[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 273 artiklit

ahattaa M (P) hahattaa Lu Li, pr ahatan P M hahatõn Lu Li, imperf ahatin M hahatin Lu
1. karjuda, möirata | vn кричать, реветь
M miä tätä sõrmõõkaa eŋ kerttännü, a tämä minuu päälee ahataʙ mina ei puudutanud teda sõrmega(gi), aga tema karjub minu peale
M karu ahatap kõv̆vii karu möirgab kõvasti
2. kõvasti naerda, (naeru) lagistada, rõkatada; huigata | vn хохотать; аукать
P mitä siä ahatad nagraa mis sa lagistad naerda?
M täm ain ahataʙ suu sellällää ta aina rõkatab naerda, suu pärani
M tämä nii ahatti, että mettsä elizeb vassaa ta huikas nii kõvasti, et mets kajab vastu
P üüppiä ahataʙ öökull huikab

ahõla (P) ahjõla (Ja-Len.), g ahõlaa P kett; raudkütke | vn цепь
P tämää tüvie ko meneᴅ, siz ahõlaakaa lüöt tätä kui lähed tema (= tigeda täku) juurde, siis lööd teda ketiga.
Vt. ka ahila

aintaki P M Lu (Kõ-Len.) ain-taki M siiski, ikkagi | vn всё-таки, всё же
P tulõ aintaki tule siiski!
Lu tätä kui ni praavitõtti, tämä aintaki kooli kuidas teda ka raviti, ta siiski suri
M ep täm hoolinnu em̆mää sõn̆naa, aintaki meni, kuhõ tahtõ ei ta hoolinud ema sõnadest, läks ikkagi, kuhu tahtis.
Vt. ka aina, ainatši

ajaa Kett. K U L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. V Li Ra Kr) aj̆jaa M Kõ ajjaa Po Lu Li aijaa Kett. M Lu aijjaa Lu aja J-Tsv. aj̆jaaɢ vdjI I Ma ajjaaɢ I, pr ajan K R L P M Kõ Lu J aj̆jaa vdjI, imperf ajõn P M Lu ajõin J ajin (Li) ajazin P M
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida, (midagi kuhugi) ajada, (ümber) paigutada | vn гнать, погнать, сгонять, отгонять, вгонять
M kõõᴢ kõv̆vii aj̆jaaᴢ ovõssa, siz alagoitaʙ täm̆mää tav̆vii kui (puhituses) hobust jooksutatakse (aetakse) kõvasti, siis (see) kergendab tema haigust
K meeskuuma ovõss ajaʙ meesvader juhib hobust
Lu dubinaakaa ajõttii tüh́h́ee malakaga aeti tööle
P urpavittsoikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
J pakkoo ajama pakku ajama
K ajõttii taaz vällää med́jeᴅ, paikalta aeti meid jälle kohalt ära
Lu ajamizõõ ajõn tätä, tämä eb mennüᴅ küll ajasin teda, tema ei läinud
Lu perennainõ ajõ kahtõ tüttöä ülleelee perenaine ajas kaht tüdrukut üles
J aja vene rantaa aja paat randa
M niitid aj̆jaas kolodallõõ lõim aetakse lõimepakule
Lu ŕuuguu ajajõᴅ ridvaajajad (= need, kes jääalusel kalapüügil noota ridvaga edasi ajavad)
Ra mügrä ajab maata, pilap kõik peentaraᴅ mutt ajab mulda (üles), rikub kõik peenrad
J tuisku ajap talvõll suurõd aŋgõᴅ tuisk ajab talvel suured hanged (kokku)
J svaajaa ajama vaia sisse lööma
J vasara [= vasaraa] on ajõttu puin varsi vasar on löödud puust varre otsa
M aja viĺĺaa lipitsaakaa kok̆koo aja vili viskelabidaga kokku
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ahne sööma, kõik ajab alla
J ümper ajama ümber ajama, kummuli ajama
2. taga ajada, püüda, otsida | vn гнаться, гоняться; преследовать
J menti suutoo õikuss ajama mindi kohtusse õigust taga ajama
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma
Lu miε n ajanu viinaa ma ei ajanud viina taga (= mul polnud viinahimu)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise tallu ilmaasjata, siis talle öeldakse, et sa tulid tuult taga ajama
M mitä siε tulit tuulta ajamaa, etti sillõ nii bõõ aikaa kas sa tulid tuult püüdma (tuld viima), et sul on nii kiire
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
3. (mingit vedelat ainet) eraldada (kuumutamise teel) | vn гнать, добывать посредством перегонки
Lu rüsümäell ajõttii tõrvaa Rüsümäel aeti tõrva
J ajaʙ viinaa ajab viina
Lu rauta korissa ajõta kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
4. (karvu, sulestikku jne.) maha ajada, ära lõigata, eemaldada | vn удалять, удалить (о волосяном покрове); линять
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
Lu piäb aijjaa karvoa varila veelä i kurasõl (tapetud seal) tuleb ajada karva kuuma vee ja noaga
K karssaa ajaass, pantaass kuparossa i võita päälee sügelisi ravitakse (aetakse ära), pannakse vaskvitrioli ja võid peale
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J sulkiit ajama sulgima
J tšüüniit ajama küüsi vahetama
5. mingisse olukorda asetada, muuta; tekitada, moodustada (ka refl. või impers.) | vn ввергать, вгонять (в какое-либо состояние), изменять; порождать (также возвр. или безл.)
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on ajanud (= söönud) ennast täis nagu merihärg
Ra viholine on ajanu õpõzõõ üül vaahtoo paha vaim on ajanud hobuse öösel vahtu
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
P tšätiesie ajõn villie hõõrusin käe villi
J vakkoa ajama vagu ajama
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui vaid läks soojaks, nii hakkasid puud punga ajama
vesi ajab üli vesi ajab üle (serva)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ kohe hakkab keema, juba ajab mulle
Lu ajannu liiva leetunud liiv
J tšiini ajannu tee umbetuisanud tee
Lu nõizõb dräänii ajamaa hakkab mäda eritama
6. impers umbe, paiste ajada | vn нарывать
Lu puikko meni sõrmõõ, ajap sõrmõa pind läks sõrme, ajab sõrme umbe
Lu ajat puikoo tšätte, ajab i nõizõb vaivattama ajad pinnu kätte, ajab umbe ja hakkab valutama
7. sõita, kihutada eхать, ездить, мчаться
J enn jutõltii, što iiĺä ajap tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ enne öeldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat (niiviisi) müristabki
M talvõll lait́ool ajaaᴢ talvel sõidetakse reega
Lu izvozaa ajõttii käidi (sõideti) vooris
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
Lu laiva ajap seiliiᴢ laev sõidab purjedes
Lu mikälee merez ajaʙ miski triivib meres
Lu seĺĺäz ajaʙ ratsutab
Li poikõzõt taas tooti õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa poisikesed tõid hobused taas koju, kihutasid võidu

M kase maa on kaŋkõa, piäʙ kõlmõlta piiltä äessää, aja üv̆vii rissii rassii see maa on kõva, tuleb kolm korda äestada, aja (= äesta) hästi risti-rästi (üle)
M piäb mennä kadokalla aj̆jaa, etti tul̆lõiᴢ lak̆kõa põlto tuleb minna rullima põllurulliga, et saaks sile põld
P maamuna vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb ajada hobusega
K mitä see miez aźźaa ajaʙ (Al. 11) mis asja see mees ajab?
J naĺja ajama nalja tegema
J ajab ĺaasaa ajab naljajuttu
J vilett ajama vilistama
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
Lu ajab ühtee on sarnane
J tämä ajab minuss üli ta on minust üle
J ent õikassi ajama ennast õigustama
Lu aja tšiireepää (kaarte mängides öeldakse:) käi kiiremini välja

ajatuᴢ M Kõ Lu J (Kett. Li), g ajatuhsõõ (Kett.) ajatussõõ (M) ajatusõõ Lu J ajatuzõõ J-Tsv.
1. mõte | vn мнение, мысль
M med́d́e ajatussõᴅ tultii ühtee meie mõtted langesid ühte
kase on üvä ajatuᴢ see on hea mõte
J jo ajatuz võtaʙ: kõlmõtt päivä ep tuõ kottoo juba paneb mõtlema: kolmandat päeva ei tule koju
2. enne, uskumus, (ebausklik) arvamus | vn предзнаменование, предсказание, суеверие
Lu kui merimeez nätši unõz naiz-eläjää, kump tätä kuttsu tüvvee, jutõltii se tääp kehnoa, se on ajatuᴢ kui meremees nägi unes naisterahvast, kes kutsus teda ligi, (siis) öeldi, (et) see on paha enne, see on uskumus

altiaᴢ K L P Kõ (Kett.) haltiaᴢ K Lu Li Ra haltias J-Tsv. haltijaᴢ (Lu), g altiaa: haltiaa ~ haltijaa Lu, pl altiahsõᴅ Kett. haldjas | vn дух, сверхъестественное существо
Li mikä se on haltiaᴢ, ts̆enniit tätä ep tää, ep kõnzaid õõ nähnü. no duumataa s̆to tämä piäb õlla .. mokomaᴅ pitsäᴅ sõvaᴅ päällä ja pittšä [sic!] ivussiijeka mis on haldjas, keegi teda ei tea, pole kunagi näinud. Kuid arvatakse, et ta peab olema .. niisugused pikad rõivad seljas ja pikkade juustega
K õlivad üväd i pazgad altiaaᴅ olid head ja halvad haldjad
L altiaᴢ on paska heŋki haldjas on paha vaim
altiaᴢ on paha voima haldjas on kuri jõud
L jõka paikkaza on altiaz iĺi peremmieᴢ igas kohas on haldjas ehk peremees
L i merez on haltiaad i maall on haltiaᴢ nii meres on haldjad kui ka maal on haldjas
Lu veez õli haltiaᴢ vees oli haldjas
R riigaz on haltiaᴢ rehes on haldjas
J mee va jõgõlõ, haltia tõmpaab vettee mine vaid jõele, haldjas tõmbab vette
L altiaaᴅ ne alpaavaᴅ haldjad, need halvavad
Lu hulkup paĺĺa päi niku haltiaᴢ hulgub paljapäi (ringi) nagu haldjas
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad
L õlivat saunaa altiaaᴅ olid (olemas) saunahaldjad
L õjaa altiaaᴅ ojahaldjad
L metsää altiaaᴅ metsahaldjad
Lu meri haltiaᴢ sitä peĺĺättii merehaldjas, seda kardeti.
Vt. ka koto-altiaᴢ, meri-altiaᴢ, mettsä-altiaᴢ, sauna-haltiaᴢ, vesihaltiaᴢ

arvata K P M Kõ Lu J Ku (R-Lön. L Ja-Len.) arvõta ~ arvõtõ Lu arvõt J-Tsv. arvataɢ I, pr arvaan K R L P M Kõ Lu J Ku arvan J, imperf arvazin M Lu arvõzin Lu J arvazii I
1. ära arvata, mõistatada | vn угадывать, угадать, разгадывать, разгадать
K arvaa, tšen on arva ära, kes on
Lu miä nee arvotussõᴅ arvaan ma arvan (mõistatan) need mõistatused ära
Lu ku arvaap tõin, kumpõ kõrvõ helizeʙ, siiᴢ mainitaa üvässi kui teine arvab ära, kumb kõrv heliseb (= lööb pilli), siis räägitakse head
2. aru saada, mõista; osata | vn понимать, понять, разуметь; уметь
J hullukkõin lahs eb arva, mitä tälle pajatõta rumal (väike) laps ei saa aru, mida talle räägitakse
Lu kõik tämä arvaaʙ ta saab kõigest aru
M arvaamizõss arvaaʙ, a pajattaa ep tunnõ aru ikka saab, aga rääkida ei oska
Lu tõin tõizõlt arvõtaa tuskaa mõistetakse teineteise muret
Lu se on älükäz inemin, kumpa tõissa arvaaʙ see on tark inimene, kes teist mõistab
Lu sitä miä en arvaa jutõlla seda ma ei oska öelda
I tämä tožo arvaaʙ tääp kasta aźźaa ka tema oskab, teab seda asja
3. mõtelda, arvata, oletada | vn думать, полагать, решать, решить
Lu peremmeez arvaz jott tämä tahop tšintaita vargassaa peremees arvas, et ta tahab kindaid varastada
Lu miε arvaan, što tätä veijää jaamaa ma arvan, et teda viiakse Jamburgi (= Kingisseppa)
4. teada saada | vn узнавать, узнать
M miä tahõn arvata, kussa tšülässä tämä on ma tahtsin teada saada, kust külast ta on
I eellä en täätännüm mit̆täiᴅ, a nüt kõittši arvazii enne ma ei teadnud midagi, aga nüüd sain kõik teada

M miε tätä aivo üv̆vii arvaan ma pean temast väga lugu
Lu izze on vad́d́alain, a soikkolass idgõʙ. arvaa ise on vadjalane, aga itkeb isuri keeli. Mõtle ometi!
P a üφsi pojo õli tarkka, arvas tüvie tulla aga üks poiss oli tark, otsustas juurde tulla
Lu tämä ettee arvaab i tõizõõ eloo tema ennustab ette ka teise (inimese) elu.
Vt. ka arvoa, arvoittaa, arvutõlla, arvõlla

avata Kett. K L P M Kõ S Lu J (R-Reg. Li Ku Kr) avataɢ vdjI I (Ma) avatõ Lu avat J-Tsv. avõta (Lu), pr avaan K P S Lu J av̆vaan M av̆vaa I avvaan Lu avan J awan Kr, imperf avazin K P M Lu J avazii I avõzin (M) avõin [sic!] J-Tsv. avada, lahti teha | vn открывать, открыть, раскрывать, раскрыть; расстёгивать, расстегнуть; развязывать, развязать
L avagaa väräjäᴅ avage väravad
P lahsi avaz jo silmäᴅ laps avas juba silmad
L tšiutolt rinta avattii särgi rinnaesine tehti lahti
I tuli starikka, avazi kaiee zanaveskaa tuli vanamees, avas selle eesriide (= tõmbas eesriide eest)
Lu miä avvaan napud avõõ ma teen nööbid lahti
M piäb avata sõlmu avõõ tuleb sõlm lahti teha
kattilall avatas suur boĺnittsa Kattilal avatakse suur haigla
J salatuss avama saladust avaldama v. teatavaks tegema
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), ei tohi suud lahti teha

brod́aga Lu brod́aɢ J-Tsv., g brod́agaa J hulkur | vn бродяга
J brod́ag on see sama keräi, muut tämä võip tappa, vargõssa, tätä peĺĺetä hulkur on seesama kerjaja, aga ta võib tappa, varastada, teda kardetakse

bubentšikka M I bubentšikkõ Li bubentšikk J, g bubentšikaa J
1. kuljus; (hobuse) kaelakell, õitsikell, kelluke | vn бубенчик
J tšellod ja bubentšikat trälissä lookkõᴢ kellad ja kuljused kõlisevad looga küljes
Li sis panti virkõ bubentšikkõitõ õpõzõllõ kaglaa siis pandi rida kuljuseid (pulma)hobusele kaela
I bubentšikaᴅ ovaᴅ. paaᴅ opõzõllõ kaglaa, kõõz mettsäzä tabunaza, štoby ep hävviüssiɢ opõnõ kellukesed on. (Need) paned hobusele kaela, kui (ollakse) metsas hobusekarjas, et hobune ei kaoks ära
Li bubentšikkõ, .. siäl süämmez eb õõ tšeeli, a mikä-nibut́ om pantu .. mokomain ümmärkõin, mikä siäl häülüʙ niku erne .., sis see guditõʙ kelluke, .. seal sees ei ole keel, vaid miski on pandud .. niisugune ümmargune, mis seal liigub nagu hernes, siis see täriseb
2. M kullerkupp | vn купальница

I läpii tšül̆lää meeʙ, kaunis sarafana. tätä niin i narrittii, kutsuttii bubentšikka läbi küla läheb, „punane sarafan”. Teda nii narritigi, kutsuti {b.} (= külakell)

dohtari P M Lu Li Ra I dohtõri Lu J I tohtõri (Li) dohteri Li (Ku) dohtori M Kõ Lu Ra I Ku doχtari P M Lu (V) doχtori M J, g dohtarii P Lu Li Ra dohtõrii J dohtorii Ra Ku doχtarii M doχtorii M J arst, tohter | vn доктор, врач
M eellä doχtoria bõllu ennevanasti (külas) arsti polnud
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä kuiniiᴅ ükski arst ei suutnud teda kuidagi (terveks) ravida
J läsivele on dohtõria tarviᴢ haigele on arsti tarvis
Lu enne tämä rammitsi, dohtorit praavitõttii, nüd on terve enne ta lonkas, arstid ravisid, nüüd on terve
J nüd ettsiväd ain doχtorii müü nüüd otsivad ikka tohtreid mööda (abi)
J dohtõrissi õppõma arstiks õppima
Li menin dohterilla läksin arsti juurde
J väliss i dohtõrii rohod eväd avit vahel ei aita ka arstirohud.
Vt. ka ammazdohtori, silmädohteri

dorovoittaa Lu, pr dorovoitan Lu, imperf dorovoitin Ludrastuittaa
miä tahon tälle dorovoittaa ma tahan teda teretada

duumaittaa L, pr duumaitan, imperf duumaitin arvata | vn думать, подумать
duumaitti, etti narrip tätä arvas, et narrib teda

däädi K-Al. Lu Li J, g däädii J
1. lelle- või onunaine | vn жена дяди, тётка
Lu meill õli taataa veljee nain, möö kuttsuzimma däädi meil oli isa vennanaine, me kutsusime (teda) {d.}
Lu däädää naissa kutsutaa täti i däädi onunaist kutsutakse {t.} ja {d.}
2. Lu J-Must. tädi | vn тётка

ebõnnõkaᴢ P õnnetu | vn несчастный, несчастливый
tätä lugõttii ebõnnõkkaassi inehmiizess teda peeti õnnetuks inimeseks

eestii² Lueestäiᴅ
joožikall on niku niglaᴅ, et saa kerttää eestii siilil on nagu nõelad, sa ei saa (teda) üldse puudutada

eestiläin P Lu Li, g eestiläizee eestlane | vn эстонец
P tätä kutsõttii vana jüri, eestiläin õlitši teda kutsuti vana(ks) Jüri(ks), eestlane oligi
Lu eestiläized õltii kõikk rendäšikaᴅ (kohalikud) eestlased olid kõik (mõisa)rentnikud.
Vt. ka eestäläin

eloaika P elo-aika P M Li eluaeg | vn век, жизнь
M se õli minuu elo-aigaza see oli minu eluajal
P tämä eloaigaz nätši mokomaiss kummituss ta nägi (oma) eluajal niisugust kummitust
P miε tätä elo-aika en suvaa ma ei armasta teda sugugi (pole eluaeg armastanud)

elävältää M Lu Ku elävältεä L elävältä·ä P eläveltää J-Tsv. elävältä R-Lön.elokkaaltaa
Lu võtin jänesee poigaa elävältää tšiin võtsin jänesepoja elusalt kinni
M kala õsõttii elävältää kala osteti elusalt
J ved jo kõns oŋ koollu, a unõz näin niku vot eläveltää juba ammu on surnud, aga unes nägin (teda), vaat nagu elusana

eni¹: sg. 1. p. eni Ar., sg 2. p edi L M, sg 3. p ebi L P M Lu Li J I epi J (mina, sina, tema) ei (emfatiseeritud eitusverb ainsuse olevikuvormidega) | vn (я, ты, он, она) не (эмфатический вспомогательный глагол с парадигмой единственного числа настоящего времени)
L edi näe tätä kõrtaiᴅ sa ei näe teda (enam) kunagi
I mit̆täid ebi tulluɢ (mitte) midagi ei juhtunud (tulnud)
Lu suurõs pühäz ebi riijjõllaa suure paastu ajal ei riielda.
Vt. ka , en

