpõzilõõ koppaniᴅ mõned olid teinud hobustele koplid
Lu lehmäd i õpõzõd õltii koppõniᴢ lehmad ja hobused olid koplis
J dabun on ajõttu üüssi koppõnii hobusekari on aetud ööseks koplisse
Lu koppaniz õli marjaa koplis oli marju

kuileeʙ M kuilee Li kuilie J kuile Li J I
1. kuidagi | vn как-то
I kuile niin pannas sõrmõᴅ vot päivüüseeɢ i vaataʙ ii voᴅ tääʙ paĺĺo on aika kuidagi nii pannakse sõrmed, vaat, päikese(paiste)sse, ja (siis) vaatab ja, vaat, teab, palju kell on
2. (just) nagu | vn как будто
J vihottumin jo kuile alki alõnõss põletik hakkas juba nagu alanema
J akanõiss leipä kuile ep tahtau süüvve aganaleiba pole (just) nagu tahtmist süüa
3. millegipärast | vn почему-то
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda olen teinud kitsamaks, aga ikkagi millegipärast ei sobi
Li tšen ajõttii pois tüüssä, siiz nagrõttii: sillõ kuilee annõttii jo napakakku siältä kes aeti töölt ära, siis (seda) naerdi: sulle anti sealt millegipärast juba lõpuarve
4. vist | vn наверно
Li takaväljää tšülää kõhall siin püüvvettii, kuile kahõõ nootaakaa siin püüvvettii Tagavälja küla kohal (Lauga jõel), seal püüti (nootadega), vist kahe noodaga püüti seal
J kane oonõõd oŋ kuile vähäize kõrkusõttu neid hooneid on vist väheke tõstetud.
Vt. ka ku, kuinibuit, kuinii, kuiniiᴅ, küblee

kõrta Kett. K U L P M Kõ S V Lu Li J I (Ra) kõrtõ J kõrt K L P M Po Lu J I kerta ~ kertᴀ ~ kert Ku, g kõrraa K L P M S Lu J kõrra J kerraa Ku
1. kord | vn раз
L kõm kõrtaa lüöʙ vitsaakaa tulta kolm korda lööb vitsaga tuld
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda olen kitsamaks teinud, aga ikka millegipärast ei sobi
Lu miä võtan ühee kõrraa luikkaan ma võtan rüüpan (ühe) korra
V tšülä tõiss kõrtaa põli küla põles teist korda
Lu senee kõrraa miε terppizin selle korra ma kannatasin (ära)
L kõlmais kõrt tõmpaavad vettä kolmandat korda (kolmas kord) tõmbavad (kaevust) vett
J viimin kõrt miä sillõ annõm võlgassi viimast korda annan ma sulle võlgu
J jõka kõrtõ võtti kaas vunukaa iga kord võttis lapselapse kaasa
J ussa kõrt tšäi meill käis sageli (mitu korda) meil
P tšävi kõlmyõ kõrtaassaa käis kolm korda
Lu ko on kehno tuuli, sis kahõlt kõrtaa viskaaᴅ kui on nõrk tuul, siis tuulad (viskad tuulamislabidaga) kaks korda
Li ühel kõrtaa äesettii (ainult) üks kord äestati
M mõnta mõnissa kõrtaa väga palju kordi
J kõrt kõrrõlt tüü etenep parõp kord-korralt edeneb töö paremini
2. (üks)kord | vn однажды
J kõrt õli mokom temppu kord oli niisugune lugu
Lu ühs kõrta tultii noorõpaa tüttüä kosimaa ükskord tuldi nooremale tütrele kosja
P ühell kõrtaa tuli suur tuuli ükskord tuli suur tuul
3. ometi kord | vn наконец
J ahah, kõrt puuttuzid minu tšätte ahaa, ometi kord sattusid mulle kätte
Lu hülkä siä ühs kõrta riitõõmiin jäta ometi (üks)kord riidlemine järele
4. (kui) kord (juba) | vn раз уже
J kõrt õõt tšülmettünnü, siiz va võta hińinaa kui kord oled külmetanud, siis võta aga hiniini
M no kõrt ku piab mennä, sis piäb mennä no kui kord (juba) peab minema, siis tuleb minna
5. (järje)kord | vn черёд, очередь
J tuli vanõpaa kõrta mennä tuli vanema (venna) kord minna
6. teokord (teoorjuse ajal mõisas) | vn (очередная трудовая повинность при барщине)
Li siz möö tšäimmä nätälittää kõrralla siis me käisime nädaliti teokorral
7. (maja)korrus | vn этаж
J kooll alumõin kõrt on tšiviin majal on alumine korrus kivist
J saatii enelles fat́eri tõizõs kõrrõᴢ saadi endale korter teisel korrusel
J meni ülimäisee kõrtaa (Must. 158) läks ülemisele korrusele
■
Lu millõ tuli nagruu kõrta mulle tuli naeruhoog peale
P a meil ženihaa bõlõ viel võtõttu kazyõ kõrraa kaasa aga meil pole peigmeest seekord veel kaasa võetud
M i kassõ kõrtaa sõizoʙ praegusenigi seisab (veel)
I a to tõinõ kõrta ni praaznikassiɢ .. tooas kuppoa kahsi õlkõa lagottaaᴢ aga siis teinekord, nii püha(de)ks .. tuuakse kubu kaks õlgi, laotatakse (põrandale)
I tõiss kõrtaa i kattaittaaɢ eʙ õõɢ aikaa mõnikord (teinekord) ei ole aega (pesu) vaalidagi
M täm kahzii kõrroo on saunaa ahjosõõ tõukattu ta on kahekorra (käänatult) saunaahju lükatud.
Vt. ka alakõrta, sekõrt, tõinkõrt, ühskõrt, üläkõrta
Vt. ka kõrraa, kõrraakaa, kõrralta¹, kõrrassi, kõrraza