entši Kett. Len. K P Ke-Set. M Kõ Po Lu Li Ra J I (L Ja-Len. Ko) eńtši P heŋki Kett. K L P M V I (Kõ-Len.) heŋkɪ Ku χenki P enki Kr Ендзи Pal1 Е́ндзи Ii-reg1 Енчжь Pal1 K-reg2 Ге́нги Pal1, g end́ee Set. vdjL P Ke M Lu Ra endjee vdjL eńd́ee M Lu Li enńee Kett. eńńee Lu Ra J eŋgee Ra endžee K vdjI I endžie P heŋgee M Ku
1. hingamine, hing, hingus; hingeõhk; õhk; tuuleiil, puhang | vn дыхание; дух, дуновение; воздух
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin miski ahistab teda väga, ei saa hingata, paneb hinge kinni
J entši jääb rintoisõõ hing jääb rindu (kinni)
P miε kuultõlin näd́d́ie pajattamissa, õlin ilma eńtšiä ma kuulasin nende rääkimist, hoidsin hinge kinni
J entšiä tõmpama hinge tõmbama
J entši tuõp suuss hingeõhk tuleb suust
P kala end́üʙ, võtab entšiä enellieᴢ kala hingab, võtab endale õhku
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, ei ole tuuleõhku(gi)
M entši kurkku hingekurk
M entši naka õllevaadi õhuaugu prunt, naga
2. hing, elu(vaim) | vn душа, дух
M inehmizee heŋki inimese hing
I silla on entši vai eb õõg entšiä kas sul on hing või sul ei ole hinge?
J tämä juttõõʙ: minu eńńelee nii piäptši tema ütleb: minu hingele nii ongi vaja
J eńńess oolt kantõma hinge eest hoolitsema
J eńńett hingeta (= tundetu, kalk)
Ku bezmen eb oo papii heŋkɪ, eb ota voittoa margapuu ei ole papi hing, ei võta vaheltkasu
Po ku ińehmiin kuolõʙ, siz entši lentääp taivaasõõ kui inimene sureb, siis hing lendab taevasse
Lu raŋkka on el̆lää, a entš on süämeᴢ raske on elada, aga hing on sees
Lu karu võtab eńd́ee poiᴢ karu võtab hinge välja (= tapab)
K heŋki läheb vällää hing läheb välja
K eitteep heŋkiä on hinge heitmas
J tämä õli eńńettä, siz elpü ta oli hingetu, siis toibus
J eńńee tšiskojõ mõrtsukas
J entši va lud́d́ijõ väliz liikuʙ hing on vaevalt sees (hing ainult liigub luude vahel)
J entši rippu niitii nõjall hing rippus niidi otsas ~ surm oli silmade ees
3. hing (inimene, olend) | vn душа (человек, живое существо)
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä paatkonnas oli neli ja (= või) viis inimest
Ra õlimma siεll kahõõ eńńee olime seal kahekesi
J linnassii pannaa kahtšümmet naglaa eńńess linnaseid pannakse kakskümmend naela inimese kohta
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa mitu hinge, nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J eńńe mahsu hingemaks
Kett. lehmiä on kõm entšiä lehmi on kolm tükki
4. (kuri; püha) vaim | vn (злой; святой) дух
L tätä vaivattii paha heŋki teda vaevas kuri vaim
L altiaz on paska heŋki haldjas on paha vaim
J pühä entši (Must. 153) püha vaim

entšiä M Li J-Tsv. heŋkiä M, pr eńńin J, imperf entšizin J hingata | vn дышать
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin miski ahistab teda väga, ei saa hingata, paneb hinge kinni
J nii uinooz, daaže entšimiss ep kuulu uinus nii, et isegi hingamist ei kuuldu
Li end́i kõvõpi hinga kõvemini!
J eńńiʙ, veel on eloᴢ hingab, on veel elus
J raskassi entšimä raskelt hingama.
Vt. ka end́estellä, end́estää, end́ähtää, end́ittää, end́ätä, eńńeskõlla

garmonista Kõ Lu Li I, g garmonistaa Lu Li harmoonika-, lõõtspillimängija | vn гармонист
Lu garmonista pillitti garmonia lõõtspillimängija mängis lõõtspilli
ühz garmonista õli võtõttu, tätä potšitattii viinall üks lõõtspillimängija oli võetud (= palgatud), teda kostitati viinaga

haltiain Li Ra χaltiain J halt́śiain Ku, g haltiaizõõ Li halt́śiaizõõ Ku haldjas | vn (лесной, водяной, домовой) дух, сверхъестественное существо
J veezä, lähteez õltii χaltiaizõᴅ vees, allikas olid haldjad
Ku ujumaa ko meet keskɪpäivällᴀ̈, sis halt́śiain veep pohjaa kui lähed keskpäeval ujuma, siis haldjas viib põhja
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei nähtud (ei olnud näha).
Vt. ka vesi-halt́śiain
Vt. ka altia, altiaᴢ, altõõ

hoikata: hoikõt J-Tsv., pr hoikkaan J, imperf hoikkazin: hoikkõzin J hüüda, hõigata, kutsuda | vn кликать, кликнуть, звать, позвать
hoikkaa, la tuõp takaᴢ hõika, las tuleb tagasi
hoikkaa tätä litšepeᴢ hüüa (kutsu) teda lähemale.
Vt. ka hoikiskõlla, hoikkia, hoikkua

hoomata Li (J-Tsv.) oomata (J-Must.), pr hoomaan J, imperf hoomazin Li hoomõzin J märgata | vn замечать, заметить
J kuu nütte iroda oomasi, jotta tämä on viisaissa petettü .. (Must. 152) kui nüüd Herodes märkas, et targad on teda petnud (et ta on tarkade poolt petetud) ..
J paa kõik tähelee, mitä va hoomaaᴅ pane kõik tähele, mida vaid märkad
J miä hoomõzin jäness da järjestä tõmpõzin kuroka üleᴢ ma märkasin jänest ja tõmbasin kohe püssikuke üles

häpegoittaa Li, pr häpegoitan, imperf häpegoitin häbistada | vn стыдить, пристыдить
häpegoita tätä, mitä täll eb õõ ühtä häppiätä häbista teda, miks tal ei ole sugugi häbi.
Vt. ka häpettää

häpemätöi ~ häppemätöi J-Tsv., g häpemätöi: häppemätöi J häbematu, häbitu | vn бесстыдный
kase holostoi on nii häpemätöi ja lopizõja, jot tütöd evät hilkõ tätä kuunõll see noormees on nii häbematu ja ropendaja, et tüdrukud ei julge teda kuulata
ai siä, häppemätöi, vet toukkõᴢ vana inimize rooja oh sa häbematu, tõukas ju vana inimese porri!
Vt. ka äpemöitoo

hääüttää K äävüttää M (Kett.) äüttää M, pr hääütän: äävütän M, imperf hääütin: äävütin Kett. äütin M võõrutada, ära harjutada | vn отваживать, отвадить
M piäp tämä äävüttää kazessa, etti tämä ep tetšeiss koirutta teda peab sellest ära harjutama, et ta ei teeks ulakust
K domovikka hääütettii siit taloss vällää majahaldjas võõrutati siit talust ära
M nüüd lahzõõ rinnass äütiᴅ nüüd võõrutasid lapse rinnast

ikossaa P Lu Li ikossa Lu J-Tsv., pr ikosan P Lu Li ikosõn Lu J, imperf ikosin P J
1. luksuda | vn икать, икнуть
P kui ikosan, sis tšelleʙ minua maimiʙ kui ma luksun, siis keegi räägib minust
Lu lahzõd ikossõvõᴅ lapsed luksuvad
Li täll piäb ikossaa teda ajab luksuma
2. impers luksuma ajada | vn икаться
Lu minnua ikosõʙ, ikossi mind ajab luksuma, ajas luksuma
Lu vass eglee ohtagossa mińd́aa ikossi alles eile õhtul ajas miniat luksuma.
Vt. ka ikosuttaa, ikosõlla, ikottaa, ikotuttaa, ikuttaa

ilgata (Lu Li) ilgõtõ Lu, pr ilkaan Lu Li, imperf ilkazin: ilkõzin Lu Li
1. julgeda, söandada | vn осмеливаться, осмелиться
Lu kui tämä ilkaaʙ vanõpaa ent õpõttaa kuidas ta julgeb endast vanemat õpetada!
Li en ilkaa jutõlla ma ei julge öelda
2. häbistada, häbisse viia | vn позорить, опозорить
Lu ep piä entä ilgõtõ ei ole tarvis end häbistada
Lu se enee ilkaaʙ iässi vargõssusõss, tätä siiz eb uzgota see häbistab enese eluajaks vargusega, teda siis (enam) ei usuta.
Vt. ka ilkõõssa

ilkõõssa Lu J (Li) ilkõõssõ ~ ilkõssa Lu hilkõssa (J-Tsv.), pr ilkõõn Lu J, imperf ilkõõzin julgeda, söandada | vn осмеливаться, осмелиться
Lu izzee on noori, a ilkõõb vanõpaa ent õpõttaa ise on noor, aga julgeb endast vanemat õpetada
J kase holostoi on nii häpemätöi ja lopizõja, jot tütöd evät hilkõ tätä kuunõll see noormees on nii häbematu ja ropendaja, et tüdrukud ei söanda teda kuulata
J sukulaizõd nii on häppestü, jot mittäit eväd õõ hilkõstu süüvve sugulased on nii häbelikud [?], et ei ole söandanud midagi süüa

J eb õõ mitä ilkõõssa ei ole, mille pärast häbeneda.
Vt. ka ilgata

ilmaa¹ Kett. K U L P M Kõ S Ja Lu J I ilma Len. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I ilmõ Po Lu J Ku ilmᴀ Ku ilm L Lu Ra J Ku ilman R-Eur. R-Reg. Kõ-Len. Ильма K-reg2 И́льманъ Ii-reg1 Ильма ~ Илмань Pal2
1. prep ilma | vn без
M noorill on itšävä ležiä ilmaa töötä noortel on igav olla (lesida) ilma tööta
Po nùorikkõ ilma povoinikkaa riχ́χ́e ep tullu noorik ei tulnud tuppa ilma tanuta
Lu ilma jürrüä tulta lüüʙ ilma müristamiseta lööb välku
M talko on ilma rahatta talgud on ilma rahata (= on tasuta)
J ilm minu täätemett ilma minu teadmata
2. adv ilma | vn (быть) лишённым (чего-нибудь)
Lu a mõnikaz õli ilma aga mõni oli ilma
J kane pii-gõd ilmaa evät tõhi lass üüssi, kuniz eväd maini frovvõlõõ need teenijatüdrukud ei tohi (kedagi) ilma prouale mainimata ööbima (ööseks) lasta
3. ilma tasuta, muidu | vn даром, бесплатно
P ilmaa tšenniiᴅ eb anna ilma ei anna keegi
J naa, miä annõn sillõõ ühe omena ilmaa, maistaa, omenõd makkaaᴅ säh, ma annan sulle ühe õuna muidu, maitse, õunad on magusad
J pool ilma poolmuidu
4. ilmaaegu, (ilma)asjata | vn зря, напрасно
K ilmaa tätä kattilassi kutsuttii ilmaaegu kutsuti teda (= meie küla) Kattilaks
I leep sillõ itkõaɢ, tšüüneliä ilma val̆laaɢ rl aitab sulle nutmisest, asjata pisarate valamisest

J ilm süine aigaveetto annõb vähä kazvoa asjatu ajaviide annab vähe kasu
ilm õttsõin otsatu
Lu miä tein senee ilm aikoa ma tegin selle ilmaaegu
Lu irisseeʙ ilm aikaa niisama (ilmaaegu) hirmutab.
Vt. ka ilmaikonaa, ilmassa, ilmassi¹, ilm-süütä

ilmtši J niigi | vn и так, и без того
ilmtši jo õõmm tätä avittõnnu, a kläntšitteeʙ niigi oleme teda juba aidanud, aga (aina) mangub
hättöiss bõõ mitä hättöittä, tämä ilmtši rutaʙ kärsitut pole vaja (tagant) kiirustada, ta ruttab niigi

inossa: inoss J-Tsv., pr inon J, imperf inozininoa
nii inob õmaz naapuria, jot eb või tätä silmiiz nähä nii jälestab oma naabrit, et ei või teda silmaotsaski näha

irnuskõlla Li irnuskõll J-Tsv., pr irnuskõlõn: irnuskõõn Li J, imperf irnuskõlin Li J frekv
1. J hirnuda | vn ржать
2. hirnutada, hirnuma panna | vn побуждать к ржанию
Li mitä siä tätä, õvõss, irnuskõõᴅ mis sa teda, hobust, hirnutad!
Vt. ka irnutõlla

ittse ~ its [< is, sm] Ku, g ittsee ~ ittsessee Kuize
issuus hepoizell päällᴀ̈ ja lähsi ja ittse lauloʙ istus hobuse peale (= vankrile) ja asus teele (läks) ja ise laulab
repo viskas tee päällᴀ̈ külellää, teki ittsee koolleessɪ (muinasjutust:) rebane heitis teele küljeli, tegi enese surnuks (= teeskles surnut)
ittsiä hänt eb näü, kipunad vaa lennettäᴢ teda ennast (= kratti) ei ole näha, ainult sädemed lendavad
lampaad mänt́śii kaik künnet́śüü päällᴀ̈ d́i roojatt́śii ittsesseeᴅ lambad läksid kõik küntu (= küntud põllu) peale ja määrisid end ära

jahsaa Al. Kett. P M Kõ (K-Ahl. R-Reg. J-Must.) jahsa J-Tsv. jahsaaɢ (I) jaχsaa Ke-Set. jaχsaaɢ (I) jaahsaɢ I jaassaak vdjI-Set. jaksaaɢ I jaksaa (Ku), pr jahzan Kett. P M Kõ (sõnatüvi | vn основа слова:) jahza- J-Must. jaχzan Ke -õn J jahsan Kett. K-Ahl. M-Set. J-Must. jaahsaa ~ jaksaa I, imperf jahzõn P M jahzin J jaahsii ~ jaksõõ I
1. jalgu lahti võtta v. teha | vn разувать(ся), -ть(ся)
ku vizgattii jalgass vällä mikä sill on jalgaz i siz ni juollaᴢ: jahsaa jalgaᴅ kui võeti (visati) jalast ära, mis sul jalas on, ja siis öeldakse nii: jalad lahti võtta
M oota, maama sillõõ jahzaʙ jalgaᴅ i eitäp sõvaᴅ oota, ema võtab sul jalad lahti ja rõivad seljast
ku suutuʙ, la täm on suuttunnu, õmaᴅ jalgaᴅ jahzaʙ kui (keegi) vihastab, (siis öeldakse) las ta on vihane, (küll) võtab oma(d) jalad (ise) lahti
2. jaksata, jõuda, suuta; võida, saada | vn мочь, быть в состоянии, быть в силах
I kõõz õl̆lii noori, miä jaksõõ paĺĺo tüütä tehäɢ kui (ma) olin noor, ma jaksasin palju tööd teha
P miä en jahza jalkoi jahsaa ma ei jaksa jalgu lahti võtta
I mato ootti, ootti, eb jahsannug oottaaɢ madu ootas, ootas, ei jõudnud (ära) oodata
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä ükski arst ei suutnud teda (terveks) ravida
I miä en jaksaɢ sillõõ avittaaɢ mina ei saa (suuda) sind aidata
I näd́d́ee süümiss en jaksannus süüäɢ nende sööki ma ei võinud (vastikusest) süüa
I kõikkõlaizõd unõᴅ näed unõza, siiz ed i jaksaɢ magataɢ igasuguseid unenägusid näed unes, siis sa ei saagi magada
I tšihuʙ kiisseli, a müü jaksammaɢ pajattaaɢ kissell keeb, aga meie võime (sel ajal) rääkida
I pöörtüüᴅ sihessaaɢ rõhgaa, jaksad i koollaɢ oled niivõrd tugevasti vingumürgituses, võid surragi
3. (eitava kõne olevikuvormides:) haige olla, põdeda | vn (в отрицательных формах настоящего времени:) болеть, заболеть, занемочь
I ai ku miä en jaksaɢ oi kui haige ma olen
I eb jaksaɢ, läsiʙ (ta) on haige
I piäb mennäv vaattamaa kumpa rõhgaa eb jaksaɢ tuleb (seda) vaatama minna, kes on väga haige
I siä ed jaksaɢ, nõizõd läsimää sa oled haige, jääd põdema

Lu kui jahzõᴅ kuidas elad? ~ kuidas käsi käib?

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal1 Я́лка K-reg2 Ярга Pal1 Я́рга Ii-reg1 gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga

jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

jevrei L M, g jevreijevre
L jevreid nõistii peltšεämεä tätä juudid hakkasid teda kartma
L jevrei kunikaᴢ juudarahva kuningas

jožikka M joožikka Lu Li, g jožikaa: joožikaa Lu Li siil | vn ёж
Lu joožikal on niku niglaᴅ, et saa kerttää eestii siilil on (okkad) nagu nõelad, sa ei saa (teda) üldse puudutada
Lu joožikka taloz on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest

Li mõnikas tahop leikata ivusõᴅ joožikõssi. tetši joožikaa mõni (noormees) tahab lõigata juuksed siili(soengu)ks. Tegi siili(soengu)

jutõlla K Lu Li J (Kett. Len. Ra) jutõll Lu J-Tsv. juõlla Al. Kett. K L P M Kõ S Po (Lu J) juella K-Ahl. juolla Kett. K L P Ke M (Kõ) juolt [sic!] Ke-Kett. joolla Kett. K J juõllaɢ ~ juullaɢ I, pr juttõlõn Kett. P Kõ Lu juttõõn Kett. K U P M Kõ Po Lu Li J juttyõn L P juttelen ~ jutteen K-Ahl. juttõn Lu-Len. J juttõõ I, imperf juttõlin Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J juttõĺin M-Set. juttõlii ~ juttõli I
1. öelda; rääkida | vn сказать; говорить
P tšüsüzin, tämä nõssi pihtoikaa, mitäid eb juolluᴅ küsisin, tema kehitas õlgu, midagi ei öelnud
Lu mee juttõõ däädällee dorova mine ütle onule tere
J miä juttõn arvotusõ, a siä arva ma ütlen mõistatuse, aga sina arva ära
M nii eittüzin, ev võinnu kõik sõn̆naa suussa juõlla nii ehmusin, ei saanud sõna(gi) suust (ütelda)
M nii õli võtõttu juolla vana rahvaᴢ nii oli vanarahval kombeks öelda
Lu juttõmizõõ jutõlla jutu sees v. jutu jätkuks öelda
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ ta on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku (silmadesse) kas või kuningale endale
P juttõlin nagrussi, naĺĺassi ütlesin naeruks, naljaks
M juttõõʙ vassaa vastab (ütleb vastu)
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette öelda (= ennustada)
P mitä tüö siz aźźaa tulitta, juolkaa siz vällää mis asja pärast te siis tulite, öelge siis välja
Li vot muut enepää miä siitt adrõssõ taitaa en tää i jutõllatši vaat, muud enam ma sellest puuadrast vist ei oska rääkidagi
L baba meilie juttõli, etti ühes taloza õli lemmüᴢ vanaema rääkis meile, et ühes talus oli kratt
Lu jutõllaa, što sitä et saa praavittaa räägitakse, et seda (haigust) ei saa ravida
P juttõõn suurta kummaa rl räägin (teile) suurt imet
M miä juttõõn sillõõ üv̆vää meeltä ma räägin sulle (midagi) rõõmustavat
M täm millõõ juttõli salamii ta rääkis (seda) mulle salaja
J miε en tää, kui jutõlla ühsinää ma ei tea, kuidas üksinda (= ilma kaasvestlejata) rääkida
J proopoved́ia juttõõma jutlust pidama
2. öelda, kutsuda, nimetada | vn называть, назвать, звать
P vihkuri, juollass tuoš tuulispää vihur, öeldakse ka tuulispea
P juttõlivat tätä onoss kutsusid teda onuks
Lu hüüpiäss pelehüzess jutõllaa öökulli kutsutakse kummituseks
P juollaᴢ puukõssi (seda putukat) nimetatakse puugiks
Lu koira poikaa jutõllaa penikko koera poega kutsutakse kutsikaks
3. taga rääkida, laimata | vn сплетничать, насплетничать, наговаривать, наговорить, клеветать, наклеветать
Lu minnua on kõikkii jutõltu, ühs ahjo vaa eb õõ jutõllu mind on kõik taga rääkinud, ainult ahi ei ole taga rääkinud
J jutõltii med́d́ee tšülää, jutõltii, soimõttii räägiti taga meie küla, räägiti taga, sõimati
(asesõnaga liitunult в соединении с местоимением:) J ḿattõn [= miä juttõõn] ma ütlen

jõvvuttaa K-Ahl. K-Al. (J-Must.) jõvvutta ~ jovvutta J-Tsv., pr jõvvutan ~ jõvvutõn ~ jovvutõn J, imperf jõvvutin ~ jovvutin J
1. (tagant) kiirustada; edendada, edasi viia, (edasi) aidata | vn торопить, поторапливать, поторопить; подгонять, подогнать; подсоблять, подсобить
J miä näen, tämä siäl laizguttõõʙ, meek tätä vähäize jõvvut ma näen, ta laiskleb seal, mine (ometi) kiirusta teda natuke (tagant)
J mee avit naapurilõ, jovvut vähäize mine aita naabrit, aita natuke edasi
J pikkarain api jõvvutõp tüüt eteᴢ (ka) väike abi viib (aitab) tööd edasi
J vihm jõvvutõb rüttšeit kazvotta vihm edendab rukki kasvu (vihm aitab rukist kasvatada)
2. valmistada, valmis teha | vn готовить, подготовить, при-
K ved illoll pitääs troitsaa pühäpäivää, õlutta tšihuttaas, sillä miä tahon i jõvvuttaa pulmattši troitsassi, ühed hukkausõd: pühäpäivä i pulmad (Al. 11) Illol (Undovas) peetakse ju suvistepüha, pruulitakse õlut, sellepärast ma tahan suvisteks ka pulmadega valmis jõuda, ühed kulud: püha ja pulmad
K dai tšüntivät, tšülvivät nisuu, da niittivät da tappoivat, da lõunaahsi piiraga jõvvutettii (Ahl. 116) (muinasjutust:) ja kündsid, külvasid nisu, ja lõikasid ja peksid, ja lõunaks tehti pirukas valmis

jäärevä Lu, g jäärevää sitke, vintske, kõva, tugev | vn твёрдый, плотный
maarjakoivu on blägikko süämeᴢ, tätä kuikaa lõhtši et saa; kõvassi kõva, jäärevä koivu maarjakask on seest kõva, teda (sa) ei saa kuidagi lõhki; väga kõva, sitke kask.
Vt. ka järiä, järäväine

kaartaa M Li (Kett. K-Sj.), pr kaaran Kett. M kaarõn Li, imperf kaarõn M
1. (kedagi) vältida, (kellestki) kõrvale v. eemale hoiduda, (kellestki, millestki) kaugelt, kaarega mööda minna; (kedagi millestki) ilma jätta | vn избегать, избегнуть, сторониться, посторониться, обходить, обойти стороной; лишать, лишить
M tätä piäp kaartaa, täm on kehno inehmin teda tuleb vältida, ta on halb inimene
Kett. pahaa inehmiss kaaran halvast inimesest lähen kaugelt mööda
K et kaara leipä kannikalda (Sj. 674) rl (sa) ei lähe leivakannikast kaarega mööda
Li tõisiil annõʙ, a millõ eb annõ, minnua kaarõʙ teistele annab, aga mulle ei anna, mind jätab ilma
2. tiirelda, tiirutada | vn кружить
M sakkali alkõ kaartaa kanakull hakkas tiirlema
3. M-Set. takistada | vn препятствовать, вос-.
Vt. ka kaarata, kaartiissa, kalttiissa

kadreĺa M (J), g kadreĺaa kadrill | vn кадриль
J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa, .. i daažõ kadreĺaa tanttsimaa töö vahe(pea)l õpetas (vanaisa) teda lugema, .. ja isegi kadrilli tantsima
M meilä kadreĺaa tanttsiaz i para·iko, lanttua tanttsiaz i kadreĺaa tanttsiaᴢ meil tantsitakse kadrilli praegugi, lansjeed tantsitakse ja kadrilli tantsitakse

kagla Kett. K L P M Po Lu Li Ra J I Kr (R-Eur. Kõ) kagl Ra J-Tsv. kagle Kr Кагла Pal1 K-reg2 Ii-reg1 Кахла Pal1, g kaglaa Kett. K L P M Lu Li Ra J I kagla Ra J kael | vn шея
M kase pojokkõin ep peznü kaglaa kaugaa, roojakaz niku saappõgõ varsi see poisike ei ole kaua kaela pesnud, must nagu saapasäär
Li venutti kaglaa, että parõp nättšüissi sirutas kaela, et paistaks paremini
Lu elä tee nii raŋkkaa tüütä, väänäd enelt kaglaa ära tee nii rasket tööd, väänad endal(t) kaela
Lu kurki on pitšää kaglaakaa kurg on pika kaelaga
Ra lihanõ tšeeli luizõõ kaglaa lõikkaaʙ vs lihast (lihane) keel lõikab luust (luuse) kaela (= kuri keel võib inimese tappa)
J kaŋka kagl kenus, rõngas kael (hobusel)
M opõzõll on kaglaa pääl arja hobusel on kaelal lakk
Lu marjas ku tšäimmä, sis tarttu puukki kaglaa kui käisime marjul, siis hakkas puuk (= imes puuk end) kaela külge kinni
Lu miä suvvaan tätä, võtan kaglassa tšiini ma armastan teda, võtan kaelast kinni
Li siiz õltii elmed ümper kaglaa siis olid (veel) helmed kaela ümber
M ĺämka õli üli kaglaa (põlle) kaelusepael oli kaela tagant läbi
L lomitap kaglaa suoniit kaelasooned valutavad kõvasti
Lu kagla rätte kaelarätt
J kagl tunni tsepotškõᴅ kaelakella kett
Lu koiraa kagla remeni koera kaelarihm

Li miä sill väänän kaglaa ma käänan sul kaela (kahekorra)
Ra nää miltized võõraat tultii, issustii kaglaa päälee näe, missugused võõrad tulid, istusid kaela peale
L putelii kagla pudelikael
J järvee kagl järvekael, -sopp
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel).
Vt. ka kauniskagla, kranttsikagla, merkkikagla, putelii-kagla, vahtšikagla

kahtši Kett. Set. K L P M Kõ S Ja-Len. J-Must. I (Pi Po) kaχtši P kaschke Kr Кахчи Tum., g kazgõõ K P M kazgyõ L P kazge J-Must. kask, kasepuu | vn берёза
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ nelipühade ajal toodi metsast kased (tuppa)
M kazgõssa toož tehtii puis̆sia aŋkoita kasest tehti samuti puuhangusid
L karjušši viskazi ruozgaa kaskyõ karjane viskas piitsa kase otsa
P varõz on kazgõza vares on kase otsas
M täm on mokom nõdrukkõin niku noor kahtši ta on niisugune nõtke nagu noor kask
P jätšerikas kahtši krobelise koorega kask
P käre kahtši on hoikka iĺi lühüᴅ vaevakask on peenike või lühike
P maarja kazgõll on niku kukat puuza, rizuŋkaᴅ maarjakasel on nagu õied puu(süü)s, mustrid
P tehäss vihat kupoĺo-kukkõissa, karu-kaattarõissa, kazgõõ õhsõissa tehakse vihad jaanililledest, sõnajalgadest, kaseokstest
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on vintske, teda peetakse kõige kõvemaks puuks
kahtši lehoᴅ kaselehed
kahtši vittsa kasevits
kahtši õhsa kaseoks
P läämmä läämmä naizõd i tüttäreᴅ mettsää kahtši mahlaa juomaa i kahtši koltšit kotuo tuomaa lähme, lähme, naised ja tüdrukud, metsa kasemahla jooma ja kase(mahla)kappasid koju tooma.
Vt. ka emäkahtši, jurakahtši, kärekahtši, maarjakahtši, sookahtši, taikakahtši
Vt. ka kahtšipuu, koivu, koivupuu

kalamaukku Li kala-maukku J
1. niisk | vn молоки
Li kalamaukku, valkaa. kalamaukkua ku keitettii, siis tätä i süütii niisk, valge. Kui niiska keedeti, siis teda ka söödi
2. Li J kalamari | vn икра.
Vt. ka kalamarja, kalamukkura, kalaniiska

kalina P M Lu J, g kalinaa P
1. lodjapuu | vn калина
J ais siä kalina ais siä malina, ais siä udala minuu pää (muinasjutust:) oi sina, lodjapuu, oi sina, vaarikas, oi sina, minu osav pea
P rütšie javoissa tehtii mämmiä, pantii kalinaa marjoi süämmie rukkijahust tehti (imaldatud) rukkijahuputru, pandi lodjapuumarju sisse
M kalina puu lodjapuu
2. lodjapuumari | vn ягода калина
M kalinaᴅ, kauniid marjaᴅ; kalinat kazvaas kalinapuuza; viha marja, a ku tšülmä tätä paaʙ, sis tämä tuõb makuza marja lodjapuumarjad, punased marjad; lodjapuumarjad kasvavad lodjapuus; kibe mari, aga kui külm teda näpistab (võtab), siis muutub ta maitsvaks marjaks

kannõta Kõ (M) kannõtaɢ I, pr kantõõʙ Kõ I, imperf kantõzi: kantõᴢ ~ kantõõᴢ M kantõjõõ ~ kantõjõ I poegida | vn рожать, родить детёныша (телиться; ягниться; жеребиться и т. д.)
lehmä ku esimäin kõrt piäʙ kannõta, eezä bõllu veel kannõnnu, tätä kuttsuaz eeskanto; ku kantõõʙ, sis jo tämä on lehmä kui lehm esimest korda peab poegima, enne veel polnud poeginud, (siis) teda kutsutakse {e.}; kui poegib, siis on ta juba lehm
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et (ta) hakkab varsti poegima
I oot̆taa lehmää kantõõmaa ootan lehma poegima
I muukkaaʙ lehmä, ep saa kannõtaɢ lehm piinleb, ei saa poegida
I ühesää kuuta kantõ lehmä vazikkaa, siis tämä kantõjõõ üheksa kuud kandis lehm vasikat, siis ta poegis (tõi vasika)
I kantõjõ opõnõ hobune tõi varsa.
Vt. ka kannata, kantaa

karmissaa² M Li, pr karmisan M karmisõn Li, imperf karmisin Li
1. ka impers. hirmutada, kohutada | vn пугать, страшить
M lassa ep piä karmissaa last ei tohi hirmutada
Li tämä tšettäid ep kõnsaiᴅ karmissõnnuᴅ tema ei hirmutanud kunagi kedagi
M minnua kõik karmisaʙ, miä en tõhi sinne mennä mind lausa kohutab, ma ei julge sinna minna
2. karmilt vaos hoida | vn строжить, держать строго
Li lassa piäp karmissaa, ep piä antaa nii paĺĺo vollia last tuleb karmilt vaos hoida, ei tohi nii palju voli anda
3. karistada | vn наказывать, наказать
Li tämä jo kõvassi meni koirassi, tätä vähäizee piäp karmissaa ta on juba väga koeraks läinud, teda tuleb natuke karistada.
Vt. ka karassaa¹, karissaa¹, karkuttaa, karkotõlla, karkuttaa, karkutõlla, karkõttaa, karmia²

kataga Kett. K P M Kõ Lu Li I (U) katagõ ~ kataɢ J, g katagaa K P Kõ Lu Li J kadakas | vn можжевельник
K vot siäll on mokomas paikkaa kataga, ladvaakaa mahaa kahs aarain pantu vaat seal on niisuguses kohas kadakas, kaheharuline, ladvaga (allapoole) maha pandud
Lu pannaa astjaa linnasõᴅ, siz allõ i vällii pannaa katagoi pannakse astjasse linnased, siis alla ja vahele pannakse kadakaid
K ku lahsi rääku, katagaakaa suitsutattii kui laps karjus, suitsutati (teda) kadakaga
P õli painõttu katagass varo oli painutatud kadakast võru
J süäntü de alki präkiss niku kataɢ vihastas ja hakkas pragisema (= riidlema, sõimama) nagu kadakas (põledes)
J nõmmõõ katag om pittš, tämäss rohkap tehhä kalmolõ rissiit nõmmekadakas on kõrge (pikk), sellest tehakse enamasti hauale riste
K katagaa marjoiss õlutta tšihutõttii kadakamarjadest pruuliti õlut
Ra puu eb õõ, katagaa pehko ei ole puu, (on) kadakapõõsas
Lu kataga pehko kadakapõõsas
I aitaa tetši, .. pantii kataga keppilöillä tšiin (äi) tegi aeda, .. (see) pandi kadakakeppidega kinni
Li kataga puu kadakapuu (= -puit).
Vt. ka kataja

kaukaalta P M Lu Li kaukaalt kaukalt J-Tsv. kaugelt | vn издалека, издали
M miε kaukaalta tätä näin ma nägin teda kaugelt
M tšerikko kaukaalta näüʙ kirik paistab kaugelt
mõnikkaaᴅ piti kaukaalt tulla mõned pidid kaugelt tulema
J kaukalt alki pajatta (juba) kaugelt hakkas rääkima.
Vt. ka kaukaa², kaukaahtõõssaa

kaukõõ (Lu), g kaukõõkaukaa¹
Lu ku viinaa kuulu, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõ-leep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) viina (= ülearuse viinajoomise pärast) suri, siis (teda) ei maetud kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele (kaugesse) metsa

kauniᴢ Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I (Salm2 R Ke Ko) kaunis K-Ahl. R-Eur. R-Reg. Ка́унисъ K-reg2 Ii-reg1 Ка́унись Pal2 Кавнисъ Tum., g kaunii Kett. K M Kõ S Po Lu Li Ra J I kaunee Ke Lu J Ko kaune J
1. punane | vn красный
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
Lu se on kauniz niku borkkan see on (näost) punane nagu porgand
Lu tulõkõs süsi, veel on kauniᴢ tuline süsi, veel on punane
Lu oomnikoss päivä ku on kauniᴢ, tääp tuulta; ohtõgoss laskõõp päivä kauniiss, se tääb üvvää ilmaa kui hommikul on (tõusev) päike punane, (see) ennustab tuult; (kui) õhtul loojub päike punasena, see ennustab head ilma
M ül̆leeltä, ülelehto on roh̆hoinõ, a alta on kauniilõõ pealt, lehe pealmine pool on roheline, aga alt on punane
M tšiutoo pihad õltii pilutõttu kauniilla, i sinisiillä i rohois̆siilla särgi õlapealsed olid välja õmmeldud punas(t)ega ja sinis(t)ega ja rohelis(t)ega (= punaste, siniste ja roheliste niitidega)
P enipään kraazgattii kanaa munat kauniissi lihavõtete ajal värviti kanamunad punaseks
Lu rautaa pietää tulõᴢ, kunniz meep kauneessi rauda hoitakse (peetakse) tules, kuni läheb punaseks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
K tuli kukkõ da ŕäägahtii lävellä: miä tulõn kauniit saappugad jalgas, kauniš šĺääppi tuli kukk ja hüüatas lävel: mina tulen, punased saapad jalas, punane kübar (peas)
M meez meep teetä möö kauniz naappa pää päällä. kukkõ (Set. 16) mõist mees läheb mööda teed, punane kauss pea peal? – Kukk
K kauniss kiisseliä tšihutõttii keedeti punast kisselli
M on naasti niku kauniz omena on ilus nagu punane õun
Lu sel inemizel õllaa kauneet šokaᴅ sel inimesel on punased põsed
J kauniz vaski punane vask
Lu kaunis savi punane savi
M kaunis smaroda ~ Lu kaunis smoroda ~ J kaunis sõssõr ~ kauniz marjõ punane sõstar
kaunis kleeveri ~ Lu kauniz ärüᴅ ~ J kauniz ärükukka punane ristikhein, punane härjapea
J kaunis sipp(e)likaᴢ punane sipelgas
J kauniz viina punane vein
M pekki i kauniz liha pekk ja tailiha
I kaunis griba (Len. 286) punapuravik, haavapuravik
Lu kimmiä kauniᴢ ere-, krellpunane
2. subst., hrl pl punased, kommunistid | vn красные, коммунисты
kase õli kaunie ja valkõe sõta aika (Len. 212) see oli punaste ja valgete sõja aeg
K se õli siis ku kauniid da valkõat tappõlivaᴅ see oli siis, kui punased ja valged sõdisid
M kaunii aikannaa ~ Po kaunii aikann punaste (= nõukogude) ajal
3. kaunis, ilus | vn красивый
K kauniz on kala jõgõza, med́d́ee veĺĺe veel kauniipi (Al. 45) rl kaunis on kala jões, meie vend (= peiu) veel kaunim
L kauniiss kazvatiᴅ rl kauniks kasvatasid
L vai sinua vart eb õlõ päivεä kaunissa kas (või siis) sinu jaoks pole kaunist päikest?
P kõvass kauniiᴢ väga ilus, imeilus