lahgottaa P M Po Li (Kett. K-Ahl. K-Al. R U Kõ J) lahgottaaɢ I (vdjI Ma), pr lahgotan K R U M lahgotõn J, imperf lahgotin M Kõ (laiali) laotada, (laiali) lahutada | vn расстилать, разостлать, подстилать, подостлать; разбрасывать, разбросать
M lahgota ursi lavvalõõ laota lina lauale
Po pantii õlkai allaa, lahgotõttii alla pandi õlgi alla, laotati alla
J siis paammõ linad maalõõ, lahgotõmmõ siis paneme lina maha, laotame (laiali)
M kõõs tappaaz viĺĺaa, lahgottaas koominaa möö vihgoᴅ kui pekstakse vilja, (siis) laotatakse vihud mööda rehealust (laiali)
M valo lahgottaaᴢ sõnnik laotatakse (laiali)
J einä on lahgotõttu, einä kuivaʙ hein on laiali laotatud, hein kuivab
M mõnikkaad jättävät kossiallõ, a mõnikkaad lahgottaas kossiaᴅ mõned jätavad (heina) kaarde, aga mõned lahutavad kaared (laiali)
2. lahti teha, lahti harutada; üles harutada | vn распускать, распустить
M õlõd vih̆haa lahgottannu, õhzad õllaz maall oled viha lahti teinud, oksad on maas
K kassa lahgotõtti vetšerina-ehtagonna [= õhtagonna] iezä lavvaa issumissa (Al. 30) pats harutati lahti (pruudi) lahkumisõhtul enne lauda istumist
M piäb lahgottaa kane vanat sukaᴅ tuleb need vanad sukad üles harutada
3. lahutada, eraldada; lahku ajada; (käsi) lahti lüüa (kihlveo puhul); (last rinnast) võõrutada | vn разлучать, разлучить, разнимать, разнять; отделять, отделить, отнимать, отнять (от груди)
P sõtilaivaa sinu miez lahgottaassa rl sinu mees lahutatakse (sinust) sõjalaeva
M kahs meessä tappõõvaᴅ, a tšenniid eb või lahgottaa kaks meest taplevad, aga keegi ei tohi (neid) lahutada
M puhasa viĺĺa, lahgota viĺĺa akanoissa vällää puhasta vili, eralda vili aganaist
M emä lahgotti sen̆nee paarii ema ajas selle paari lahku
M löötii tšäs̆siä ühtee, a kõlmaiz lahgotti löödi käed kokku, aga kolmas lõi lahti
M piti lahs lahgottaa rinnassa laps tuli rinnast võõrutada
■
M pehmiässi lahgottaaᴢ tehakse pehmeks.
Vt. ka lagostaa, lagottaa¹, lagotõlla

leikki Lu J (Kõ-Len.), g leikii J
1. mäng | vn игра
J lehtši lüüb leikisse, nappaab naĺĺassi rl lesk lööb mängu pärast, napsab nalja pärast (= leskmehe käsi tõuseb kergesti, leskmees lööb uut noorikut iga pisiasja pärast)
2. lugu, asi; temp, vemp | vn история, штука; трюк, проделка
Lu siε õlõd mokomiiz leikkiiz õlluᴅ sa oled niisuguste asjadega (= nii mõnegi asjaga) kimpus olnud
Lu tormiikaa on õllu paĺĺo leikkii torm on teinud palju vempe
Lu millõ tetši kehnod leikiᴅ tegi mulle sulitempe
Lu millõ tehtii mokomad leikiᴅ, ep saa tšellä i kaihoossõ mulle tehti niisuguseid sulitempe, ei saa kellelegi kaevatagi
J a joharkaa pet́a leikii ilmusõʙ aga Joharka Petja teeb vembu.
Vt. ka leluᴅ

lina K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (R-Eur. U vdjI) liina I-Len. (Lu) Лина Tum., g linaa Lu Li Ra J lin̆naa M lina J lina | vn лён
I linat tšülvääz nurmõlõ, siz lina kazvaʙ lina(d) (= linaseeme) külvatakse nurmele, siis lina kasvab
P makajaa linad matalaᴅ rl magaja linad (kasvavad) madalad
vdjI piäp koiratal lin̆naa tuleb koerastada lina (= linast koerased välja kitkuda)
J linad on pantu haakki linad on pandud kärbisele (kuivama)
Lu lina ku revitää, pannaa kupoloil, pannaa roivaal, sis kuivattaaᴢ, siz lagottaaᴢ maalõ kui lina kitkutakse, (siis) pannakse kubudesse, siis kuivatatakse, siis laotatakse maha
M viĺĺal on vihgoᴅ, a linal on roivaaᴅ. siz on piho, kõõz jo lin̆noo tappaaᴢ viljal on vihud, aga linal on kood. Siis on peo, kui juba linu kolgitakse
Lu linaᴅ lagotõttii maal i maal likkostii, niikavva piettii, ku vars märkeni linad laotati maha ja maas ligunesid, niikaua peeti, kuni vars (linaluu) mädanes ära
Kõ lina levitettii maaha, a sis pehmeni se lina; mõnikkaas paikkaᴢ pantii vettee, a meil maaha lina laotati maha, ja siis pehmenes see lina; mõnes kohas pandi vette, aga meil maha
J linad upotõttii autaa, linad likkoossa veeᴢ linad uputati (= pandi likku linaleo)auku, linad ligunevad vees
M õlivad linad ahõttu riigaasõõ (Set. 20) linad olid ahetud rehte
J linat pantii parsiilõõ kuivama linad pandi parsile kuivama
M meemmä lin̆noi raputtamaa, päissäred vällää läheme linu ropsima, (ropsime lina)luud välja
I linaa tappaaᴢ, sis tätä määliäᴢ lina kolgitakse, siis teda lõugutatakse
Li linnaa sugõtaa häglääkaa lina soetakse linaharjaga
J lina kraappima, lina karsima lina sugema
J linass tehtii rihmaa, kotona tšedrettii linast tehti lõnga, kodus kedrati
S lin̆noo ~ lin̆naa tšedrättii, kuottii kaŋgassa linu ~ lina kedrati, kooti kangast
M sińäkka õli linassa tehtü (sinine) sarafan oli lina(se)st (riidest) tehtud
M linolaiss kehnopiissa punottii kammitsaᴅ viletsamatest linadest punuti kammitsad
Li süämein lina (ropsimisel saadav) parim lina
M süämmizissä linoissa kuottu heeno kaŋgaᴢ on mokoma ahtikkõin parimatest linadest kootud peen(ekoeline) kangas on niisugune kitsuke
J lina butšk ~ lina roivõᴢ linakubu
J pjaatkõ linoi kimp linu (= 60 peod)
J linaa ṕastko ~ linaa päsk linakimp, -nuust (kimp ropsitud linu)
J linaa piho ~ Li lina piho linapeo
J kahs-kõlmõd lina pääsemä kaks-kolm linapeod
M need lin̆naa akanaᴅ kõik heenossi kuivõtattii ahjoᴢ i sis läpi tšiv̆vee veel javõttii need linaaganad kõik kuivatati ahjus peeneks ja siis veel jahvatati käsikivil
Lu linaa kalkkala ~ J lina pää linakupar
Li lina kuito linakiud
I lina seemeneᴅ linaseemned
J lina hägl linahari
J lina kaaskaa võip kuull litši kattilaa linamuinasjuttu (= vadja folklooris levinud muinasjuttu linast) võib kuulda Kattila lähedal
■
M meemmä linoita liukumaa lähme linu liuguma (= lähme vastlasõitu tegema, liugu laskma, et linad kasvaksid)
J lina räss on tehnü pehkosõ pezä linavästrik on teinud põõsasse pesa