L lehmäd on kauniilla lehmad on punataudis
I läpi tšül̆lää meeʙ, kaunis sarafana, tätä niin i narrittii kutsuttii läheb läbi küla, punane sarafan (= külaluud, klatšimoor, keelekandja), teda nii narritigi, kutsuti
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad punapuravikud.
Vt. ka mussakauniᴢ, tumm-kauniᴢ, vaaliakauniᴢ

kilittää Lu J (Kett. K) kilettää M kilittä J-Tsv. kilittääɢ I, pr kilitän Kett. K Lu J kiletän M kiliten J kilit̆tää I, imperf kilitin Lu J kiletin M kõditada | vn щекотать
Lu jalgan alt kilitetää talla (jala) alt kõditatakse
Lu elä kilitä minnua kaglassa ära kõdita mind kaelast
K ni tämä ku opõzõõ pääĺie menep seĺtšä siis tätä ovõssa kilitäb ain jõka üö nii kui ta (= majahaldjas) läheb hobuse(le) peale, selga, siis teda, hobust, kõditab aina iga öö
Lu saap kilittää inemizee surmaassaa inimese võib surnuks kõditada
J mõnikõz eestit ep peltšä kilittemiss mõni ei karda sugugi kõditamist

kipuna Lu J-Must. Ku kipun J-Tsv., g kipunaa Lu J säde | vn искра
Lu kuusi ja aapa alko, ku põlõvaᴅ, siz antõvat paĺĺo kipunaa kuuse- ja haavahalg, kui (need) põlevad, siis annavad palju sädemeid
Lu nii kõvassi sattu, jot tulõd i kipunat tultii silmissä nii kõvasti sattus (pihta), et tuled ja sädemed lõid (tulid) silmist
Lu ku lakotaŋ kattia pimmiäᴢ, katiss nõissaa tulõmaa kipunaᴅ kui silitan kassi pimedas, siis hakkavad kassi karvadest (kassist) tulema sädemed
Lu lüütii tulta, taglõ võtti kipunaa löödi tuld, tael võttis sädet (= sädemest tuld)
J kipunõss koko tšülä põli sädemest põles kogu küla (maha)
Ku ittsiä hänt eb näü, kipunad vaa lennettäᴢ teda ennast (= kratti) ei ole näha, vaid sädemed lendavad
J kuza tuli, siäll kipunõᴅ vs kus tuli, seal sädemed (= kus suitsu, seal tuld)
Lu se om pagan niku kipuna see on tige nagu (tule)säde
J tulõ kipunõᴅ tulesädemed
J ravva kipunõᴅ rauasädemed

kläntšitellä: kläntšitell J-Tsv., pr kläntšittelen: kläntšitteen J, imperf kläntšittelin J nuruda, manguda | vn клянчить, цыганить
kläntšitteep podarka niku mustõ-lain nurub kinki nagu mustlane
ilmtši jo õõmm tätä avittõnnu, a kläntšitteeʙ niigi oleme teda juba aidanud, aga (aina) mangub (lisa)

koiraväärä Lu Li kiviluts e. emakala | vn бель-дюга
Lu koiraväärä on mokoma kala, koiraväärä on niku pikkarain maõ, tämä on lippiä kala, tätä ep süüvvää kiviluts on niisugune kala, kiviluts on nagu väike luts, ta on libe kala, teda ei sööda

koiruuᴢ Kett. M Li J koiruᴢ M Lu Ra J koeruᴢ (J Ku), g koiruu Kett. M Lu Li J koiru J koirusõõ Lu J
1. koerus, ulakus; pahategu | vn проказа, озорство; злодеяние, бесчинство
Lu elä tee koirussa ära tee koerust
Li see õlitši mokoma koira poika, nii piti koiruutta pittää see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss, nii (et ta) pidi(gi) koerust tegema
M piäp tämä äävüttää kazessa, etti tämä ep tetšeiss koiruutta teda peab sellest ära harjutama, et ta ei teeks koerust
M tetši pil̆laa, no vargassi mit̆täiᴅ ili mi [sic!] tetši koiruutta tegi pahandust, noh, varastas midagi või tegi mingi pahateo
J koiru tüiss lass piäp häpettä ulakuste eest tuleb last häbistada
2. laiskus | vn лень, леность
J koirusõõ peräss ep kehta menne, kuhõ lähetetä laiskuse pärast ei viitsi minna, kuhu saadetakse
Lu ku eb uzgota, što läziʙ, sis jutõllaa: sell inemizel on koiruᴢ, ep kehta tehä tüütä kui ei usuta, et on haige, siis öeldakse: sel inimesel on laiskus (naha vahel), ei viitsi tööd teha

Lu se teep tüüt koiruu nõjal see teeb tööd laisalt (laiskuse varal)
Lu koiruu viisii teep tüütä töötab laisalt

koizuttaa Lu (sõnatüvi | vn основа слова:) koisutta- J-Must., pr koizutaʙ Lu, imperf koizutti
1. impers ringutama ajada | vn чувствовать потяготу
Lu inemin ku tahob makkaamaa, sis tätä koizutaʙ kui inimene tahab magada, siis ajab teda ringutama
Lu rappama tuõp kui koizutaʙ rabandus tuleb, kui ajab ringutama
2. J-Must. ringutada [?] | vn потягиваться [?], -нуться [?] (orig.: venyttä-).
Vt. ka koźźotõlla

koizutõlla Lu, pr koizuttõlõʙ: koizuttõõʙ Lu, imperf koizuttõli Lu impers, frekv ringutama ajada | vn чувствовать потяготу
inemin ku tahob magata, tätä nukutõʙ, sis tätä i koizuttõõʙ kui inimene tahab magada, (kui) talle tuleb uni peale, siis ajab teda ka ringutama

kokki¹ Lu J, g kokii Lu J kokk; laevakokk | vn повар; кок
Lu kui pulma lõpuʙ, siiš tšiitetää kokkia kui pulm lõpeb, siis kiidetakse kokka
J kokkinn piäp süntüä kk kokaks tuleb sündida
Lu laivoiz õllaa kokit, kummat tšihuttavad rookaa laevadel on (laeva)kokad, kes keedavad toitu
Lu alusõõ pääl noorõpi treŋgi, sitä kutsuttii kokki noorem madrus purjelaeval, teda kutsuti (laeva)kokaks

kori² Lu:
rauta koril õllaa kurkun nallõ niku niglõᴅ, tätä paĺĺaal tšäel et saa võttaa ogalikul on kurgu all nagu nõelad, palja käega ei saa (sa) teda püüda (võtta)
rauta korissa ajõtaa kalaa razvaa ogalikust aetakse kalarasva.
Vt. ka rautakori

kotoa K-Ahl. K-Al. kot̆toa M I kottoa Lu Li J I kotua K L kot̆tua M kodunt, kodust | vn из дому
L isä ajõ poigaa kotua vällεä isa ajas poja kodunt välja
Lu jäi kannoo pääl issumaa oottamaa kõns tullaa kottoa tätä võttamaa (tüdrukuke) jäi kännule istuma (ja) ootama, millal kodunt tullakse talle järele (tullakse teda võtma)
I sis kottoa ajammaɢ oomiis karjaa, mettsää siis kodunt ajame (lehmad) hommikul karja, metsa
Li saunnaizõlõ veetii tšem mitä; enn eb mentü õssamaa laafkassa, a enne tehtii kotona i veetii kottoa herkkua nurganaisele viidi, kes mida (viis); ennemalt ei mindud poest ostma, vaid ennemalt tehti kodus ja viidi kodunt maiusrooga
Lu anna siä millõ kottoas vaitas se, mitä siä ize et tää (Must. 158) (muinasjutust:) sa anna mulle (tasuks) oma kodust ainult see, mida (= mille olemasolust) sa ise ei tea.
Vt. ka kotoanta, kotonta

krapikkoissa: krapikkoiss J-Tsv., pr krapikkoin J, imperf krapikkoizin J hiilida | vn подкрадываться, подкрасться
katti salamitta krapikkoib iiree pessäse kass hiilib salakesi hiire pessa
krapikkoi iĺĺõkkoitta takka de heitüt hiili hiljukesi tagant (juurde) ja ehmata (teda)

kuhõõ-leeʙ Lu kuh̆hõõlee M kuhõlõʙ P kuhõlee ~ kuhõle J kuhõleeɢ ~ kuhõlleeɢ ~ kuhõĺĺeeɢ I kuhugi, kusagile | vn куда-нибудь, куда-то
Lu ku viinaa kuuli, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõ-leep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) suri viina kätte, siis ei maetud (teda) kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele metsa
I kuhõlleeɢ mennüüᴅ tüttäreᴅ, ep kuuluɢ näitä tütred on kusagile läinud, neid ei ole kuulda.
Vt. ka kuhõiᴅ, kuhõni, kuhõ-nibud́, kuhõõ, kuhõõtši

kui K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr Куй Pal2 K-reg2
1. temp kui | vn когда
M kui porotšellä algab elkottsaa, siz lehmällä on samõi paras piimäaika kui kullerkupp hakkab õitsema, siis on lehmal kõige parem piimaaeg
K šuppulehtua paat pähää, kui päätä vaivattaaʙ kobrulehti paned pähe, kui pea valutab
L leivää murut kui lavvalyõ jäiväᴅ, kopitõttii dai süötii kui leivaraasud jäid lauale, (siis) korjati (kokku) ja söödi (ära)
2. kond kui | vn если
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on (ka) tütar räpane
Lu jalka kui platsab nii suu matsaʙ vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
3. komp kui, nagu | vn чем, как
K miä õlõn noorõpi kui med́d́ee mind́a ma olen noorem kui meie {m.} (= vennanaine v. mehe vennanaine)
juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
K senell väliä nuorikkõ viiäs taaz lavvaa tagaa senell samall muodalla kui õhtagonatši selle vahepeal viiakse mõrsja taas laua taha samaviisi kui õhtulgi
Lu õli kui tarviz inemin, a nüt ep tappaa oli inimene, nagu vaja, aga nüüd on puudulik
M tein kui täm tšähsi tegin, nagu ta käskis
4. kui? | vn как?
Lu kui paĺĺo lastia onõ laivaza kui palju lasti on laevas?
Li kui vana siε õõᴅ kui vana sa oled?
J kui kaugaa siä siäll käpälöiᴅ kui kaua sa seal koperdad?
5. adv kui, kui(võrd), kui (tahes) | vn как, сколько, насколько
Lu mittää, kui pittšä se rihma onõ mõõda, kui pikk see köis on
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või naa)
Lu J oi kui kaukaa makazin oi kui kaua (ma) magasin
J pajatab neilee, kui üvii laulotaa škouluza räägib neile, kui hästi lauldakse koolis
J kui tarkk tämä ni õlko .. kui tark ta ka poleks ..
M õlkoo vaikka kui ahaᴢ el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu või kui (tahes) kitsas elada, ikkagi tuleb (omavahel) sobida
6. kuidas? | vn как?
K kui millõ mennä kattilallõ kuidas ma saan Kattilale?
J kui sinnua kutsutaa kuidas su nimi on (kuidas sind kutsutakse)?
Li kui sillõ aźźaᴅ kuidas sul läheb (kuidas sul asjad on)?
Lu kui eläᴅ ~ kui võiᴅ kuidas (sa) elad?
Lu kui on tervüᴢ ~ kui õõt terve kuidas (su) tervis on?
L kui nii kuidas nii(viisi)?
J kui viisii kuidas(viisi)?
7. adv kuidas | vn как
J kui tšülveᴅ, nii lõikkaaᴅ vs kuidas külvad, nõnda lõikad
L miε juttyõn, kui millõ altiaᴢ näüttii ma räägin, kuidas mulle haldjas end ilmutas
kui sill bõõ äp̆piä, siε õlõd elähtännü ineehmiin kuidas sul pole häbi, sa oled (ju) elatanud inimene
Po mǜö emmä tää, kui nùorõt tahtovaᴅ meie ei tea, kuidas noored tahavad
J kui puutuʙ kuidas juhtub
K tšen kui antõ kes kuidas (= kui palju) andis
Lu õlin, kui siiᴢ olin (muidugi), kuidas siis (teisiti)
P kui miε n idgõ kuidas ma ei peaks nutma (ei nuta)
8. kuidas ka | vn как ни, хоть как
M kui ep tahtonnu mennä, aintaki pantii kuidas (ta) ka ei tahtnud minna, ikkagi pandi (lapsehoidjaks)
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tahtonnu kuulõta kuidas ma teda ka ei palunud (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ kuidas (kuidaviisi) ka olen juba palunud (palusin), et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib
Lu tätä kui ni praavitõttii, tämä aintaki kooli kuidas teda ka ei ravitud, ta suri ikkagi
9. (kuidas, kuivõrd) küll | vn как, насколько
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees

J sõtameeᴢ juttõõʙ: elä tuskaa, kui praavitan sõdur ütleb: ära kurvasta, küll (ma) parandan ära
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺä tšümmiessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend talu (kolmekümnest kuni neljakümneni talusid)
J elka peĺĺetka mittäit, avo·ś kui ni buit saamm läpi ärge kartke midagi, ehk saame kuidagi läbi
M sis muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ õige mitme versta tagant tuleb
J süntükoo sinuu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal.
Vt. ka kojokui, niinkui
Vt. ka ko¹, ku, kuinii, kuippäi, kuissaaʙ, kuiᴢ, kuitši, kõõ, kõõᴢ

kultanõ K-Al. P Lu (M Ja-Len. Po) kultane R-Lön., g kultazõõ Po
1. kuldne, kuld- | vn золотой
K õpõizõd sõrmuhsõᴅ, kultazia tšüläz eb õssaa (Al. 34) hõbedased sõrmused, kuldseid külas ei osteta
Po vanad uskozivaᴅ, etti lemmüz on kultazõõkaa ännääkaa vana(aegse)d (inimesed) uskusid, et kratt on kuldse hännaga
M ku tunnõt siä millõõ tehä kultazia bašmakkoo, siz miä leen sinu noorikkõ (Set. 7) kui sa oskad teha mulle kuldseid kingi, siis saab minust sinu mõrsja
2. fig kuldne, hea | vn золотой, добрый
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tah-tonnu kuulõta kuidas ma teda ka palusin heade (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
P kuulõ kuulõ kultanõ ätäni rl (itkust:) kuula, kuula, mu kuldne isa.
Vt. ka kultainõ, kultõin, kultõn

kurkku K P M Kõ Lu Li Ra J I (Kett. vdjI Ku) kurkko (Ko J) kulkku Lu Ку́рку Pal1 K-reg2 Ii-reg1 Ку́лку Pal1, g kurkuu M Lu Li J Ku kulkuu Lu kurk; kõri | vn горло; гортань
Ra kalaa roo meep kurkkuu, nõizõn tšöhimää kalaluu läheb kurku, hakkan köhima
M elä kluŋki nii ahnaassi, võiᴅ jäätüttää kurkuu ära kulista nii ahnelt, võid kurgu ära külmetada
I kurkkua mil vaivattaaʙ, pajattaag en jaksa mul valutab kurk, ei suuda rääkida
M kurkku korizõʙ, viinaa tahoʙ kurk koriseb, viina tahab
Li tšagolõõ meni õzra õkkainõ kurkkuu, eb nõiznu enepää kukkumaa käole läks odraokas kurku, ei hakanud enam kukkuma
J tämä on õmass kurkuss maad i metsäd läpi ajannuᴅ ta on oma kõrist maad ja metsad läbi ajanud (= on maad ja metsad maha joonud)
M vat ku piru, võtti kurkussa tšiin, tahtõ kurissaa vaat kus kurat, võttis kõrist kinni, tahtis (ära) kägistada
Lu leivää muru meni väärää kurkkuu leivaraas läks hingekurku
M kurkuu sõlmu kõrisõlm

Lu hohotab nagraa kulkku lõhtši hirnub (murd. hohutab) naerda, (nii et) kurk lõhki
Lu ain kurkku harrillaa mörnäʙ alati karjub täiest kõrist
Lu kohalt kurkkua mörnäʙ karjub täiest kõrist
M lahs radgõp koko kurkussa laps karjub täiest kõrist
Lu mill on se issumin külläüttänüᴅ kurkkuussaa mul on sellest istumisest kõrini
Lu en taho nähä, mil tämä on kurkuu pääl (ma) ei taha (teda) näha, mul on temast kõrini.
Vt. ka nootaakurkku, vesikurkku
Vt. ka kõri, kõrimuᴢ

kurkuunnalta: kurkuunnalt J-Tsv. kurgu alt, lõua alt | vn под горлом, под подбородком
katti suvap ku tätä kilitetä kurkuunnalt kass armastab, kui teda kõditatakse (= sügatakse) kurgu alt

kussaiᴅ K L I (ei) kusagilt, (ei) kuskilt | vn ниоткуда, неоткуда
K tavaraa et saa kussaid mitäiᴅ kaupa ei saa (sa) kuskilt mingisugust
I tätä ed i lövväɢ et ka näeɢ kussaiᴅ teda (sa) ei leia ega näe (mitte) kusagil(t)
L apiat ebõ·lõ armottomiilõ, kussait puolyõ polopoikailõ rl (itkust:) abi pole armetuile, kuskilt poolt viletsaile.
Vt. ka kussa¹, kustaa

kuzõttaa M Li (Lu J) kuzõtta J-Tsv., pr kuzõtan M kuzõtõn J, imperf kuzõtin Lu J
1. (kedagi) kusetada, pissitada | vn предлагать или дать мочиться
M emä kuzõtab lassa ema pissitab last
Lu väittelin tätä kujjaa müütä, kuzõtin vedasin teda (= koera) mööda tänavat, kusetasin
2. impers kusele e. pissile ajada | vn хотеть помочиться
J elä juu paĺĺo tšaajua, nõizõp kuzõttõma ära joo palju teed, hakkab kusele ajama
Li tätä kuzõtti kõvassi tal oli suur pissihäda

kõrjata¹ Kett. K L P M Lu Li J (Kõ) kõrjõt J-Tsv. kõrjataɢ I Кэ́рьятъ K-reg2 Кэрьять Pal2, pr kõrjaan K P M Kõ Lu Li J, imperf kõrjazin P M Kõ Lu Li J kõrjõzin J kõrjazii I
1. peita; varjata; varjutada | vn прятать, спрятать, за-; укрывать, укрыть, скрывать, скрыть; затемнять, затемнить
Lu kuhõõ kõrjazit tširvee kuhu (sa) kirve peitsid?
I lahsiloilta piäp kõrjataɢ tunniᴅ laste eest tuleb kell ära peita
P a miä sinu kõrjaan einäkuormaa pääliesie da šuubaakaa katan aga mina peidan su heinakoorma otsa ja katan kasukaga
M entissaikaa kõrjattii mah̆haa rah̆haa vanasti peideti maa sisse raha
Li miä kõrjaan tätä ma varjan teda
J vargõsuss kõrjama vargust varjama
J kuu kõrjaap päivää kuu varjutab päikese
2. (surnut) matta | vn хоронить, похоронить
I oommõnõ nõissõõ kõrjaamaa, mah̆haa paamaa homme hakatakse (surnut) matma
I kane luuᴅ korjattii, grob̆baa pantii i maχχaa pantii, kõrjõtti maχχaa need luud korjati (kokku), pandi puusärki ja maeti maha.
Vt. ka kõrjuttaa, kõrjutõlla

kõrtaiᴅ L P M I (ei) kordagi; (mitte) kunagi | vn ни разу; никогда
P viel kõrtaid i jalgaz eväd õllu veel kordagi ei ole (need püksid) jalaski olnud
L edi näe tätä kõrtaiᴅ (sa) ei näe teda kordagi
M perennaizõõ töö eb lõpu kõrtaiᴅ perenaise töö ei lõpe kunagi.
Vt. ka kõõzniiᴅ

kõrvõttaa: kõrvõttaaɢ I, pr kõrvõtan, imperf kõrvõtin kõrvetada (nõgese kohta) | vn жечь, обжечь (о крапиве)
kõrvõs kõrvõtaʙ nõges kõrvetab
võt kõrvõssa, kõrvõtaɢ tätä võta nõges(t), kõrveta teda!
Vt. ka kõrrõttaa

lagassaa Kett. M (R) lakassaa (K-Ahl. R-Eur. M), pr lagasan Kett. M lakasan M lakasen [sic!] K-Ahl., imperf lagasin
1. tasandada, tasaseks teha; (põldu) rullida; siluda, siledaks teha; (pead siledaks) kammida, (juukseid) siluda | vn разравнивать, разровнять; выравнивать, выровнить; валять (тесто), разглаживать, разгладить; приглаживать, пригладить
M piεb mennä lagassam̆maa nurmõa katokalla peab minema rulliga põldu rullima
M per̆rää äessemissä lagassaaᴢ nurmõa pärast äestamist rullitakse põldu
M sis paad rehtelälle, lagasat kurassõõkaa siis paned (taina) pannile, silud noaga
K lakasen [sic!] ivuhset (Ahl. 134) kammin juuksed (siledaks)
2. silitada, paitada | vn (ласкательно) гладить, поглаживать
M ai siä üvä lahs, miä sin̆nua lakasan päätä möö oh sa, hea laps, ma silitan su pead
M tätä piäb lagassaa niku peentä lassa teda tuleb paitada nagu väikest last
R eltieni enne .. , lakõassa päässä lagassaja mu helde ema .. , (mu) sileda pea silitaja.
Vt. ka lagõssaa, lagõttaa, lagõtõlla, lakottaa¹, latsottaa, latsuttaa, latsõttaa

lainata¹ L (K M-Set.) lainõtõ Lu lainõt Ra J-Tsv., pr lainaan K Lu J, imperf lainazin K M lainõzin Lu J neelata; juua | vn глотать, глотнуть; пить
L ińiehmiin ep saa lainata, on kurkkutauti inimene ei saa neelata, (tal) on kurguhaigus
Ra kala õli nii üvä, tahtozin i tšeelee lainõt kala oli nii hea, tahtsin keelegi (alla) neelata
J perkele tätä võttõgo, süüko, lainõtko kurat teda võtku, söögu, neelaku!
J lainaizin, da on tšülm vesi jooksin, aga on külm vesi.
Vt. ka lainia, lainõskõlla, luikata, luikkia

laittaa¹ P M Lu Li J (Kõ S) laitta J-Tsv., pr laitan P Kõ Lu Li laitõn Lu Li J, imperf laitin Lu Li J laita | vn порицать
P en tšiitä, en laita (ma) ei kiida, ei laida
Lu ku õikaa kõrva elizeʙ, siš tšiitetää, ku kurraa kõrva elizeʙ, siz laitõtaa kui parem kõrv kumiseb (= ajab pilli), siis kiidetakse, kui vasak kõrv kumiseb, siis laidetakse
M tätä kõik̆kii laittaaᴢ kõik laidavad teda
J em miä laitõ ted́d́e lassõ, en laitõ sõsaruttõ rl ma ei laida teie last, ei laida õekest (= mõrsjat)
J tšivet tšiitti, javoᴅ laitti rl (käsi)kive kiitis, jahusid laitis
J köühe ühtperä laitõb õma eloa vaene kurdab oma elu üle (laidab oma elu) ühtsoodu

lakata (Ku), pr lakkaan, imperf lakkazin jätta | vn оставлять, оставить
d́i sis tuli nuumerissᴀ poiᴢ, t́śütöö lakkaz ühzittää nuumerii ja siis tuli numbritoast ära, tüdruku jättis üksinda numbrituppa
jürü ko ammuʙ, sis pannaz maa süämee, pää lakattaz [= lakataz] maa päällᴀ̈, sis tuab inimäin terveessɪ kui müristab, siis pannakse (haige) maa sisse, pea jäetakse maa peale, siis saab inimene terveks
perrää senee poikasiillᴀ tuli ilkiä i hüü lakatt́śii konna paikallᴀ i enepää eväd lüüt́śü hänt(ᴀ̈) pärast seda hakkas poistel häbi ja nad jätsid konna rahule ja enam ei löönud teda

laskõa Kett. K R L P M Kõ S Po Lu J (U V Ra Kr) laskaa Lu J laska J-Tsv. laskia (Ku) laskõaɢ I lahtšea K-Ahl. lassa P M Lu Li lassõ Lu J lass J-Tsv., pr lazzõn K U L P M Kõ J lazõn M Lu Li J lazen Ku lasõn J-Must. lazgõn P M J lazgen ~ lahtšen K-Ahl. lazzõõ I, imperf lazzin Kett. R L P M J lazin M Kõ Po Lu J lazzii I
1. (kuhugi midagi) lasta (kukkuda, valguda, joosta jne.); (alla, välja, põhja jne.) lasta; läbi lasta, lekkida; (millestki läbi, üle jne.) lasta v. ajada | vn пускать, пустить, спускать, спустить, выпускать, выпустить, опускать, опустить, пропускать, пропустить, испускать, испустить
Lu iki-lookka meressä vee juuʙ i lazõp takaz maal vikerkaar joob merest vett ja laseb (siis) maale tagasi
U siz lazzõn õluusõõ tšiveᴅ, kõõz leeväd valmid jo siis lasen õllesse kivid, kui nad on juba valmis (= kuumad)
M veeresseen tehtii puizõd risiᴅ, jõka tal̆loo piti lassa kaivoo kolmekuningapäeval tehti puust ristid, iga talu pidi (selle) kaevu laskma
M lazzõttii võra vet̆teesee lasti ohver vette
L ku pokoinikka autaa lastii lugõtõltii kui surnut hauda lasti, (siis) itketi
Lu olutta lastii botškassa kolkkii õlut lasti vaadist kappa
M pühi nenä, vad jo lazzid õhjaᴅ uulõõ päälee pühi nina (puhtaks), vaat juba lasksid ohjad (= tatinired) huule peale
Lu poolõõ maštii lastii flaakku lipp lasti poolde masti
M lahtši tšäed mah̆haassaa laskis käed rippu
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu aŋkkuri lassaa ankur lastakse (vette, põhja)
Lu avvaan uhzõõ vai akkunaa avõõ i lazõn üvvää luhtia teen (avan) ukse või akna lahti ja lasen head (= värsket) õhku (sisse)
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (kuulda), teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
Lu koivuss lastii mahlaa kasest lasti mahla
K kui veripaizõ on, siz mätä laskõvaᴅ kui on veripaise, siis lastakse (lasevad) mäda (välja)
M õli mokom naizikko, kumpa lahtši vertä oli niisugune naine, kes laskis aadrit
M astia piäʙ turvotuttaa, etti eb nõisõis laskõmaa vettä astjat tuleb lasta turduda, et (see) ei hakkaks vett läbi laskma
J laadanaa lassaa lastakse (= suitsutatakse) viirukit
Ra lastii laadoniikaa suitsutati viirukiga
J brońenosts lasti põhjaa soomuslaev lasti põhja
M ko öö-itku õli lahzõll, siz lastii läpi tammaa raŋkojõõ kui laps öösiti nuttis, siis aeti (ta) läbi mära rangide
Li tätä lastii läpi stroja ta aeti läbi kadalipu
M viĺĺaa laskõaz üli groχatii vilja sarjatakse (lastakse läbi sarja)
P lyõkku õli, lazzõttii üli vaalaa oli kiik, aeti (lasti) üle võlli
2. (enesest) lasta v. heita, eritada | vn испускать, испустить, выделять, выделить, испражняться
J süätauti, rohoiss vettä lazzõʙ (lapsel on) kõhulahtisus, laseb rohelist vett
Lu meni sittumaa, näd laski gafkaa läks sittuma, näe, laskis julga
M elä las toššua ära lase tossu (= ära peereta)!
Lu vaapsalain mürkküä lazõʙ vaablane nõelab (laseb mürki)
Lu kutukala lazõb mukkuraa i niiskaa kudekala heidab marja ja niiska
P rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõp mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb (laseb) selliseid mune
M uharta piäb üv̆vii ihmata ja pehmittää, siz lehmä lazzõp piimää udarat peab hästi hõõruma ja pehmitama, siis lehm annab piima kätte
Lu aŋgõrja lazõb omaa razvaa angerjas annab (toidule) oma rasva
J sulkii(t) ajama, laskõma sulgima (sulgi ajama)
3. lahti v. vallali lasta | vn отпускать, отпустить, распускать, распустить
krapu lahtši rev̆voo ännää (muinasjutust:) vähk laskis rebase saba lahti
Lu ep koiraa saa lassa välillää, se on pagana koera ei saa lahti lasta, see on kuri (koer)
J volillaa laskõma vabaks laskma
L ivuuhsõd õlivad lazzõttu juuksed olid vallali lastud
L tämä tulyõ lahtši ta laskis tule(kahju) lahti
4. (kuhugi minna) lasta v. võimaldada v. lubada; (mingisse seisundisse) lasta | vn выпускать, выпустить; допускать, допустить, дозволять, дозволить; запускать, запустить
M žiivatta lazzõttii karjaa loomad lasti karja
M per̆rää iiĺaa opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva hobuseid õitsi ei lastud
L miä lazzin kultõzyõ kalaa vetie (muinasjutust:) ma lasksin kuldkala (tagasi) vette
L lazzõttako urvittama kas lasete urvitama?
J tšentši eb lassu tätä üüssi keegi ei lasknud teda ööbima (ööseks)
Li siä kõikki lazid õmad lahzõt koiruullõ sa lasksid oma lapsed puha ülekäte (minna)
J mašin on lastu tšäümä masin on käima lastud
Lu olud lassaa johsõmaa õlu lastakse jooksma
M ep piä laskõa lassa autuumaa ei tohi lasta last hauduma (minna)
Lu elä lazõ entä unissuma ära jää tukkuma
J põllod lastu ahossi põllud on jäetud (lastud) sööti
M lazzõttii umpõõ kase uhtomaõja lasti umbe (kasvada) see pesuoja
J johsuu laskõma (kedagi) jooksu laskma
5. (millegagi midagi) teha | vn делать, сделать, пускать, пустить
J miä veel lazzõn lõŋgaka kahs-kõlmõd ajoa ma teen lõngaga veel kaks-kolm pistet
Li sis kolpokkõ tehtii, sis sinne garnizõd ülez lastii siis tehti ahjukumm, siis sinna üles tehti karniisid
J lazz uhõrtill aukko puuri (lase) oherdiga auk
Li vein õvõssõ suuᴢ [= suuss], a isä laski munavakoi sene adraka vedasin hobust suu kõrvalt, aga isa ajas (laskis) selle puuadraga kartulivagusid
M vakoja laskõaᴢ aetakse (lastakse) vagusid
M on paĺĺo lazzõttu palkkiije, kõik rissii-rassii on palju palke maha saetud (lastud), kõik risti-rästi
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata linnased käsikivil
lap̆paiss teen, nüd lazzõn tšiin, lõpõtan teen labakinnast, nüüd ahendan, lõpetan
M alõtsõ laskõas peigollõ kindale luuakse pöialt
6. (tekkida, kasvada, tärgata jne.) lasta | vn отпускать, отпустить (бороду), отращивать, отрастить
M on bakid laskõnnu šokkõijee päälee on kasvatanud (lasknud kasvada) põskhabeme
Lu kana avvoʙ i lazõp puipuᴅ kana haudub ja haub tibud välja
M puu lazzõb võsoja puu ajab võsusid
M rüiz jo õrastii, lahtši laivoᴅ rukis juba tärkas, ajas orase välja
P kahtši eb makaa, pupuškad jo lahtši kask ei maga, ajas juba pungad välja
P tševääll sireni algab lassaa kukkaa kevadel hakkab sirel õitsema
7. (relvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M lahtši, ampu opõzõlõõ kaglaa laskis, tulistas hobusele kaela
J karjušši võtti püsüü ja laski kõlmõt paukkoa karjane võttis püssi ja laskis kolm pauku
J maalii laskõma märki laskma
L vanõp poika pani iestεä siŕkall laskõmaa vanem poeg hakkas esimesena vibuga (noolega) laskma
8. liugu lasta, (liugudes) mäest alla lasta | vn скользить, спускаться, спуститься по скользкому
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa rl (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
J lasõb liukua (Must. 174) laseb liugu
9. lasta, suunduda | vn пуститься, отправиться
Lu duumazimma laskõa soikkula rannallõ mõtlesime suunduda Soikkola randa
10. moondada, nõiduda | vn обращать, обратить (в кого-нибудь), напускать, напустить порчу
K nõd́d́ad lahtšivad ińeehmiizee suõss nõiad moondasid inimese hundiks
M õli meeᴢ, nõito, minuu izällee pokoinikallõõ õli laskõnnu õl̆luusõõ oli (üks) mees, nõidus, minu isale, kadunule, oli nõidunud õllesse

I jutõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja
M tšimo lahtši poigad mesilane heitis peret
M tšäütii võr̆raa laskõmaa käidi ohverdamas
Lu laski telegrammaa saatis telegrammi
Li suvvaab lassa naĺĺaa armastab nalja heita
J šuutkaa laskõma nalja heitma
J karjušši lazzõb luttua karjane puhub (karja)sarve
J lazzõb barabana-keppiika trummia lööb trummipulkadega trummi
Lu lastii tanttsua löödi tantsu
Lu lahzõd laskõvat kukkurpullia lapsed lasevad kukerpalli
Li lazõb mükkülä-müllüä laseb kukerpalli.
Vt. ka lazzõskõlla

laulattaa Lu Li J, pr laulatan Lu Li J, imperf laulatin Lu Li J, 3. p laulattii Lu
1. matusetalitust pidada, jumalasõnaga matta | vn отпевать, отпеть (покойника)
Lu vana ämmä kooli, veetii tšerikkoo, sis pappi siäll laulattii vana vanaema suri, viidi kirikusse, siis papp pidas seal matusetalituse
2. matusetalitusel õnnistada | vn благословлять, благословить на панихиде
Lu liivaa vijjää tšerikkoo, pappi liivad laulataʙ niku pokkoinikaa pääll, liivaa toovvaa avvall liiva viiakse kirikusse, preester õnnistab liiva nagu koos surnuga, liiv tuuakse hauale
3. impers laulma ajada v. panna | vn петься (поётся, пелось)
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ, ja entä veel laulataʙ teeb tööd ööd ja päevad, ja teda (ennast) ajab veel laulma!
Vt. ka lauloa, laulogoittaa, laulottaa, laulotuttaa, lauluttaa, laulututtaa, laulutõttaa, laulõttaa

laulõttaa Kõ Lu, pr laulõtan, imperf laulõtin Lu, 3. p laulõttii Lu
1. matusetalitust pidada, jumalasõnaga matta | vn отпевать, отпеть (покойника)
Lu pappi laulõttii koollõõ preester pidas surnule matusetalituse
kazikoz üφs tapõttii, tätä eb laulõtattu Kazikkos üks (inimene) tapeti, teda ei maetud jumalasõnaga
2. eestpalvet (surnutele mälestusjumalateenistust) pidada | vn поминовать
Lu laulõtõtaa koollõita mälestatakse surnuid.
Vt. ka laulattaa, lauloa, laulogoittaa, laulottaa, laulotuttaa, lauluttaa, laulututtaa, laulutõttaa

lehmä Len. K R-Reg. L P Ke M Kõ S Lu Li Ra J vdjI I Ku Kr (Kett. U Ja-Len. Ko) lehmᴀ̈ Ku lehm Lu J Ku leh́ḿ J-Tsv. lehema ~ lehme ~ lähema Kr Легма Tum. Лехмя ~ Лэгмя Pal2 Лэ́гме K-reg2 Ii-reg1, g lehmää K M Kõ Lu leh́mää J-Tsv. lehm | vn корова
S lehmät paĺĺo piimää antavaᴅ lehmad annavad palju piima
Lu suuris talolois õli kõlmõd lehmää i neĺĺä, a nüd on kõig ühzii lehmii suurtes taludes oli kolm lehma, (oli) ka neli, nüüd on kõik ühe lehmaga
Li tšüläzä õli vähä lehmiε külas oli vähe lehmi
J lehmäd lassaa progonallõ lehmad lastakse karjateele
Lu lehmät tšävvää karjaᴢ, karjušši vahib lehmijä lehmad käivad karjas, karjane valvab lehmi
I tšül̆lää lehmii ajõttiik karjaa oomiiᴢ küla lehmad (lehmi) aeti hommikul karja
L lehmäle pantii drolli kaglaa, muitõ ep kuul, .. jääb mettsää lehmale pandi krapp kaela, muidu ei kuule (teda), .. jääb metsa
Lu lehmä õli pagana, lauta õli pantu sarviijõ lehm oli tige, laud oli pandud sarvisse
J paŋkaa leh́met tšüttšesee tšiin pange lehmad kütke (kinni)
M mill on lehmä mussaa i valkõat, kahta karvaa mul on lehm musta ja valget (värvi), kahte karva
J lehmä lauttaᴢ, tšeeli välläᴢ mõist lehm laudas, keel väljas?
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
K ühs lehmä sitakaᴢ, kõikõõ karjaa situʙ vs (kui) üks lehm on sitane, (siis) situb kogu karja (täis)
M lehmä räägaʙ ~ I lehmä rääguʙ ~ Lu lehmä muukiʙ ~ vdjI lehmä müüdžiʙ lehm ammub
I lehm nõisi müükkimää lehm hakkas ammuma
Ku lehm mörni lääväᴢ lehm ammus laudas
J lehmed unissa lauttõᴢ lehmad inisevad laudas
Lu lehmäl on jo johsu aikõ lehmal on juba innaaeg
Lu lehmä tahob johzõttõmissa lehm tahab paaritamist
Lu lehmä on ärjizä lehm otsib pulli
Lu lehm johsi lehm otsis pulli
Lu lehmää veimmä ärjäl viisime lehma pulli juurde
J lehmed on joostu lehmad on paaritatud
Li lehmä on tiin lehm on tiine
J lehm tuõp kantõma lehm tuleb poegima
P lehmä tuõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= hakkab lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
Lu lehm on poikinnu lehm on poeginud
M lehmä tetši vazikaa lehm poegis (tõi vasika)
J lehm hülkes piimää lehm jäi kinni (lakkas piima andmast ~ jättis piima ära)
M meelevä viizaz lehmä tark (ja) kaval lehm
I süämikko lehmä tige lehm
Lu bluutka lehmä meeb ääree hulkuja lehm läheb (karjast) kõrvale
Lu tširjava lehmä ~ Li tširjavõ lehmä kirju lehm
Lu pilkko lehmä, pilkkopää lehmä lauguga lehm, laukpea lehm
R mahikka lehmä aher lehm
Li kõik õllaa noorõd lehmäᴅ, eeskantõizõd lehmäᴅ kõik on noored lehmad, esimest korda poegivad v. poeginud ja piima tulevad lehmad
M lehmää uhar lehma udar
M lehmää uhtõrõᴅ lehma nisad [sic!]
Lu lehmää nänni ~ lehmää nännü lehma nisa
M tšennää paglaᴅ .. lehmää nahgassa pastlapaelad .. lehmanahast
Lu luttu õli tehtü lehmää sarvõss lutt (= lutipudel) oli tehtud lehma sarvest
K lehmää liha veise-, loomaliha
M müimmä lehmä lihaa (Len. 258) müüsime veiseliha
I lehmää võita lei tegin (= lõin kokku) võid
Li lehmää sitta lehmasõnnik
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, aina vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas oli aina (karja)kord
M kase on lehmii tauti see on lehmade haigus
L ulaskaa päivä õli lehmii pühäpäivä ulasepäev oli lehmade püha
Ku hään oli vassumain lehmᴀ̈ karjaᴢ kk. ta oli uus lehm karjas; M Lu jumalaa lehmä Lu sametlest (väike punane mullas elutsev ämblikuline); M Lu lepatriinu
P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest on niisugune väike punane putukas
J lazz jumalaa lehm lentämä lase lepatriinu lendu
I lehmää tšeeli sõnajalg
Lu lehmä-venta on tuulõõ mukkaa vääntemine, loovimizõõ aikana teχ́χ́ää lehmä-venta suurõll lainõõll, müütää lainõtta lehmavänt on pärituult pööre, loovimise ajal tehakse lehmavänd suure lainega, mööda lainet.
Vt. ka eeskanto-lehmä, jumalalehmä, lühsö-lehmä, maholehmä, partalehmä, puna-lehmä, sukulehmä.
Vt. ka lemmo