luvva vdjL K U Kõ Lu Li Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. P Ja) luuvva M Ja-Len. Lu Li loovva Lu Li Ra J loovvõ J loovv Ra J-Tsv. louvva Lu J looaɢ vdjI I, pr loon Kett. P M Kõ Lu Li Ra J I (R-Eur.) luon (R-Reg.) loo I, imperf lõin K U M Kõ Ja Lu Li Ra J loin Kõ Lu (R-Reg.)
1. luua, rajada (ka impers.) | vn творить, сотворить; создавать, создать (также безл.)
M jumala lõi maa i taivaa jumal lõi maa ja taeva
K jumalass on kõikki lootu kõik on jumalast loodud
K lõi looja lohi-kaloja (Ahl. 94) rl lõi looja lõhekalu
J ko tahod niittüä puhassaa, etteb võzot kazvois sis tarvis kuu põhjall, koos taivaas kuu louvvaa kui tahad niitu puhastada, et võsa (võsud) ei kasvaks, siis (on) tarvis (seda) kuu põhjal (teha), kui taevas kuu luuakse
J loovvaa kuu luuakse kuu
2. (kangast, sukka jm.) luua, (kudumist) alustada | vn основывать, основать (тканье на ткацком станке), начинать, начать (вязку чулка и пр.)
J loomipud́d́õõkaa loovvaa, siiz nõissaa kutomaa kaŋgõssõ käärpuudel (käärpuudega) luuakse (kangalõim), siis hakatakse kangast kuduma
U mõnt paazmaa piäb luvva mitu pasmast tuleb luua?
I loopuulla lootii niittilöjä käärpuu(de)l loodi (kanga)lõime
Lu neĺĺält tortilt lootii toimikas kaŋgaᴢ, a prosto kaŋgas kahõlt lootii neljalt (käärimis)kehalt loodi toimne kangas, aga labane (lihtne) kangas loodi kahelt (kehalt)
M sukkaa luuvvaᴢ luuakse sukka (= alustatakse sukakudumist)
3. raadata, uudismaad teha | vn корчевать, выкорчевать, поднимать, поднять новь
Li päivää piti uutta maata luvva (terve) päeva tuli uudismaad teha
4. (kuhja) luua v. teha, (heinu kuhja) panna v. hanguda | vn метать, сметать (стог)
M tämä loob aŋgookaa kuhjaa ta hangub heinu kuhja
J ivana nõmad om povvõll kahs kuhja lootu Ivani omad (= Ivani pere) on kuiva ilmaga kaks kuhja teinud
5. (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta | vn накидывать, накинуть (навоз на воз)
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
J valoo koorõma looma sõnnikut koormasse tõstma
6. (võrke v. noota vette) lasta | vn закидывать, закинуть (сеть)
Ja noottaa luvvassa noota lastakse (vette)
Li taas sihee sammaa loovvaa se nootta ja taas tõmmõtaa taas sinnasamasse (kohta) lastakse see noot (vette) ja taas tõmmatakse (kaldale)
J lõimm nootaa vettee lasksime nooda vette
Li miä eglee lõin võrkoᴅ ma lasksin eile võrgud vette
Li tšäimmä võrkkoi loomaᴢ käisime võrke (vette) laskmas
Li apara-võrkko ko loovvaa, siz apara-savvõõkaa räimitää vettee, höütütetää kaloja kui abarvõrk lastakse (vette), siis mütaga (abarakepiga) pekstakse vastu vett, hirmutatakse kalu
Li lootii raitti, ved́ raititta·a lootii ni .. lasti võrgurida (vette), reaviisi (ridamisi) ju lasti nii (võrgud vette) ..
7. (praamiga, parvega jne.) üle (vee) vedada v. viia | vn перевозить, перевезти (на пароме и т. д.)
J ei, looka üli hei, viige üle (jõe)!
Ku tulkaa loomaa, lookaa üli laukkaa tulge üle viima, viige üle Lauga
■
Lu kõik päiväd on lootu kõik päevad on ette määratud
M tänänn õlin surmalla suuza, a veel bõllu lootu surmalõ täna olin surmasuus, aga veel polnud surmale määratud (loodud)
R loo silmät loojaa pääle (Eur. 34) tõsta pilk (pööra silmad) looja poole (peale)
Lu ennaikaa ku lehmä tooʙ vazikaa, siiᴢ jutõllaa: lehmä loi kui lehm toob enneaegse(lt) vasika, siis öeldakse: lehm {l.}.
Vt. ka loottaa

majakko J-Tsv., g majakoo J
1. dem. (hagudest v. okstest) onn | vn шалаш
karjušši on tehnü enellez majakoo karjus on teinud endale (okstest) onni
2. telk | vn палатка.
Vt. ka maja