lehto Kett. K P M Kõ Lu Li Ra J I (Ja-Len. vdjI) ĺehto (J) leχto M Легто Pal2 Tum. Ле́гто K-reg2 Ii-reg1, pl. lähud Kr, g lehoo K P Lu Ra J lehuo P leh̆hoo M vdjI leho J
1. (puu-, taime-)leht | vn лист (дерева, растения)
J tüüni ilma, i lehto eb liiku vaikne ilm, lehtki ei liigu (puul)
Lu lehto puussa laŋkõõb jo, tuõp tuska sütšüzü leht langeb juba puust, tuleb kurb sügis
J sütšüzüll lehod mätäneväᴅ, jäävvä va ühed rooᴅ sügisel mädanevad lehed (maas), jäävad vaid ainult rood
M võta musass smarodass lehta võta mustast sõstrast (= mustsõstrapõõsast) lehti
Lu hapo-roho on kõlmõõ lehookaa; ku neĺĺä lehtoa, siz on se õnniroho, neĺĺäz lehto on õnni-lehto jänesekapsas on kolme lehega; kui (on) neli lehte, siis on see õnnetaim, neljas leht on õnneleht
P katii-käpäläll on paksud lehoᴅ, kazvab rihez akkunaa pääl {k}-l (= kaktus või aaloe) on paksud lehed, kasvab toas aknalaual
J puu lehto puuleht
Lu aavaa lehoz on varsi pittšä ja hoikka haavalehel on vars pikk ja peenike
M kazgõõ leholl kraazgattii, tuli kõltõn kaselehtedega värviti, tuli kollane
J valka paju lehod om pitšelikoᴅ hõbepaju lehed on piklikud
tammi lehto tammeleht
kahtši lehto kaseleht
võta vih̆haa lehtoi võta vihalehti
Lu matokkõizõᴅ süüvät kapusaa lehtoja röövikud söövad kapsalehti
M fjokla lehoᴅ peedilehed
Ra tee lehto teeleht
I maatšiχa lehto paiseleht
Lu gramma lavro·ovoi lehtua gramm loorberilehti
J lehoo roo ~ lehoo rooto leherood
M leh̆hoo soonõᴅ leherood (pl.)
I i lehtoloiss tällä sõvat tehtüüᴅ kõittši lehto sõvaᴅ ja lehtedest olid tal (= metshaldjal) rõivad tehtud, kõik lehtedest rõivad
J makkaa, makkaa marjukkõin, leppää lehto linnukkõin rl maga, maga, marjuke, puhka, lehelinnuke
2. (paberi)leht; (raamatu)leht | vn лист (бумаги); лист, страница (книги)
J vańkkõ murti tširjutõtuu lehoo neĺĺee õssaa i pani kanvertii süämee Vanka murdis täiskirjutatud lehe nelja ossa ja pani ümbriku sisse
J lagotti enez ettee määlitüü paperii ĺehoo i nõisi tširjuttõmaa laotas enese ette kortsutatud paberilehe ja hakkas kirjutama
P pokoinikalyõ pantii surmaa lehto tšätiesie surnule pandi leht eestpalvega kätte
J I tširjaa lehto raamatuleht
3. ajaleht | vn газета
J lehoz on tširjutõttu ajalehes on kirjutatud
4. kõrvalest, -leht | vn (ушная) раковина
M Lu Li kõrvaa lehto ~ Lu kõrva lehto ~ J kõrv lehto kõrvalest
5. (adra)hõlm, (sahk)raud; (sae)leht; (metall)plaat, -leht | vn отвал (сохи), железный наконечник плужного ножа; полоса пилы; деталь из листового металла
Lu okutšnikka on niku pluuga, täll õllaa kahõs poolõõ lehoᴅ, tämä ajab maa kahtõõ poolõõ muldamisader on nagu raudader, tal on kahel pool hõlmad, ta ajab mulla kahele poole
Li pluugaa lehto (raud)adrahõlm
M saha leχto, õttsaz rutškaᴅ saeleht, otsas on käepidemed
Lu rauta lehot piäp klepata, kĺopkijeekaa pannaa ühtee tšiin raudplaadid tuleb neetida, neetidega pannakse kokku
6. M Lu küpsetusplaat | vn противень
7. viil, liistak | vn тонкий ломтик
M teeb retšäss mokomad lehoᴅ teeb (= lõikab) rõikast niisugused viilud
Lu mähä on makkia, kurahsõl võtaᴅ, saad niku lehoo, lintii, i süüᴅ mähk on magus, noaga võtad, saad nagu viilu, lindi ja sööd
8. leht(puu)mets; (lehtpuu)salu | vn лиственный лес; (лиственная) роща
Li vaikka susi tääb ahod ja lehoᴅ, a karjušiss evät palkkaa vs kuigi hunt teab söödid ja salud, aga karjaseks (teda) ei palgata.
Vt. ka aapalehto, aavaalehto, alalehto, kapussalehto, kart-lehto, konnalehto, kuppilehto, kõrvalehto, kõrvaa-lehto, maalehto, maatšiha, paperi-lehto, paperii-lehto, piirgalehto, rautalehto, rummulehto, sahalehto, šĺääppi-lehto, šuppalehto, šuppolehto, šuppulehto, zontikkalehto, teelehto, ublikka-lehto, vihaalehto, õnni-lehto, õnnõvalehto, ülelehto.
Vt. ka lehokkõin, lehti, lehtokkõin, lehtomettsä, lehtonõ², lehtozikko, lehtüine, lehüᴅ

lennätä P M Lu Li (Kett. K L Kõ Po Ra J) lennetä (Ku) lennet ~ leńnet J-Tsv. lennätäɢ, pr lentääʙ Kett. M Kõ Po Lu Li J I lentεäʙ L P lent́śiiʙ Ku lentab Kr, imperf lentäzi ~ lentäᴢ Lu Li lentezi J lentääzi Li lentääᴢ J lentii Kett. L P M Kõ Po Lu Ra I lenti I lent́śiᴢ Kulentää
J ku mill õltais sirkuu siiveᴅ, .. leppälinnuu lennekkizeᴅ, lentäizin üli lepikoo rl kui mul oleks sirgu tiivad, .. lepalinnu tiivakesed, lendaksin üle lepiku
M linnuᴅ lentiiväᴅ soojilõõ mailõõ linnud lendasid soojadele maadele
J a kuza kukko? – lentääz üli ühessämee meree rl aga kus kukk? – Lendas üle üheksa mere
I kõõs tšäko lentääʙ tšüllää, sis juullas põlo leeʙ kui kägu lendab külasse, siis öeldakse, (et) tuleb tulekahju
M vahtigaa kui luikoᴅ lentääväᴅ, nii oottõgaa tšiireess lunta jälgige, kui luiged lendavad, siis oodake varsti lund
J kiuru lentääp kõrkaalla lõoke lendab kõrgel
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
M kasen rihez on nii iĺĺaa, daže tšärpessä et kuulõ kui lentääʙ siin toas on nii vaikne, isegi kärbest ei kuule, kui lendab
Ku para niku lintu lent́śiiʙ. ittsiä hänt eb näü, kipunad vaa lennettäᴢ kratt lendab nagu lind. Teda ennast ei ole näha, ainult sädemed lendavad
Po ku ińehmiin kùolõʙ, siz entši lentääp taivaasõõ kui inimene sureb, siis (ta) hing lendab taevasse
P lasut kahtyõ puolyõ lentääväᴅ vs laastud lendavad kahele poole
K säteed lentääväᴅ sädemed lendavad
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= siis saad surma)

letšittää P M (Po) lätšittää (P) letšittääɢ I, pr letšitän P M, imperf letšitin P M arstida, ravida | vn лечить; M epo-eelä izze tõin tõissa letšitättii, tõin tõissa letšitimmä, dohtõria bõllu ennevanasti arstiti ise üksteist, arstisime üksteist, arsti polnud; I rohoola miltizeille kõittš letšittiväᴅ izeɢ entäᴢ mingisuguste (maa)rohtudega kõik arstisid iseennast; I piäp saa(aɢ maatšiχa leχtoa i kaile letšittääɢ tuleb muretseda paiselehti ja nendega ravida
I feršali letšitäʙ, lekarstvoa annaʙ, tšellä mitä vaivattaaʙ velsker arstib, annab rohtusid (nendele), kellel mis valutab
I eb ühsiid dohtõri jaksnuɢ [sic!] letšittäät tätä kuiniiᴅ ükski arst ei suutnud teda kuidagi ravida
M boĺnittsaza eb letšitättü haiglas ei ravitud
Po täm letšittii [sic!] vättšiä i žiivattaa ta ravis inimesi ja loomi
P tämä letšitäb üvässi ta ravib hästi
P tämä ep tunnõ letšittää ta ei oska ravida

lidnaapää J linnaapää Ku linnapea | vn городской глава
Ku häntᴀ̈ kutsutt́śii linnaapää kokohussee teda kutsuti linnapea koosolekule
J narvaa lidnaapää Narva linnapea

lina K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (R-Eur. U vdjI) liina I-Len. (Lu) Лина Tum., g linaa Lu Li Ra J lin̆naa M lina J lina | vn лён
I linat tšülvääz nurmõlõ, siz lina kazvaʙ lina(d) (= linaseeme) külvatakse nurmele, siis lina kasvab
P makajaa linad matalaᴅ rl magaja linad (kasvavad) madalad
vdjI piäp koiratal lin̆naa tuleb koerastada lina (= linast koerased välja kitkuda)
J linad on pantu haakki linad on pandud kärbisele (kuivama)
Lu lina ku revitää, pannaa kupoloil, pannaa roivaal, sis kuivattaaᴢ, siz lagottaaᴢ maalõ kui lina kitkutakse, (siis) pannakse kubudesse, siis kuivatatakse, siis laotatakse maha
M viĺĺal on vihgoᴅ, a linal on roivaaᴅ. siz on piho, kõõz jo lin̆noo tappaaᴢ viljal on vihud, aga linal on kood. Siis on peo, kui juba linu kolgitakse
Lu linaᴅ lagotõttii maal i maal likkostii, niikavva piettii, ku vars märkeni linad laotati maha ja maas ligunesid, niikaua peeti, kuni vars (linaluu) mädanes ära
lina levitettii maaha, a sis pehmeni se lina; mõnikkaas paikkaᴢ pantii vettee, a meil maaha lina laotati maha, ja siis pehmenes see lina; mõnes kohas pandi vette, aga meil maha
J linad upotõttii autaa, linad likkoossa veeᴢ linad uputati (= pandi likku linaleo)auku, linad ligunevad vees
M õlivad linad ahõttu riigaasõõ (Set. 20) linad olid ahetud rehte
J linat pantii parsiilõõ kuivama linad pandi parsile kuivama
M meemmä lin̆noi raputtamaa, päissäred vällää läheme linu ropsima, (ropsime lina)luud välja
I linaa tappaaᴢ, sis tätä määliäᴢ lina kolgitakse, siis teda lõugutatakse
Li linnaa sugõtaa häglääkaa lina soetakse linaharjaga
J lina kraappima, lina karsima lina sugema
J linass tehtii rihmaa, kotona tšedrettii linast tehti lõnga, kodus kedrati
S lin̆noo ~ lin̆naa tšedrättii, kuottii kaŋgassa linu ~ lina kedrati, kooti kangast
M sińäkka õli linassa tehtü (sinine) sarafan oli lina(se)st (riidest) tehtud
M linolaiss kehnopiissa punottii kammitsaᴅ viletsamatest linadest punuti kammitsad
Li süämein lina (ropsimisel saadav) parim lina
M süämmizissä linoissa kuottu heeno kaŋgaᴢ on mokoma ahtikkõin parimatest linadest kootud peen(ekoeline) kangas on niisugune kitsuke
J lina butšk ~ lina roivõᴢ linakubu
J pjaatkõ linoi kimp linu (= 60 peod)
J linaa ṕastko ~ linaa päsk linakimp, -nuust (kimp ropsitud linu)
J linaa piho ~ Li lina piho linapeo
J kahs-kõlmõd lina pääsemä kaks-kolm linapeod
M need lin̆naa akanaᴅ kõik heenossi kuivõtattii ahjoᴢ i sis läpi tšiv̆vee veel javõttii need linaaganad kõik kuivatati ahjus peeneks ja siis veel jahvatati käsikivil
Lu linaa kalkkala ~ J lina pää linakupar
Li lina kuito linakiud
I lina seemeneᴅ linaseemned
J lina hägl linahari
J lina kaaskaa võip kuull litši kattilaa linamuinasjuttu (= vadja folklooris levinud muinasjuttu linast) võib kuulda Kattila lähedal

M meemmä linoita liukumaa lähme linu liuguma (= lähme vastlasõitu tegema, liugu laskma, et linad kasvaksid)
J lina räss on tehnü pehkosõ pezä linavästrik on teinud põõsasse pesa

lipõa Kett. K R L P M-Set. lip̆põa M vdjI I Ma lipeä J-Must. lippeä Lu lipiä R-Len. lippiä Lu Li lippia Li lippaa Ra lippa Ra J-Tsv. ĺippa J-Tsv., g lipõa: lippaa Ra J lippa J
1. libe | vn скользкий; скользко
Lu maa õli lippiä, miä livissüzin maa oli libe, ma libastasin
I talvõlla tee on lip̆põa, lip̆põalla meed i laŋkõõᴅ jää päälee talvel on tee libe, libedaga lähed ja kukud jää peale
J talvi-tee om mennü ĺippassi talvetee on läinud libedaks
J jäät müü on lippa häülüä jääd mööda on libe käia
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
P oŋko lipõa tšihlaguo mätši rl kas vastlamägi on libe?
Li tätä et saa veezä tšätte, lippia teda (= konnakudu) ei saa (sa) vees(t) kätte, (on) libe
M õllass mokomat kõltõzõᴅ, lip̆põaᴅ, neitä kuttsuass razvasiineᴅ on niisugused kollased, libedad, neid kutsutakse võiseened
Lu nii lippiä niku lima nii libe nagu lima
J ĺippat jäät müü on üvä końokkoill liukua libedat jääd mööda on hea uiskudega liugu lasta
P lipõata lidnateetä, karõata kaivoteetä rl (mööda) libedat linnateed, konarlikku kaevuteed
Ra lippa tee libe tee
Lu lippiä kala libe kala
M lehmä sai lip̆põata suh̆hõõ, nõiᴢ taaz märehtim̆mää lehm sai suu libedaks (sai libedat suhu), hakkas jälle mäletsema
M lip̆põa vesi ~ Lu lippiä vesi lehelis (libe pehme vesi)
K lipõise liivoisii, liikuttajani (Al. 44) rl libedatesse (= pehmetesse kuivadesse) liivadesse, (mu) liigutaja
2. sile | vn гладкий
J laut on lippaassi strugattu laud on siledaks hööveldatud

Ra se ko on lippaa tšeeleekaa ni, tõisii vaa petäʙ küll see on libeda keelega, vaid petab teisi
J tämä pletti minu päälee õmaz lippa tšeeleeka ta rääkis mind taga oma libeda keelega
M lip̆põa tšeeli libe keel
Lu kase on lippiä inemin, lippiä tšeeleekaa; elä senee inemizeekaa paĺĺo pajata, tämä on liika lippiä see on kahekeelne inimene, libeda keelega; ära selle inimesega palju räägi, ta on väga kahekeelne
J lippa inimin pajataʙ etes-takaᴢ kahekeelne inimene räägib ühele (ühtviisi), teisele naa (teistviisi) (räägib edasi-tagasi).
Vt. ka lipokaᴢ, lipõatšeelellin, litkõa, liuka, liukaᴢ, luiska

litšepäzä: litšepeᴢ Li J-Tsv. adv.
1. lähemale, ligemale | vn поближе
J tuõ litšepeᴢ tule lähemale
J hoikkaa tätä litšepeᴢ hüüa (= kutsu) teda lähemale
2. lähemalt, ligemalt | vn поближе, с более близкого расстояния
Li katso litšepeᴢ vaata ligemalt.
Vt. ka likemmäᴢ, litšepi², litšepälle, litšepältä, litšepäältä, litšipää

lopizõja J-Tsv., g lopizõjaa: lopizõja J
1. lobiseja, lobamokk, latatara, | vn болтун, болтунья
2. ropendaja, rõvetseja | vn сквернослов
kase holostoi on nii häpemätöi ja lopizõja, jot tütöd evät hilkõ tätä kuunõll see noormees on nii häbematu ja ropendaja, et tüdrukud ei söanda teda kuulata.
Vt. ka lopo

lukõa Kett. K L P M Kõ Lu Li J (R-Lön. R-Reg. U Pi S) luk̆kõa M Kõ lukkõa S Po J-Must. luk̆kõaɢ I (vdjI Ma) lukkaa Lu Li Ra J lukka Set. J-Tsv. lukia [?] (Ku), pr lugõn Kett. K U P M Lu Li J lugen K-Ahl. R-Lön. luğgõõ vdjI I Ma, imperf lugin Lu Li J lugjin R-Lön. lud́in Kett. K Pi M lutšin K L P ludžii ~ lud̆´d́ii I luin Ku lukõzin K
1. lugeda | vn читать
Li mihee sillõõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa töö vahel õpetas teda lugema
Ra venäjässi tunnõp tširjuttaa i tširjaa lukkaa oskab vene keeles kirjutada ja raamatut lugeda
Lu miä lugin jo kazee gazetii ma lugesin juba selle ajalehe (läbi)
M miä lud́in koko bibĺii, kõikõõ läpi ma lugesin kogu piibli, kõik läbi
Lu lukõmissa lugin, em mälehtä mitä lugesin küll, (kuid) ei mäleta, mida
2. palvetada, palvet lugeda; jutlust pidada, jutlustada; manitseda, õpetust jagada | vn молиться, читать молитву; произносить проповедь; поучать
I lutši da nõisi põlvilõõ maalõõ palvetas ja laskus põlvili maha
J diakona lugõp tšerikkoza diakon loeb kirikus palveid
P lutši malitvaa i tulõõ emä meni ahjuosõõ tagaaᴢ luges palvet ja tulehaldjas (tuleema) läks ahju tagasi
L babuška maĺitvaa ain lutši vanaema aina palvetas
Lu pappi luki tšerikkoz jutuu preester pidas kirikus jutlust
J proopoved́ia lukõma jutlustama
Po nävä lukõvad nùorikolõõ: ùomnikoz nõizõ ülleeᴢ, elä ùottõ kõõz ämmä nõsõtaʙ nad manitsevad pruuti: hommikul tõuse (ise enne) üles, ära oota, millal ämm äratab
3. itkeda, itkulaulu laulda v. itkusõnu lausuda | vn причитать, голосить
U kalmailõõ menen i nüt kõikk mamalõõsõõ lugõn lähen kalmistule ja nüüd itken kõik oma emale
4. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda; loitsida | vn заговаривать, заговорить (от болезни); читать заклинание
Ra vanad inemized lugõttii, tšen tunsi lukkaa, ruuzulla i paisõõlla vanad inimesed posisid, kes oskas(id) nõiasõnu peale lugeda, roosile ja paisele
L mitä lieb lutši, mokomat sõnad juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
Lu piäb lukõa tšippaata peab haigele kohale nõiasõnu peale lugema
lugõttii nikastunutta loeti nikastunud kohale nõiasõnu peale
M ämmä, tämä maossa lutši ämm, tema luges nõiasõnu maohammustusele
M lugõttii lõŋgaa päälee, i sis sen̆nee lugõtuu lõŋgaakaa siottii se paikka tšiin, kuza vaivattaaʙ loeti nõiasõnu lõnga peale, ja siis seoti selle lausutud lõngaga see koht kinni, kus valutas (valutab)
P vanat staruχad lutšivat suolaa päälie vanaeided lugesid soola peale nõiasõnu
Po lukkõas sùolõita loetakse soola peale nõiasõnu
Po mattoi lugõttii madude (= maohammustuse) vastu loeti nõiasõnu
L lugõn miε maassa, lugõn miε viessä, lugõn miε puussa (loitsusõnad:) loitsin ma maast, loitsin ma veest, loitsin ma puust
5. posida e. lausuda lasta, (nõia)sõnu peale lugeda lasta | vn давать, дать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить (от болезни)
M tultii lukõmaa nõd́d́alõõ tuldi nõia juurde (end) posida laskma
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta, tämä meni ühele staruχallõ, antõ lukõa talle lõi kaksteist paiset (ihule), ta läks ühe vanaeide juurde, laskis nõiasõnu peale lugeda
6. lastemängu alustussõnu lugeda | vn считать (произносить считалку в начале игры)
L nõisõvad lukõmaa, kummall silmät tšiin panna (pimesikumängu alustades:) hakkavad lugema, kellel (tuleb) silmad kinni panna (= kinni siduda)
L lukõa lukua lugeda mängu alustussõnu
7. loendada, (ära, kokku, üle) lugeda; arvusid v. numbreid lugeda; arvutada, arvestada | vn считать, сосчитать; вести счёт
L lugõttii pariᴅ loeti paarid (ära)
Lu võrkkokalad lugõttii, müütii saottaa võrgukalad loeti üle, müüdi sajakaupa
J lugõ paariittaa, tšiirep jovvuʙ loenda paarikaupa, jõuab kiiremini
kaŋgassa looᴅ, a sukaasilmäᴅ luk̆kõaᴢ kangast lood, aga sukasilmad loetakse
J ev vahi iḱä varõssõ epko lugõ luikkojõ rl ei vahi iga varest ega loe luikesid
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
J eestä lugõ nuumõrid: ühzi [= ühsi], siis kahzi [= kahsi], kõlmi algul loe numbr(e)id: üks, siis kaks, kolm
Lu rikaz luki: viib herral viis anõtta, saab viiššümet viis rubĺaa rikas arvutas: (kui) viib härrale viis hane, saab (nende eest) viiskümmend viis rubla
8. (millekski v. kellekski) lugeda v. pidada | vn причислять, причислить, признавать, признать
K lugõttii, što suur peŕe õĺi loeti suureks pereks (loeti, et oli suur pere)
tuhkapäivä lukõass õnnõtoo päivä esmaspäeva loetakse õnnetuks päevaks
I blagoviššaa lugõttii kallis praaznikka maarjailmutuspäeva peeti kalliks pühaks
P sitä lugõttii kõikkõa makuzapassi seda peeti kõige magusamaks
P sinua nõisass vyõraassi lukõmaa sind hakatakse võõraks pidama