muru¹ K-Ahl. L M Lu Li Ra J I, g muruu Lu Li Ra muru J-Tsv.
1. tükk, pala, tükike | vn кусок, кусочек
J oomnikollõ annõtaa pala leipää, murtšinõssi rooppaa, a ohtõgonnõ taaz muru leipää hommikul antakse pala leiba, lõunaks putru, aga õhtul jälle tükk leiba
L kõm murua laadanaata kolm tükikest viirukit
I pikkaraizõᴅ muruᴅ saahharia antεõõ, enäpiɢ et tõhtinnuɢ võttaaɢ antakse väikesed tükikesed suhkrut, rohkem (sa) ei tohtinud võtta
2. puru, raas, raasuke | vn кроха, крошка; крупица
Ra elä karissõõ murui maalõ ära puista purusid põrandale
J kõig on süütü, murud va jäätü peräle kõik on söödud, vaid raasud on jäänud järele
Lu tõin kopitti puhtaassi, što mõnikaz lehoo muru õli vaa teine korjas (marju) puhtalt, (nii) et mõni leheraasuke vaid oli (hulgas)
Lu leivää muru meni väärää kurkkuu leivaraasuke läks hingekurku
Li saijaa muru saiaraasuke
3. sg., pl. (leiva-, saia)pudi (piimaga v. veega) | vn крошево (из хлеба или булки)
Lu miä tahon murrua ma tahan (leiva)pudi
J tehnü piimää murujõ on teinud piimapudi
4. fig raas, kübe, ivake, tilk | vn капелька, крошечка, пылинка; J muruatši en uzgo, liikaa õõt pettelikko ma ei usu kübetki, oled liiga valelik; Lu nämäd venättä pajattõvaᴅ, a vad́d́aa täätäväd jõka muru nad räägivad vene keelt, aga vadja keelt tunnevad (teavad) peensusteni (iga kübet); Lu pikkaraizõõ muruu pajatan ma räägin natuke; Lu pikkaraizõõ muruu lehtoa sait tširjuttaa natuke said lehe peale kirjutada; Lu sell eb õõ i murrua vertää sel ei ole tilkagi verd; Li (väikesekasvuline, kuid tubli ja julge mees enese kohta:) minuza on muru meessä, no pala on poikaa minus on raas meest, kuid pala (= suur jagu) on poissi
5. fig raasuke (lapse kohta) | vn крошка, крошечка (о ребёнке)
M ai siä pikkaraim muru (lapsele öeldakse:) oh sa väike raasuke!
■
M piεb murud azõgoittaa tuleb leiba luusse lasta
M vizgastagaa vähäkkõizõ, azõttagaa muruᴅ heitke natuke(seks) pikali, laske leiba luusse.
Vt. ka leipämuru, leiväämuru, lihamuru, piimämuru, sukkurimuru, vesimuru, võimuru
Vt. ka muro², puru¹

musõtõlla: musõtõll J-Tsv., pr musõttõlõn: musõttõõn, imperf musõttõlin J mustaks teha v. määrida, ära määrida | vn грязнить, загрязнить, пачкать, запачкать
vai tü tšäitt riigaa parsiill ku nii õõtt sõvad musõtõltu kas te olete rehepartel käinud, et olete riided nii mustaks teinud (ära määrinud)?

märänessi Lu Li J-Tsv. märännessi J-Tsv. märäness Lu märänüssi Li halvasti, viletsalt; inetult, näotult | vn плохо, скверно, дурно; безобразно
Li tämä eläb naizõkaa märänessi ta elab naisega halvasti (= saab naisega halvasti läbi)
J vai sill bõõ silmii(t) pääs, ku siä nii märännessi õõt tüü tehnü kas sul pole silmi peas, et oled töö nii halvasti teinud?
Lu vennäässi märänessi pajatan vene keelt räägin viletsalt
Lu vanoil veri märänessi tšäüʙ vanadel käib veri viletsalt
J oi kui märänessi kriivissi uulõᴅ oi kui inetult krimpsutas huuli

nahka Kett. K-Ahl. L P Ke-Set. M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I Ku (R-Eur.) nahkõ Ra J nahk Ra J nakka Kr Нагка Tum. Pal₁ На́гка Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g nahgaa Kett. L P M Kõ Lu Li Ra J I nahga J R-Eur. nahaa Ku nahk | vn кожа, шкура, шкурка
P tšämmälel meni nahka õhuussi, kaugaa en tehnüt tüötä kämblal muutus (läks) nahk õhukeseks, (ma) ei teinud kaua (= polnud kaua teinud) tööd
J päivä põlõtti nahgaa, tšiskauʙ päike põletas naha (ära), kestendab
J nii õõrtozim varpaad jot nahgõtt jääti hõõrusin nii varbad (ära), et jäid nahata
Lu se jäi pahaizõssi, niku haamu, luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, (ainult) luu ja nahk
J ühess ärjess kaht nahka t tšizgo vs ühelt härjalt kaht nahka (sa) ei kisu
Po šuuba õli nahkoiss kasukas oli nahkadest (tehtud)
Po täm õppihuᴢ nahkoi tetšemää ta õppis nahku parkima
P nahkoi dubittaass nahku pargitakse
M lahsi õli lampaa nahgaa süämmee tšäärittü laps oli lambanaha sisse mässitud
M tšennää paglat tehtii opõzõõ nahgassa vai lehmää nahgassa pastlapaelad tehti hobusenahast või lehmanahast
Lu kanaa nahka on krompõlikko kananahk on krobeline
J siit tetši tšeritšennäᴅ, täi nahgass sellest tegi pastlad, täinahast
Lu kanamunaa nahka kanamuna nahk
J magoo nahka maonahk
Lu sirentsi nahka poolpehme nahk
Lu juhtõ nahka juhtnahk
J saappõgõd on õmmõltu juhti nah-gõss saapad on õmmeldud juhtnahast
J põhjõ nahk tallanahk
S Lu nahka muna nahkmuna (kanal)
S nahka massina nahkkukkur
Lu Ku nahka rooska nahkpiits
P nahka remeniᴅ nahkrihmad
J nahk peredńikk nahkpõll
M nahka tšennäᴅ pastlad
■
J tõmpa raŋgid rint nahgõll üvässi tšiin tõmba rangid rinnusega hästi kinni
Li seltšä nahka, se meeʙ üli sed́olkaa, piäʙ aisoita tšiini sedelgarihm, see läheb üle sedelga, hoiab aisu kinni
Lu raŋkipuilla on üllä arjuz nahka rangidel on ülal harjuserihm
Tum. Чирья нагка paber
J nahka tiiru ~ nahka tiiro nahkhiir
J nahgaa kaivojõ nöörija (= liigkasuvõtja)
Lu ku on kõvassi umalaᴢ, jutõllaa: se on tuhka nahka umalaᴢ kui (keegi) on kõvasti purjus, öeldakse: see on purupurjus
P tämä on arka, tämäll jänesee nahgaakaa om perze paikattu kk ta on arg, tal on jänesenahaga tagumik paigatud
Lu katti sei jänesee nahkonaa kass sõi jänese koos naha ja karvadega
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa terve lehm koos naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla
J tauti on nahgaa nallõ, eb või nõissõ haigus on ihus (naha all), ei või tõusta
Lu täll on paksu nahka, mittää p hooli tal on paks nahk, millestki ei hooli
J nahk on täünö kõht on täis (söödud-joodud)
J nõizõt pilla tetšemä ni saad nahgaa täünö (kui) hakkad pahandust tegema, siis saad nahatäie
Lu miä sillõ annan nahgaa täünn ma annan sulle nahatäie
Lu annõttii nahgaa pääl(ä) anti naha peale
Ra miä tältä nahgaa tõmpaan üli pää ma tõmban tal(t) naha üle kõrvade (pea)
J nahk lastii mahaa (teda) karistati
Ra ojja õma nahkaa, elä siivolla hoia oma nahka, ela korralikult
Ra se poikõ ku suvaap tüttöä, nii nah-gõss meeb vällää küll see poiss armastab tüdrukut, nii (et) poeb nahast välja
Lu eb või mahtua omaa nahgaa süämee ~ nahgaa süämez ep saa tillaa poeb kas või (oma) nahast välja (= ei saa rahu)
M paha inemin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loi halb inimene, ta ei ole (kunagi) rahul
Lu kõik võtti sei, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Li kõik mätti nahkaa kõik parkis nahka
J jo kuile kõik toomizit pisid nahkaa kas juba kogu külakosti pistsid nahka?
Vt. ka aŋgõrjaznahka, arjuznahka, juhtinahka, kagl-nahka, kana-nahka, kärn-nahka, lampaa-nahka, makonahka, marraznahka, piki-nahka, põhja-nahka, pähtšenänahka, päänahka, rinnuz-nahka, rintnahka, satul-nahka, sed́olk-nahka, seltšänahka, sittanahka, sool-nahka, tširnahka, vatsannaluznahka, vattsamakonahka, õhjanahgaᴅ

niipaĺĺo K M Lu Li nii-paĺĺo P
1. nii palju | vn так много, столько
K mitä miä sillõ niipaĺĺo paskaa tein että siä minua nõõd lõikkaamaa mis ma sulle nii palju halba olen teinud (tegin), et sa hakkad mind tapma?
Li niipaĺĺo mörni, što ääli nõisi kärizemmää nii palju karjus, et hääl hakkas kähisema
2. P niipalju, niivõrd | vn настолько

näütekki Lu, g näütekii Lu pilak, peerujalg | vn светец
peremeeᴢ, äijä vai isä õli tehnü näütekii; rautõin, kahsaarõin, kahõõ aaraa vällii pisettii päre peremees, äi või isa, oli teinud pilaku; (see oli) rauast, kaheharuline, kahe haru vahele pisteti peerg

pakolain ~ pakolainõ Lu pakolainee K-Ahl., g pakolaizõõ Lu
1. põgenik, pagulane; jooksik, väe- | vn беглец; дезертир
Lu tšen on pagõnnuᴅ, se on pakolain kes on (ära) pagenud, see on põgenik
Lu pakolain on türmässä tullu, on tehnüt pillaa, tämä kõrjauʙ jooksik on vanglast tulnud (= põgenenud), on teinud kurja, ta varjab ennast
Lu tämä on joossuᴅ sõtamehentä pakkoo i on pakolaisõn ta on jooksnud sõjaväeteenistusest (= sõdurist) pakku ja on väejooksik
2. piletita sõitja, kõnek. jänes | vn пассажир без билета, заяц
Lu pakolainõ meni laivaa salamittaa piletita sõitja läks salaja laeva
Lu pakolain, tšen meni salamittaa. ko menti esimeizee porttuu, lasti maal ja ajõltii oma maχχaa takaᴢ, a või jääb elämää võõral maal jänes (on see), kes läks salaja (laeva). Kui jõuti (mindi) esimesse sadamasse, (siis) lasti (ta) maale ja aeti oma maale tagasi, või jäi (jääb) elama võõrale maale.
Vt. ka pakasia, pakõlain

plotnikka L P Lu Li plotnikk Lu J plootnikka K-Ahl. M Lu Плотника Tum., g plotnikaa P Lu J puusepp | vn плотник
Lu eb õõ lofkoi plotnikk, uhz on kossallaa ei ole osav puusepp, uks on kiivas
Lu se on tšülmä plotnikka see on vilets puusepp
Lu laivaa plotnikka, tämä praavitaʙ laeva puusepp, tema parandab (laeva)
Lu õlõn tehnüd i plotnikaa tüütä olen teinud ka puusepatööd

porttia J-Tsv., pr portin J, imperf porttizin J rikkuda; katki teha | vn портить, испортить; разбивать, разбить
elä lugõ ṕimmiäᴢ, portit silmeᴅ ära loe pimedas, rikud silmad (ära)
tšen om porttinnu minu atškiᴅ kes on mu prillid katki teinud?

põõzaᴢ Kett. M Kõ Po Ku (K R P J) põõzas Len. M-Set. pyõzaᴢ P põesaᴢ K-Ahl. peezaᴢ Ku, g põõsaa Kett. K R P M Kõ Po J põõsas, puhmas | vn куст
K milla marjoi on, põõsai on mul marju on, (marja)põõsaid on
Po paju kazvap põõsaal paju kasvab põõsana
Kõ ni ühs vaa šarizimin meni tara põõsait möö (Len. 213) siis käis vaid üks sahin mööda aiapõõsaid
M smoroda põõsaasõõ tehnü pezää (vaablased on) sõstrapõõsasse teinud pesa
P siell õli gružovnikka pyõzaᴢ seal oli karusmarjapõõsas
P eittää kataga põõsaa alaa, kataga põõzaz armahtaab i avitap sillyõ (hundi soovitus kõhuvalus vaevlevale rebasele muinasjutus:) heida kadakapõõsa alla, kadakapõõsas halastab ja aitab sind
M katagaa põõzaᴢ kadakapõõsas
P sisava laulap pajuu põõsaaᴢ ööbik laulab pajupõõsas
M šuppalehoo põõzaᴢ kobrulehepuhmas
M nättšiäs põõzaᴢ takjapuhmas.
Vt. ka emäpõõzaᴢ, grõžovnikkapõõzaᴢ, katagapõõzaᴢ, leppäpõõzaᴢ, pajupõõzaᴢ, smorotpõõzaᴢ

räss J-Tsv.:
lina räss on tehnü pehkosõ pezä linavästrik on teinud põõsasse pesa.
Vt. ka linaa-räss