J selv́ meeᴢ, kahs tunnia luki päässi tark mees, kaks tundi kõneles peast
Lu miä õõn lukõn [= lugõnnu] kõik suhhõõ tälle ma olen talle kõik otse näkku öelnud
M lugõb niku bibĺissä loeb nagu piiblist
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära).
Vt. ka lugõttaa, lugõtuttaa, lugõtõlla

luputuška Lu, g luputuškaa lutsija (sõimunimi) | vn сосун, сосунья (бранное прозвище)
üφs õli meill tüttö, juttõli emäll: anna luputtaa; siiz nõistii tätä kuttsua luputuška oli meil üks tüdruk, ütles emale: lase imeda (= anna rinda); siis hakati teda lutsijaks kutsuma

lušata (P) lušat J-Tsv., pr luššaan J, imperf luššazin: luššõzin J
1. lüdida | vn лущить, шелушить
J luššaap süüvve pähtšenää lüdib pähkleid süüa (= sööb pähkleid, poetades neid koorest välja)
2. (süüa) vitsutada | vn уписывать, уписать (в обе щеки́)
J faĺerk oŋ kallis kala, muut kõrt miä tätä luššõzin süüvvᴇ niku lanttua forell on kallis kala, kuid kord ma vitsutasin teda süüa nagu kaalikat.
Vt. ka lahmia, lipata, lipittsää, lohmia, loppia, lottia, lupsutõlla

lutisõlla Kett. M Kõ Po Lu (Ja-Len.) lutisõll J-Tsv. lutisõllaɢ (I), pr lutissõlõn: lutissõõn M Kõ Lu J, imperf lutissõlin Kõ Ja Lu J frekv lutissaa
lutissõli tšip̆põat paikaᴅ (ta) mudis haigeid kohti
M mättäät kõik lutissõõb rovnõissi vajutab (= rullib põllul) mättad kõik tasaseks
J kuhjaa loomizõs piäb einiit kõvõpõssi lutisõll kuhja loomisel tuleb heinu kõvemini (kokku) suruda (= tallata)
M näeb unõz etti tätä pahapool lutissõõʙ näeb unes, et vanakuri painab teda

lutšissaa: lutšissaaɢ I, pr lutšisan: lutšis̆saa I, imperf lutšisin: lutšis̆sii Ilutissaa
lutšissaas i siältä võita lähep paĺĺo surutakse (linaseemneid) ja sealt tuleb palju (linaseemne)õli
miä sinnua lutšis̆saa (küll) ma sind pigistan!
kõvassil lutšis̆sii täm̆mää pigistasin teda kõvasti

ĺuuĺutõlla: ĺuuĺutõll J-Tsv., pr ĺuuĺuttõlõn, imperf ĺuuĺuttõlin frekv ĺuuĺuttaa
lahs ep saanu kuitši rauha, piti koko üü ĺuuĺutõll laps ei saanud kuidagi rahu, tuli (teda) kogu öö äiutada
la sinnua metsää vuhin ĺuuĺuttõõʙ las metsa kohin äiutab sind

lähetella: lähetell J-Tsv., pr lähettelen: lähetteen J, imperf lähettelin J frekv lähettää
jo miä õõn tätä mõnt kõrta lähetellü, da tämä eb mee ma olen teda juba mitu korda saatnud, aga tema ei lähe

maarjakoivu Lu maaria-koivu J-Tsv. maarjakask, karjala kask | vn карельская берёза
Lu maarjakoivu on blägikko süämeᴢ, tätä kuikaa lõhtši et saa; jäärevä koivu, kõvassi kõva maarjakask on seest kõva, teda (sa) ei saa kuidagi lõhki; kõva kask, väga kõva
J maaria-koivuss teh́h́ä dolota, tameska, kurasõ päit maarjakasest tehakse peitli- (ja) noapäid

mairottaa P, pr mairotan P, imperf mairotin (sõnadega) hellitada, (hellade sõnadega) rahustada | vn обласкивать (словами), приголубливать, приголубить, успокаивать, успокоить (ласковым словом)
lahz idgõʙ, mene tätä mairota laps nutab, mine rahusta teda (räägi temaga)

mairotõlla L P Lu, pr mairottõlõn L P, imperf mairottõlin frekv
1. mõnuleda | vn нежиться; наслаждаться
L ohto magata, mairotõlla rl aitab magamisest, mõnulemisest
L makaa, makaa, mairottõlõ rl maga, maga, mõnule!
2. (sõnadega) hellitada; (hellade sõnadega) rahustada | vn обласкивать (словами), приголубливать, успокаивать (ласковым словом)
P kalliil sõnoilla mairottõliᴅ rl hellitasid (mind) hellade sõnadega
P miä mairottõlõn tätä (= lassa), tämä tulõb millõ tšätiesie ma rahustan teda (= last) hellalt, ta tuleb mulle sülle
3. kiruda, sõimata | vn бранить; ругать
Lu sitä inemissa ain mairotõllaa seda inimest aina kirutakse

matka Kett. R-Eur. P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (K Ja-Len.) matk K J-Tsv., g madgaa P M Kõ Lu J teekond, reis; | vn путь, путешествие
J matka pittšä, tee roojakõᴢ rl teekond pikk, tee porine
J meil õli matka tultava rl meil oli tee(kond) ees
Lu teill on matka tultu teil on tee(kond) seljataga
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee(kond) edenes
Lu nõisi perrää suurõõ madgaa haukkaamaa hakkas pärast pikka (suurt) teekonda sööma
K tšäüs ain pittšii matkoi käis aina pikkadel teekondadel
K pittšää matkaa tulimma tulime pikka teed (= olime pikal teekonnal)
J harkita pittšä matka sammutakse pikka teed
Li miä tahon sillõ üvvää matkaa, õnnõlliissõ matkaa, õnnõlliissõ teetä ma soovin sulle head reisi, õnnelikku teekonda, õnnelikku teed
aika, marja, matkaa mennä rl (on) aeg, armsam, teele asuda (minna)
Lu mehed jo laadiustii matkaa mehed juba seadsid end teele (minema)
Lu miä meen matkaasõõ ma lähen tee(konna)le
Lu tämä on matkõᴢ ta on tee(konna)l
P miä madgass tulin ma tulin tee(konna)lt
M eellä pajatattii vana rahvaz nii: pittšää matkaa elä ruta mennä tuhkapäivää päivännä ennemalt rääkis vanarahvas nii: pikale tee(konna)le ära rutta (minna) esmaspäeva(sel) päeval
M kõikkõa võiʙ tek̆kauta pittšäz madgaᴢ pikal tee(konna)l võib kõike juhtuda
J miõn [= mie õõn] tullut pitšäss madgassa ma olen tulnud pikalt teelt
J taaz meep sinne, kaukaa matkaa taas läheb sinna, kaugele teekonnale
Lu opõn ku tuõb madgõssa, on higõᴢ, sis piäp tallottaa kui hobune tuleb sõidust (teelt), on higine, siis peab (teda) kõnnitama

Lu kunnõ piεttä matkaa kuhu te lähete ~ kuhu te olete teel?
Lu miä ookazin, saan mennä matkaa ma puhkasin, (nüüd) võin (jälle) liikuda (käima hakata).
Vt. ka kaukamatka

meeli Kett. K R-Eur. M Kõ Lu Li Ra J I Ku Kr (Len. R-Lön. P) meeĺi J mieli R-Reg. L P J (K R-Lön.) meel M Kõ Lu miel P miili Kõ-Len. Kl-Set., g meelee M Lu J meeĺee ~ meeĺe J meele R-Eur. mielee P
1. meel, mõistus, aru | vn ум, разум, рассудок
M üvä, tšell on paĺĺo meeltä pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
Ra sel inemizel rohkap õnnia mitä meeltä on pääᴢ sel inimesel on rohkem õnne kui mõistust peas
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ kk habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Li jumal eb antannu meeltä jumal ei andnud mõistust
Li emä annaʙ lahzõl nännää suhõõ, a meelt ep paa pähääsee vs ema annab lapsele rinna suhu, aga mõistust ei pane pähe
M mee parõp makaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
J murhõss ävitti meeĺe murest kaotas mõistuse
M meeli jo meni alaᴢ mõistus on (vanadusest) juba alla käinud (= nõrgaks jäänud)
Lu se inemin on vähäizee meelelt laŋkõnuᴅ see inimene on natuke puuduliku mõistusega
M täm eb elä õmall meelellä, tällee kui juõllaᴢ, täm nii tantsiʙ ta ei ela oma mõistuse järgi: nagu talle öeldakse, nii ta teeb (tantsib)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma aruga nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
L pittšä ivuuᴢ, a lühüd mieli vs pikk juus, aga lühike aru
Lu meeltä paaᴅ õpetad (paned mõistust pähe)
Lu pantu meel ep kestä vs (pähe) pandud mõistus ei püsi
Ra suurõõ meeleeka meeᴢ, ku on suur loba tark (suure mõistusega) mees, kui on suur laup
J vähä meeĺekaa vähese aruga
J ize noor, a vana-rahva meeli pääᴢ ise noor, aga vanarahva mõistus peas
R et kuttšun naista nagretšissi, meessä meele poolikassi (Eur. 37) rl (sa) ei nimetanud naist naerualuseks, meest poolearuliseks
2. meel(elaad), hingelaad, loomus | vn нрав, дух
K vot tämä eli õmaa ilozuukaa i üvää meeleekaa vaat, tema elas oma iluga ja rõõmsa (hea) meelega
J parõttakaa meeltä (Must. 152) parandage meelt
3. meel(eolu), tuju | vn настроение
Lu seneekaa siä üvütäd meelee sellega teed sa tuju heaks (= hüvitad pahanduse)
Ra üvälee üvütetää meeltä, a pahalõõ pahanoitõtaa heale (inimesele) tehakse tuju heaks, aga pahale tehakse pahaks
M näd jo täll meeli vähäneʙ näe, juba tal tuju langeb
Lu millõ tuli üvä meeli ma muutusin rõõmsaks (mul läks meel heaks)
M tänänn millõ on aivoo üvä meeli täna on mul väga hea tuju
M piäp tällee antaa üv̆vää meeltä teda tuleb rõõmustada
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin!
I tämä niku üv̆vää meelee tuli ta nagu rõõmustas (= muutus rõõmsaks)
Lu miε õlõn üviz meeliiᴢ, jott tulitta mul on hea meel, et tulite
M lahs nii õli üvil-meeliä lapsel oli nii hea meel
M miä sen̆nee tein üvässä meelessä ma tegin seda heast meelest
J tein üvää meeleekaa tegin rõõmuga (heameelega)
M võtti üv̆vii meelii vassaa võttis heameelega vastu
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab palju, naerab heast meelest
Lu mill on paha meeli, što en kerkinüd ommaa aikaa mennä, müühässüzin mul on paha meel, et (ma) ei jõudnud õigel ajal minna, hilinesin
K ku sikaa näed unõᴢ, siz on pahaa meeltä kui siga näed unes, siis tuleb pahandust (on paha meelt)
J mitä õõtta suruilla suilla, mitä meelille pahoillõ rl miks olete murelike suudega, miks pahas tujus (pahal meelel)?
jäi paχχoisii meeliise (tal) läks tuju halvaks
J nain alõizõ meeleka tuli kalmoilt kotto naine tuli haleda meelega kalmistult koju
P paĺĺo mesi mielii maailmaa tõi rl tõi maailma palju rõõme (mesimeeli)
J raskaa meeli mure (raske meel)
4. meel, tahtmine, soov | vn (по)желание
P mill eb õlõ mielee perälliine mul(le) ei ole (see) meele järele (meelepärane)
Li millõ näüttiiʙ, on minuu meelee mukainõ mulle meeldib, on minu meele järele
J õpõnõ ebõ·õ tämä meelt müü hobune pole tema meelt mööda
M söö, mikä on meeltä möö söö, mis on meeltmööda
K eväd mennü üχtee mielie (nad) ei jõudnud üksmeelele
5. mõte, meel | vn мысль, замысел
Lu meeli on kõikkia selväp mõte on kõigist kiirem
Lu miä tänävä üül en pannut silmää tšiin, kõikõlaiz meelet tultii makkajõᴢ täna öösel ma ei saanud (pannud) silma kinni, igasugused mõtted tulid lamades
Lu milla nõis nii meeli põlõmaa, sinne piäb mennä mul tekkis vastupandamatu mõte, (et) tuleb sinna minna
Lu täl ain laulud meeleᴢ tal on aina laulud meeles (= mõttes)
Lu mikä siitiäl on meeleᴢ, se umalikkal on tšeeleᴢ vs mis kainel on meeles (= mõttes), see joobnul on keelel
6. mälu | vn память
M en mälestä, kõrraz unostan, milla on lühüᴅ meeli (ma) ei mäleta, unustan ruttu (kohe), mul on kehv (lühike) mälu

P nii on pimiä, menet tšäzii mielii on nii pime, (et) lähed käsikaudu
M tämä niku muiza meeliizä ta (on) nagu (peast) segane
Lu tämä on nii muiza meeliᴢ, mikä hätä tuõʙ vai kõvassi on läsivä ta on nii endast väljas, (kas) tuleb mingi häda (= õnnetus) või on (ta) väga haige
Lu heittümizessä on inemin muuz meeliiᴢ kohkumisest on inimene ähmi täis
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, (et) sul on mõtted üha laiali
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
J tuli meelee (ta) rahunes (= kogus ennast, sai enesevalitsuse tagasi)
J meeli tšäüp ümper pea (mõte, mõtted) on segi
M mennäz jo meeled mettsää mälu hakkab juba nõrgenema
Ja kammarii johsos [= johsas] üvil meeliä lahzet (Len. 242) lapsed jooksevad rõõmsalt kambrisse
P tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik hea tujuga koju
P ep tuõ kõikki mieliesie kõik ei meenu (ei tule meelde)
M ep kuiniiᴅ johu meelee juõlla kuidagi ei tule meelde öelda
Lu miä sill johutan meelee, jott siä ed unohtaisiiᴢ ma tuletan sulle meelde, et sa ei unustaks
J tulõta millõõ meelee tuleta mulle meelde
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
J tee tüü väĺĺää, kunis seizob meeĺeᴢ tee töö ära, kuni seisab meeles
M miä piän meelezä ma pean meeles
J jo nee on mentü silmiissä, vaa bõõ mentü meelesse rl need on juba silmist läinud, kuid pole läinud meelest
M vot ku unostin, vot ku meni meeless mettsää kase sõna vaat, kuidas unustasin, vaat kuidas see sõna läks meelest ära
J meelelt laŋkõma ununema.
Vt. ka lahsomeeli, paha-meeli

meelüᴢ M, g meelühsee: meelüssee M hea uudis | vn хорошая новость
miä täm̆mää meelütin üv̆vääkaa meelüsseekaa ma rõõmustasin teda hea uudisega

meelütellä M (K-Ahl. R-Lön.) meellütellä (K-Ahl), pr meelüttelen K R meellüttelen K, imperf meelüttelin frekv
1. meelitada | vn заманивать, прельщать, соблазнять
K siä mesii meellüttelet, siä viinoi viivüttelet (Ahl. 95) rl sa meega meelitad, sa viinadega viivitad
2. (kedagi) rõõmustada | vn радовать, обрадовать, по-
M miä tahõn tätä meelütellä, tõin tälle toomussia ma tahtsin teda rõõmustada, tõin talle külakosti

merimeeᴢ M Lu Li meri-meeᴢ Lu J-Tsv.
1. meremees, laevamees | vn моряк, мореплаватель, мореход
M näil maata bõllu, näväd õltii merimeheᴅ neil maad polnud, nad olid meremehed
Lu miε ain merez õlin, merimeez õlin ma olin aina merel, olin meremees
Lu kui merimeez nätši unõz naizeläjää, kumpa tätä kuttsu tüvvee, jutõltii, see tääp kehnoa kui meremees nägi unes naist, kes teda (enda) juurde kutsus, (siis) öeldi, (et) see ennustab halba
Lu miä õlin jurma, jurma merimeeᴢ ma olin julge, julge meremees
Lu meri-karu on vana meri-meeᴢ merekaru on vana meremees
Lu ikine merimeeᴢ põline meremees
2. mereväelane | vn военный моряк
Lu meri-mehee služba mereväeteenistus.
Vt. ka meri-ajaja

mesine L mesin K (Kõ-Len.) mesiin J-Tsv., g mesizee: mesiizee J fig mesine, mesi-, mee- | vn ласковый, медовый
L kultõnõ kala tšüsü milt mesiziikaa mieliikaa vetie kuldkala palus mind mesikeelil (mesimeelil teda) vette (lasta)

mesi-tšeeliin J-Tsv. fig mesikeelne, lipitsev, lipitseja | vn сладкоречивый, льстивый
tätä va kuuntõõ, oŋ ku mesitšeeliin (sa) vaid kuula teda: ta on lipitseja (ta on nagu mesikeelne)

miikkula K L P M S Lu Li Ra miikkulõ Lu miikkul J, g miikkulaa Lu Li miikkula J
1. nigulapäev (kevadine 9. V, talvine 6. XII) | vn Никола, Николин день (весенний и зимний)
P kahs miikkulaa, sütšüz-miikkula i tševäd-miikkula (on) kaks nigulapäeva, sügisene (talvine) nigulapäev ja kevadine nigulapäev
S med́d́ee tšüläzä õli miikkula praaznikka meie külas oli nigulapäev püha
P pääle miikkulaa nõisass tšülvämää kagraa da õzraa da nisua pärast (kevadist) nigulapäeva hakatakse külvama kaera ja otra ja nisu
Lu perrä miikkulaa joulunn päiv on pitšep kukoo harkkamusõõ pärast nigulapäeva, jõulude ajal on päev kukesammu (võrra) pikem
Lu talvõl meil peetti miikkula praaznikkaa talvel peeti meil nigulapäeva
Lu tševäd miikkula kevadine nigulapäev
Li talvi miikkula sügisene (talvine) nigulapäev
2. püha Nikolaus, Nikolaus Imetegija (= meremeeste kaitsepühak) | vn святой Николай, Никола чудотворец (покровитель моряков), Микола
Lu merijumal meil õli miikkula, jutõltii pühä miikkula veel meremeeste kaitsepühak (merejumal) oli meil Nikolaus, öeldi veel püha Nikolaus
J paa tšudotvortsaa (miikkula) ette tšüünteliä pane Imetegija (Nikolause ikooni) ette küünal
M tällee tšäzzettii miikkulaa obraazallõõ risitä teda kästi Nikolause ikooni ees palvetada (risti ette lüüa)
3. suur paast, jõulupaast, nigulapaast | vn рождественский или никольский пост
Lu miikkula pühä alki sütšüzüssä pühäpanekissa, ja jouluussaa suur paast (nigulapaast) algas sügisel paastu algusest ja (kestis) jõuludeni
Lu miikkula paasto suur paast (nigulapaast)
Li miikkulaa pagõttõma suure paastu (nigulapaastu) lõpp.
Vt. ka sütšüz-miikkula, talvimiikkula, tševädmiikkula