rääkua K L P M Kõ S Po rεäkua L reäkua (M-Set.) ŕääkua P (K) ŕεäkua P ŕäägua J rääkuaɢ ~ ŕääkuaɢ I, pr räägun K P I rεägun L ŕεägun P ŕäägu I, imperf rääkuzin (K) reäkuzin M = rääkaa
K ku lahsi rääku, katagaakaa suitsutattii kui laps karjus, (siis) suitsutati (teda) kadakaga
L tätä leiväᴅ, sille tämä i rεäku teda peksti, sellepärast ta karjuski
I elär räägun niin rõhgaa ära karju nii kõvasti
P õmii poikõi rääku, no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, kuid pojad ei teinud häält
I lehmä rääguʙ lehm ammub
M õli rääkuja vazikka, semperässä panti mokoma nimi oli möögija vasikas, sellepärast pandi selline nimi
I karu rääguʙ karu möirgab
I sika algab rääkuaɢ, süüäk tšüzüʙ siga hakkab ruigama, küsib süüa
I katti rääguʙ, uhsõõ av̆vaaᴅ, tämä meep kujalõõ kass näub, avad ukse, ta läheb välja
Kõ varõz rääku vares kraaksus
K aragad rääkuzivaᴅ harakad kädistasid
I sova räägup ku lahsi idgõʙ öökull huikab, nagu laps nutab

rüppüᴢ Ra adv rüpes, süles | vn (держать) на коленях
Ra tämä ep tehnü tüütä, ain tšäed rüppüz istu ta ei teinud tööd, alati istus, käed rüpes

siitä K-Ahl. L siit Kõ S J siittä K-Al. M Lu Li J-Must. I Ku siitte Li J-Tsv. siitt V J-Tsv. I
1. siit | vn отсюда
K johsõvad tõiśee rih́ee vällää siittä (Al. 19) jooksevad teise tuppa, siit ära
Li mee siittä poiᴢ mine siit ära!
Lu luikod mentii jo siittä poiᴢ luiged läksid juba siit (= meie kandist) ära
I siitt üli tee min̆nua võõttii siit üle tee mind kositi (võeti naiseks)
J siit alki tee siit algas tee
V siitt narvaa õikõa tie kahštšümmet kahõsaa virstaa talvitiellä siit Narva (on) otsetee kakskümmend kaheksa versta talveteega
I lavõzõd õlivad vot kui siittä i siheɢ lavatsid (= elutoa seina külge kinnitatud pikad pingid) olid (ulatusid) siis vaat kui siit ja sinna
S lähetettii siit tšüläss vällää (ta) saadeti siit külast välja
J siitt maalt ~ siitte maalt (~ täält maalt) siit maalt (= siit kandist)
Ku siä etsi siitᴀ̈ samassᴀ, a miä meen kallassᴀ müütällᴀ̈ ettsimää sa otsi siitsamast, aga mina lähen mööda kallast otsima
2. sealt | vn оттуда
Li tämä võtti siitte, kuza bõllu rissiä tehnü perennainõ päälle, siitte võtti (uskumusest:) ta (= kratt) võttis sealt, kuhu (kus) perenaine polnud risti peale teinud, sealt võttis
Kõ lehmäd meniväd üli siit lehmad läksid sealt üle
I siittä uhzõssa mennäɢ (tuleb) sealt uksest minna
3. sest (et) | vn потому что, так как, ибо
J õõ siälä, kunis miä sillõ juttõõn; siittä iroda tahab sitä lassa tappaa (Must. 151) (evangeeliumist:) ole seal (= Egiptuses), kuni ma sulle ütlen; sest (et) Herodes tahab seda last (ära) tappa
J siittä kuza ted́je üvüüs on, sielä on ted́je süä kaasa (Must. 156) (evangeeliumist:) sest kus on teie vara, seal on ka teie süda.
Vt. ka siintä, siältä
Vt. ka kassiitä

smaroda Ränk I-Len. M smaaroda M smarooda Lu Li I smoroda P M Lu smorooda M, g smarodaa M sõstar | vn смород(ин)а
M ai ku sor̆rõat kiizgad on kauniilla smarodalla oi kui jämedad kobarad on punasel sõstral
M mussa smaroda ~ Lu mussa smoroda must sõstar
Lu kaunis smoroda punane sõstar
Lu valkaa smoroda valge sõstar
M kui tuli suvi, sis tultii kõikõllaizõd lehoᴅ, i smarodaa lehoᴅ, i maĺinaa lehoᴅ kui tuli suvi, siis tulid igasugused lehed, ja sõstralehed, ja vaarikalehed
M smoroda põõsaasõõ tehnü pezää (vaablased on) sõstrapõõsasse teinud pesa

sortti P Kõ Ra, g sortii P Kõ Ra = sortta
P eb müllü mitäid jakannu, etti tuli esimein sortti vai tõin sortti ei veski jaganud (= ei teinud vahet) midagi, kas tuli esimene sort või teine sort
Ra esimeiss ja tõissõ sorttia oluttõ esimest ja teist sorti õlut

söömin K (Kett. M Ja-Len.) sööminee K-Ahl. söömine J-Must. süömin P (K-Al.) süömiin P sǜömin ~ sǜömiin Po süümine Lu Ra J süümin Lu Ra J Ku Сю́эминé Pal₂ Сюэ́минé K-reg₂, g söömizee: süömizie P süümizee Lu Ra J I Ku
1. söök, toit, roog | vn пища, еда, кушанье, блюдо
J staruhh jäi kottoo riht lämmittemää i süümiss valmissõmaa starikõllõõ eit jäi koju tuba kütma ja taadile toitu valmistama
Lu naizõl ebõ·õ lavvalõ pantu valmeessi süümine naisel pole söök lauale valmis pandud
Ra nii üvä haisu on süümizellä nii hea lõhn on toidul
K kõik lavvaa täünä panõb süömisiä (Al. 19) kogu laua paneb sööke täis
Lu sis ku mennää tüülee, sis veejjää süümine perääᴢ, ku õllaa kaukaal tüüᴢ siis kui minnakse tööle, siis viiakse söök järele, kui ollakse kaugel tööl
Ra jõka süümizee pannaa soolaa igasse toitu pannakse soola
P kane süömized õlivad jõka päivä need toidud olid iga päev
Ra tehtii kõikillaiss parõpaa süümiss tehti igasugust paremat toitu
I se õli nätilpäivine süümine eellä see oli ennemalt pühapäevane söök
I miä tei sigalõ süümissä ma tegin seale sööki
J a süümisse ebõõ miltäisse aga sööki ei ole mingisugust
J ette süü süümizii, ettäko juu juumizii rl te ei söö sööke ega joo jooke
J emmä tulnõ süümiss vartõ rl me ei tulnud söögi pärast
Ku seep tehnüt süümizee etteekkɪ see ei teinud söögi eestki (tööd)
P pühεä süömin paastutoit
J argõkas söömine mittepaastutoit
2. söömine | vn еда, кушание, принятие еды
J ebko (= epko) se elu (= elo) õõ enepi kui söömine ja ruumis enepi kui sõvat (Must. 157) kas pole see elu enam (väärt) kui söömine ja keha enam (= tähtsam) kui rõivad
Lu näro põlõʙ, ku inemin süüʙ happaa i soolõssa paĺĺo i perrää süümizee järestää menep tüh́h́ee ja om painuzillaa ajab kõrvetisi üles, kui inimene sööb palju haput ja soolast ja otsekohe pärast söömist läheb tööle ja on kummargil
P päälee süömizee nõistii makkaamaa pärast sööki heideti magama
J süümizee aik söögiaeg
■
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid nimepidi, oi kui vähe on söönud.
Vt. ka buudnikkasüümine
Vt. ka söökki

sünti K-Ahl. K L P M Kõ S Po Lu J (Kett.) sünni Lu J Синди Tum., g sünnii L S Lu J sünni J patt | vn грех
K tämä peltšäz viinaa sünnissi ta pidas (pelgas) viina patuks
Lu kaukõpaal paaᴅ, vargõssa sünnii ed veitä vs paned (asja) kaugemale, ei vea varast patu sisse
L se õli suur sünti, ko miez nätši naizyõ ivuuhsiita see oli suur patt, kui mees nägi naise juukseid
Kõ se õli sünti suur, ku mees sei hattu pääzä see oli suur patt, kui mees sõi, müts peas
S pühäz õli sünti tšävvä issumaa paastuajal oli patt käia istjatsil
M pääzet siä aaduusõõ, siä paĺĺo süntiä teiᴅ sa satud põrgusse, sa oled palju pattu teinud (tegid palju pattu)
J tapamm, sis sünni tuõʙ (kui) tapame, siis tuleb patt
Lu siis menin süntii, suvattava kaa tein lahzõ (Must. 158) siis langesin pattu, armukesega tegin lapse
J süntii laŋkõma pattu langema
J süntii saattõma pattu ahvatlema, (ära) võrgutama
J veätteep tõiss süntii ahvatleb (veab) teist pattu (tegema)
L virutõttii kõik sünniᴅ vällεä (allikal ohverdades:) loputati kõik patud välja
Lu papillõõ veet sünniᴅ preestrile viid patud
Po ku bõlõ paĺĺo süntijä, sis puutub entši jumalalõõ kui pole palju patte, siis jõuab hing jumala juurde
J ehan jumal kõikiit sünnii paa sünnissi ega jumal kõiki patte patuks pea.
Vt. ka sünnü

süü M Lu J, g süü J
1. süü, viga, eksimus | vn вина, ошибка, заблуждение
J elä lüü ühesse süüsse, eläko kõikkinaa kahõssõ, a lüü süüsse tšümmenesse rl ära löö ühe süü pärast, ega üldse kahe pärast, aga löö kümne süü pärast
Lu se on minu süü see on minu süü
J süüttä inimiss et tõhi tappaa süütut inimest ei tohi tappa
J miä ilmõ süüt isun ma istun ilma süüta (vangis)
J süüt tõizõõ päälee ajama süüd teise peale ajama
J tämä kannap süüt ta on süüdlane
J ann antõssi, bratko, mitä õõn süüt tehnü anna andeks, vennas, mis vea (ma) olen teinud
2. põhjus | vn причина
M mikä õli täm̆mää surmaa süü mis oli tema surma põhjus?
J ilm süüt mittäitši ep sünnü ilma põhjuseta ei sünni midagi
J ilm süüt väzütteed ovõiss ilmaasjata väsitad hobust
Lu sene tüü miä tein ilma süüttä selle töö ma tegin ilmaasjata

škoottia J-Tsv., pr škootin J, imperf škoottizin J (palju) pahandust teha, (ära) reostada, | vn простор. нашкодить, напакостить
katti on škoottinnu nurkkaa kass on nurka pahandust teinud

tuli¹ K R L P Ke M Kõ V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kett. U) tuĺi K tulli ~ tuuli Kr Ту́ли Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g tulõõ Kett. K P Lu Li J tulyõ P tul̆lõõ M I tulee Ku
1. tuli; (tule)leek; tulevalgus | vn огонь, пламя; свет (огня)
Kõ kokit tulta tšivell lööd tulekiviga tuld
J tult tetšemä ~ tult võttõma tuld tegema, põlema panema, üles võtma
Kr tulla arinin pliit, tulekolle
Ku otett́śii i teht́śii tuli võeti ja tehti tuli
Lu sis kannaa veel kärtütetää võõnol tulõl, süsijee pääl siis kõrvetatakse (kitkutud) kana veel nõrgal tulel, süte peal
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi juba tuli toas põlema
J tulõõ valkall tulevalgel
Lu kana silmä päivällä, a tulõõ aikana kehnossi näeʙ (terane nagu) kana silm päeval, aga tulega näeb halvasti
Lu tuli lekko ~ tulõõ lekko tuleleek
I sinizellä tulõlla põlõʙ (piiritus) põleb sinise leegiga
Lu ivusõd õlla tulõõ karva juuksed on tulekarva
Lu hätä tulõd õllaa valkaat tulõᴅ hädatuled on valged tuled
Lu plikkavat tulõd õllaa bujuiz ja baakanoiᴢ plinktuled on poides ja (tule)paakides
Lu tuli alki plikkiä tuli hakkas vilkuma
Lu tuli vuhisõʙ, tääp tuulta tuli vuhiseb (ahjus), ennustab tuult
J vett tšihutõta tulõll, a rauta – tulõᴢ vett keedetakse tulel, aga rauda (kuumutatakse) tules
J tulõ kipunõᴅ tulesädemed
Lu vätši on tehtü tuli, issuvõd ümperi tulta inimesed on tule teinud, istuvad ümber tule
I müü koloviškailla ajõlimmas sus̆sia, tulõssa võtimmaɢ me ajasime tuletukkidega hunte (eemale), tulest võtsime
J tulõõ tukk tuletukk
V mõizas tehtii tuli mõisas tehti (jaani)tuli
Kõ tulkaa tüttäret tulõlõ, vanaᴅ hakaᴅ valvomaa tulge, tüdrukud, tulele, vanad eided valvama
J mentii tütöt poigad jaanii tulta pitämää tüdrukud ja poisid läksid jaanituld tegema
L troittsann se kutsuttii valvaa tuli (Mäg. 67) nelipühade ajal kutsuti seda (tuld) {v}-tuleks
Lu jaani matokkõizõl paissõvad silmäᴅ niku tulõᴅ jaaniussil säravad silmad nagu tuled
J tulõõ tšättee menemä ~ tulõõsõõ menemä ära põlema
I kusuttaas tuli kustutatakse tuli
Ra se peltšäb niku tulᴅ see kardab nagu tuld
Ra sell on tšiire kui tuli takan sellel on kiire, nagu (oleks) tuli taga
M mitä nii tšiireess meed vällää. niku tulta võtiᴅ miks sa nii kiiresti ära lähed? Tulid nagu tuld viima
2. välk | vn молния
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M ihtši kõv̆vii tulta lõi kõvasti välku
P M tulta izzeʙ ~ J tult izgeʙ ~ Lu J I tultaa lüüʙ lööb välku
J ku üüllä tulta lüüʙ, siz jutõllaa: kagra valmissuuʙ kui öösel lööb välku, siis öeldakse: kaer valmib (põllul)
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
M kannii seizod akkunaa tüvennä, võip tul̆lõõkaa ampua seisad niiviisi akna juures, välk võib (sind) maha lüüa
■
P tulyõ emä vierii ahjuo iezä keravälk veeres ahju ees
K tulõõ emä tulõb ahjoss tulehaldjas tuleb ahjust
J tuli vihain tulivihane, väga vihane
Li elä paa päätä tulõõsõõ ära pista pead tulle (= ära tee nii, et saad ise kannatada)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, (nii) kui andis (= lõi), nii kõrvad lõid tuld
P nii kõvass nõsin, etti tulõt silmiiss tulivaᴅ nii kõvasti tõstsin, et silmist lõi tuld
J ann tult takkaa, la tšizgob jooss anna (tuld) takka, las jookseb kiiremini
J tult antõma kiirustama, taga kihutama.
Vt. ka aŋkkuri-tuli, elektrotuli, hätä-tuli, ilĺää-tuli, jaani-tuli, mašti-tuli, merkki-tuli, plikka-tuli, porttu-tuli, ranta-tuli, seinä-tuli, stvooratuli, sähkötuli, štaakki-tuli, tšültši-tuli, tõrvatuli, ukootuli, vaihto-tuli, valvatuli, valvotuli

valmissaa K L M Po (P Pi Ke Kõ-Len. Ja-Len. J-Must.) valmissa J-Tsv. valmissaaɢ I, pr valmisan K Ra valmisõn Pi Ke J, imperf valmisin Ra J valmis̆sii I valmistada, teha (ka toitu); ette valmistada | vn готовить, приготовить; приготавливать, приготавлять; K a senell aikaa nuorikkõ valmisab lahjoita sugulõõsõõ (Al. 20) aga sel (= pulmaeelsel) ajal valmistab mõrsja sugulastele (pulma)kinke; K jumala panõb heŋgee paikalõõ, tšen mitä valmissi siin ilmaᴢ jumal paneb hinge paika (selle järgi), kes mida on siin ilmas teinud; P valmissagaa lõõkkupuita rl. valmistage (tehke) kiigepuid; L täll õli valmisõttu myõkka talle oli tehtud mõõk; L varõpaa õli valmisõttu savvi-zemĺaŋka varem oli tehtud savist maa-alune onn; I staruhha jäi kot̆too rihtä lämmittämää, i süvväg valmissamaa eit jäi koju tuba kütma ja süüa tegema (toitu valmistama); Ja võtti lampaa köühältä meheltä i valmissi lõunaa võraille [= võõraillõ?] (Len. 243) võttis vaeselt mehelt lamba ära ja valmistas võõrastele lõuna
Ra süümized i juumizõd valmisattii jo eglee söögid ja joogid valmistati juba eile
I millõõ piäʙ õhtogoinõ valmissaaɢ ma pean õhtusöögi valmistama
I naizikod valmissivat piirgoi naised tegid piru-kaid
K õzralõõsõõ i kagralõõ piäb valmissaa sütšüzünä maa odrale ja kaerale peab maa sügisel ette valmistama
J esimeim paukku jo tšäi, valmissõga puĺeḿotiᴅ esimene pauk juba käis, pange kuulipildujad valmis

vargassaa K L P M Kõ S Lu J (Kett. U) vargõssaa Lu Li Ra J (Pi Ke) vargõssa J-Tsv. vargassaaɢ ~ vargõssaaɢ I, II inf Варгасамане Tum., pr vargasan K M Kõ Lu J vargõsõn Pi Ke Lu Ra J, imperf vargasin M S Lu vargõsin Lu Ra J varastada | vn воровать, красть
Lu škelmid i vargõssõvaᴅ, i petteeväᴅ kelmid varastavad ja petavad
K meniväd vargassamaa õunõi läksid varastama õunu
M siε ved́ vargasid milt sõrmussõõ sa ju varastasid mult sõrmuse
S vargasimma omenoit, štob ei nältšeissi varastasime kartuleid, et (me) ei nälgiks
Kõ kõik maailmassa tein, va vargassaa en taho kõik(e) olen maailmas teinud (tegin), ainult varastada ei taha
Li võrkoss õli kõvassi kehno vargõssaa kallaa. siis piti vargõssaa jo koko võrkko veejjä võrgust oli väga paha kala varastada. Siis tuli varastada juba kogu võrk (ja ära) viia
J ajatõlla tämä pääle, jot tämä om vargõssõnnu aetakse tema peale, et tema on varastanud
J vargõsõtud rahad eväd mee polzii varastatud raha ei too õnne (ei tule kasuks)
■
P tšen piti silmii tšiin, se meni õttsimaasyõ; tšenie sai tšätiesie, joχsi sihie kõhtaa, kuza piti silmii tšiin, vargassamaa (peitusmängu kohta:) kes pidas silmi kinni, see läks (teisi, peitupugenuid) otsima; (kui) kelle(gi) sai kätte, (siis) jooksis sinna kohta, kus ta pidas silmi kinni, (kinnipüütut) „kinni lööma”.
Vt. ka vargata

võrvanattu P M verbanattu P, g võrvanatuu käpard, vusserdaja | vn растяпа
P a siε võrvanattu, se tuli juolla nii, et ko siε tehnü nii kui piti, sis tõinõ juttõli: as siε võrvanattu ah sa vusserdaja, seda tuli öelda siis, et kui sa ei teinud nii, nagu pidi, siis teine ütles: ah sa vusserdaja!

õhuᴅ K L P, g õhuu K P õhuke | vn тонкий, слабый
P tšämmälel meni nahka õhuussi, kaugaa en tehnüt tüötä kämblal muutus nahk õhukeseks, ma pole kaua tööd teinud