mikäiᴅ P M (Kett. K R L Kõ Lu J I) mik̆käiᴅ M Kõ, g miz̆zeiᴅ M, part mitäiᴅ Kett. K R L P M Lu mitäitä K-Ahl. mit̆täiᴅ M Kõ I mittäiᴅ M Kõ Lu I J mittäitä I
1. miski | vn что-то, что-нибудь, что-либо
P põllol mikäid ain tulõʙ põllult miski ikka tuleb (= põld mingit saaki ikka annab)
I antagaa mit̆täiᴅ millõ andke mulle midagi
M tämä miz̆zeit teeʙ, nii maailmaa makuzassi (kui) ta midagi (= mingi söögi) teeb, siis väga maitsvalt
tõin kõõs sööʙ mit̆täiᴅ kuivaa, siz ikotaʙ kui mõni sööb midagi kuiva, siis luksub
2. mingi, mingisugune | vn какой-то
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
siäl on domovikka niku inehmiin mik̆käiᴅ seal on majahaldjas, nagu mingi inimene
I ženih̆haa tetšiväᴅ, oppõõs tetšiväᴅ migässäissä puissa (jaanipäevanaljana:) tegid peigmehe, tegid hobused mingisugustest puudest
3. (ei) miski | vn ничто
I tüttäreᴅ antõvaᴅ lekarstvoo, eb mit̆täit tälle avittannuᴅ tütred andsid arstimeid, miski ei aidanud teda
J nii on upŕamoi lahs, jot tšettäit i mittäit ep kuuntõõ on nii kangekaelne laps, et ei kuula kedagi ega midagi
M bõlõ mit̆täät pah̆haa pole midagi halba
I millissäiᴅ mittäiᴅ näväᴅ eväᴅ antannuuᴅ meilee nad ei andnud meile mitte midagi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
4. (ei) mingi, (ei) mingisugune | vn никакой
M tämä on nii tülppä ińeehmin, täm̆määsee ep tartu mik̆käid õpõtuᴢ ta on nii nürimeelne inimene, talle ei hakka külge mingi õpetus

P tšizgob mitäit säätä kisub nagu tormi(le)
M oottõõ, miä sillõõ juttõõn mit̆täit salajuttua oota, ma räägin sulle ühte salajuttu
M tširppa bõõ mit̆täiᴅ kirpe pole sugugi
M täll eb õõ ram̆moa millizee mit̆täiᴅ tal pole üldse jõudu.
Vt. ka ebmikäiᴅ

misee: mis̆see Mmihsi
menin tätä lein, mis̆see eb antannu millõõ mit̆tääᴅ läksin lõin teda, (et) miks (ta) ei andnud mulle midagi

misselee Lu missle Lu Jmitäleeʙ
Lu misselee tänävoon nii varraa joutuzivad maamunaᴅ millegipärast said kartulid tänavu nii vara valmis
J tätä missle evät suvattu teda millegipärast ei armastatud

muglia P Lu Li J-Tsv. (Ra), pr muglin P Lu Ra J, imperf muglizin P Lu J
1. kortsutada, kägardada, käkerdada | vn мять, помять, комкать, скомкать
Lu elä mugli sõppaa ära kortsuta rõivaid
J uus pinžikk de nii jo om muglittu uus pintsak ja on juba nii kortsus (kortsutatud)
J elä issuu uuvvõõ hatuu pääle, mugliᴅ ära istu uue mütsi peale, käkerdad (ära)
2. sasida, sassi v. segi ajada (juuste kohta) | vn лохматить, разлохматить; ерошить, взъерошить (о волосах)
Ra tämä millõõ mugli ivusõᴅ ta ajas mul juuksed sassi
Ra milla ko on muglitud ivusõᴅ küll mul on juuksed sassis (sasitud juuksed)
3. (tüdrukuid) käperdada, kabistada | vn хватать или щупать (девушек), простор. лапать
Lu poigad mentii tüttöi muglimaa poisid läksid tüdrukuid kabistama
Li elä mugli, ep piä muglia ära käperda, ei tohi käperdada
4. peksta, tuupi teha, naha peale anda | vn пороть, выпороть; сечь, высечь (прутом), задать взбучку
P ep piä tätä muglia, tämä on muitõz üvä pojo ei tohi teda peksta, ta on tavaliselt (muidu) hea poiss
Lu ku kahsi inemissa pellaavõᴅ, ühs on voimõkkaapi, siz jutõllaa: näd miä tätä muglizin kui kaks inimest hullavad, (ja) üks on tugevam, siis öeldakse: näe, ma tegin talle tuupi.
Vt. ka moršittaa, murjata, murjoa, mägliä, määliä, müllätä

muitõõ Lu Li J
1. muidu, niisama | vn так, просто так
J keitettii kala suppia i muitõõ žaaritõttii keedeti kalasuppi ja praeti muidu (kala)
2. muidu, teisiti | vn иначе
Lu siä muitõõ et hooli, ku sinnua et kleppaa sina muidu ei kuula (ei hooli), kui sinuga ei tõrele
Li lehmäle pantii drolli kaglaa, muitõõ ep kuul, ääri müü meeʙ, jääb mettsää lehmale pandi krapp kaela, muidu (teda) ei kuule, läheb (karjast) eemale (läheb ääri mööda), jääb metsa

murrõlla K P M Po Lu (Kett. Ja-Len.) murrella K-Ahl. murrõll J-Tsv. murrõllaɢ I, pr murtõlõn P M murtõõn Kett. M Lu J murteen K-Ahl., imperf murtõlin P M Lu J frekv
1. murda | vn ломать
K eb lõikata, a murrõllass ei lõigata, aga murtakse
Po leipä murrõltii pieniiss palokkõiziss leib murti väikesteks tükikesteks
I tänävoona groomulla murtõli puuᴅ, kahtšipuuᴅ tänavu murdis äike puid, kasepuid
2. (ära) lõhkuda | vn разламывать, разбивать
I murtõlivat tšimopakot sis mettä veiväᴅ lõhkusid mesipuud (ära), siis röövisid (viisid) mett
3. väntsutada | vn тормошить
Lu elä murtõõ nii kõvassi lassa ära väntsuta last nii kõvasti!
4. painata, vaevata, piinata; kiusata | vn давить, сдавить, мучить; дразнить, досаждать
M koo perennaa murtõõb ööll žiivattaa majahaldjas painab öösel koduloomi
P kuollu alkõ tätä murrõlla surnu hakkas teda painama
P tauti murtõli tätä haigus vaevas teda
Kett. sinua murtõõp saatana sind kiusab saatan

J kuuntõõ han siä, kui saksõlaim murtõõb med́d́e viittä pajatta sa kuula ometi, kuidas sakslane pursib (murrab meie viisi) meie keeles rääkida
M ep tahtau nii murrõlla kasta van̆naa päätä ei ole tahtmist (seda) vana pead nii vaevata
M elä siε murtõõ tühjää õm̆maa päätä ära sa ilmaaegu oma pead vaeva!
Vt. ka murjuta, murtaa

mälestää M Kõ S (Ja), pr mälestän M Kõ S Ja, imperf mälestin M
1. mäletada | vn помнить, запомнить
M mälestän pikkaraizõõ lauluu mäletan (üht) väikest laulu
M kaaskoo pajattaa miä en mälestä muinasjutte (rääkida) ma ei mäleta
M miä tälle kaz̆zee tein vihuttaa, nõõb õm̆maa iä min̆nua mälestäm̆mää ma tegin selle talle vihuti, (nii et) mäletab mind kogu oma elu
M kõikk lahzõd mälestimmä üvälee tätä kõik lapsed mäletasime teda heaga
M nii on prokutoo, eb mälestä ipo ilmoja kk on nii totter, (et) ei mäleta ilmast ega maast
M mokoma lanttupää, ep taho enäp mit̆täiᴅ mälestää kk niisugune kanapea, ei taha enam midagi mäletada
M on tohopää, vähä mälestäʙ kk on pudrupea, mäletab vähe
M en mälestä, kõrraz unostan, milla on lühüᴅ meeli kk (ma) ei mäleta, unustan otsekohe, mul on lühike mälu
M mill on puusta pää, en mälestä kk mul on tühi pea, (ma) ei mäleta
2. meeles pidada, meelde jätta | vn запоминать, запомнить
M piεb mälestää, tšellee mikä piεp tuuvva peab meeles pidama, kellele mida peab tooma.
Vt. ka mälehtää

mäsätä Kett. K M Kõ J (Li) mäsät J-Tsv., pr mässään K M Li J, imperf mässäzin M mässezin J
1. häirida, segada | vn тревожить, мешать
M mikä leʙ tätä mässääʙ miski häirib teda
tšenniit tällee eʙ mäsännü keegi ei seganud teda
M siε mässäzid minuu un̆nõõ sa häirisid mu und
2. sassi v. segamini ajada | vn запутывать, запутать
Li siä kõik niitid mässääᴅ sa ajad kõik niidid sassi
3. K M J-Must. segada, liigutada (toitu) | vn мешать, помешивать (еду)
4. (kinni) mässida | vn кутать, закутать; обёртывать, обернуть
J pää õli mäsättü tšiin pea oli kinni mässitud
5. fig tüli norida | vn ссориться, искать ссоры
Li eb laadiu tšenneekaa, mässääʙ, nii märännü meeᴢ ei saa kellegagi läbi, norib tüli, (on) nii halb mees.
Vt. ka mässäüttää

määĺätä Li, pr määĺään, imperf määĺäzin muljuda, pigistada, mudida | vn мять, помять; сжимать, сжать
karu tätä kõvassi määĺäᴢ karu muljus teda kõvasti.
Vt. ka muljua, murjuta

nagraa Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J Ku (R-Reg. Kr) nagra Kõ-Len. Lu J nagraaɢ I, pr nagran Kett. K P M Kõ Lu Kr nagrõn Lu J nahgran Kr, imperf nagrõn Kett. Kõ nagrõõ I nagrin R P M Kõ Lu Ra J nagrazin nagroin Ku
1. naerda | vn смеяться
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ vs (üks ja see)sama suu naerab, sama suu nutab
Lu tšen kõig nag-rud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
Lu se on izze nagrõttava, mitä tämä nagrab muita ta on ise naerdav, mis ta teisi naerab
Lu mitä tüü ain nagrõtta, ampaaᴅ irvillä mis te alati naerate, hambad irevil
M vad nüd nagraʙ koko suulla vaat nüüd naerab, suu kõrvuni (täie suuga)
M miä nagran vatsaa täünnä ma naeran nii, et kõht lõhki
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab kõvasti, naerab heast meelest
Lu noorõn miä õlin paha nagramaa noorena olin ma kange naerma (= olin väga naeruhimuline)
Lu nagramissa nagraʙ naerab kõvasti
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa pidasin, pidasin (naeru) kinni ja (= kuid lõpuks) purskasin naerma
M täm trüümästi nagramaa ta purskus naerma
M miä ahatan nagraa ma lagistan naerda
J hihitteep starikkojõõ viittää nagraa kihistab vanameeste kombel naerda
Lu kihitäb nagraa kihistab naerda
P tämä meni nurkkaa, mühizeʙ nagraʙ ta läks nurka, naerab endamisi
P mitä siä mühiᴅ nagraᴅ mis sa muheled naerda?
M muhasti nagramaa ~ P mühähti nagramaa hakkas tasakesi naerma
M muhizin nagraa muhelesin naerda
2. (ära) petta v. narrida | vn обманывать, обмануть
Lu ne on läpi luijõ tšäüjäᴅ, neid elä uzgo, nagrajaᴅ poigõᴅ, suvataa tüttöi nagraa need on petised, neid ära usu, petjad poisid, armastavad tüdrukuid petta
Lu ai tämä ku veitteʙ tätä nenässä, tahoʙ nagraa oi, kuidas ta veab teda ninapidi, tahab narrida

nagrõttava Kett. K P Lu nagrõttõvõ Lu, g nagrõttavaa adj, subst naerdav, naerualune; -väärne | vn осмеивае-мый; смешной, смехотворный
K pantava on pajatõttava da naitõttava on nagrõttava vs mehelepandav (neiu) on tagaräägitav ja naidetav (noormees) on naerdav
P tämä on nag-rõttava, kõikk inehmiized nagravat tätä ta on naerualune, kõik inimesed naeravad teda
Lu se on izze nagrõttava, mitä tämä nagrab muita ta (see) on ise naeruväärne, mis ta teisi naerab
Lu tämä on eess i takkaa nagrõttõva ta on eest ja takka naeruväärne

nahka Kett. K-Ahl. L P Ke-Set. M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I Ku (R-Eur.) nahkõ Ra J nahk Ra J nakka Kr Нагка Tum. Pal1 На́гка Pal1 K-reg2 Ii-reg1, g nahgaa Kett. L P M Kõ Lu Li Ra J I nahga J R-Eur. nahaa Ku nahk | vn кожа, шкура, шкурка
P tšämmälel meni nahka õhuussi, kaugaa en tehnüt tüötä kämblal muutus (läks) nahk õhukeseks, (ma) ei teinud kaua (= polnud kaua teinud) tööd
J päivä põlõtti nahgaa, tšiskauʙ päike põletas naha (ära), kestendab
J nii õõrtozim varpaad jot nahgõtt jääti hõõrusin nii varbad (ära), et jäid nahata
Lu se jäi pahaizõssi, niku haamu, luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, (ainult) luu ja nahk
J ühess ärjess kaht nahka t tšizgo vs ühelt härjalt kaht nahka (sa) ei kisu
Po šuuba õli nahkoiss kasukas oli nahkadest (tehtud)
Po täm õppihuᴢ nahkoi tetšemää ta õppis nahku parkima
P nahkoi dubittaass nahku pargitakse
M lahsi õli lampaa nahgaa süämmee tšäärittü laps oli lambanaha sisse mässitud
M tšennää paglat tehtii opõzõõ nahgassa vai lehmää nahgassa pastlapaelad tehti hobusenahast või lehmanahast
Lu kanaa nahka on krompõlikko kananahk on krobeline
J siit tetši tšeritšennäᴅ, täi nahgass sellest tegi pastlad, täinahast
Lu kanamunaa nahka kanamuna nahk
J magoo nahka maonahk
Lu sirentsi nahka poolpehme nahk
Lu juhtõ nahka juhtnahk
J saappõgõd on õmmõltu juhti nah-gõss saapad on õmmeldud juhtnahast
J põhjõ nahk tallanahk
S Lu nahka muna nahkmuna (kanal)
S nahka massina nahkkukkur
Lu Ku nahka rooska nahkpiits
P nahka remeniᴅ nahkrihmad
J nahk peredńikk nahkpõll
M nahka tšennäᴅ pastlad

J tõmpa raŋgid rint nahgõll üvässi tšiin tõmba rangid rinnusega hästi kinni
Li seltšä nahka, se meeʙ üli sed́olkaa, piäʙ aisoita tšiini sedelgarihm, see läheb üle sedelga, hoiab aisu kinni
Lu raŋkipuilla on üllä arjuz nahka rangidel on ülal harjuserihm
Tum. Чирья нагка paber
J nahka tiiru ~ nahka tiiro nahkhiir
J nahgaa kaivojõ nöörija (= liigkasuvõtja)
Lu ku on kõvassi umalaᴢ, jutõllaa: se on tuhka nahka umalaᴢ kui (keegi) on kõvasti purjus, öeldakse: see on purupurjus
P tämä on arka, tämäll jänesee nahgaakaa om perze paikattu kk ta on arg, tal on jänesenahaga tagumik paigatud
Lu katti sei jänesee nahkonaa kass sõi jänese koos naha ja karvadega
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa terve lehm koos naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla
J tauti on nahgaa nallõ, eb või nõissõ haigus on ihus (naha all), ei või tõusta
Lu täll on paksu nahka, mittää p hooli tal on paks nahk, millestki ei hooli
J nahk on täünö kõht on täis (söödud-joodud)
J nõizõt pilla tetšemä ni saad nahgaa täünö (kui) hakkad pahandust tegema, siis saad nahatäie
Lu miä sillõ annan nahgaa täünn ma annan sulle nahatäie
Lu annõttii nahgaa pääl(ä) anti naha peale
Ra miä tältä nahgaa tõmpaan üli pää ma tõmban tal(t) naha üle kõrvade (pea)
J nahk lastii mahaa (teda) karistati
Ra ojja õma nahkaa, elä siivolla hoia oma nahka, ela korralikult
Ra se poikõ ku suvaap tüttöä, nii nah-gõss meeb vällää küll see poiss armastab tüdrukut, nii (et) poeb nahast välja
Lu eb või mahtua omaa nahgaa süämee ~ nahgaa süämez ep saa tillaa poeb kas või (oma) nahast välja (= ei saa rahu)
M paha inemin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loi halb inimene, ta ei ole (kunagi) rahul
Lu kõik võtti sei, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Li kõik mätti nahkaa kõik parkis nahka
J jo kuile kõik toomizit pisid nahkaa kas juba kogu külakosti pistsid nahka?
Vt. ka aŋgõrjaznahka, arjuznahka, juhtinahka, kagl-nahka, kana-nahka, kärn-nahka, lampaa-nahka, makonahka, marraznahka, piki-nahka, põhja-nahka, pähtšenänahka, päänahka, rinnuz-nahka, rintnahka, satul-nahka, sed́olk-nahka, seltšänahka, sittanahka, sool-nahka, tširnahka, vatsannaluznahka, vattsamakonahka, õhjanahgaᴅ

nain Kett. K U P M Kõ S Lu Li Ra J Ku nainõ K L P M Lu Li J I (Kõ Po) naine K-Sj. R-Eur. Kr (K-Salm1 R-Lön.) nainee K-Ahl. nainᴀ Ku naina Kr nai Lu На́ине Pal1, g naizõõ Kett. K M S Lu Li J I naizõ J naisee K-Ahl.
1. naine, naisterahvas | vn женщина
Lu mehet tšävvää ennemäs pessiimäz i tšülpeemäᴢ, perrää mennää naizõd i lahzõᴅ mehed käivad enne(m saunas) pesemas ja vihtlemas, pärast lähevad naised ja lapsed
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole (pidutsemas)
Li lehmäkarjuššina naisiita bõllu naised lehmakarjuseks ei olnud
Lu naizill on ivuᴢ pittšä, meeli lühüᴅ vs naistel on juus pikk, (aga) aru lühike
K a pojod õlivad .. naisii sõpõiza (jõulusandiks käimise kohta:) aga poisid olid .. naisterõivais
Li kaglatunniᴅ enne õltii naisiil, se on naisiijõ tunniᴅ kaelakell oli ennemalt naistel, see on naistekell
I naisii kaputta õli pittšä naistesukk oli pikk (= pika säärega)
I paksu nainõ ~ J suurõõ vatsaakaa nain rase naine
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ teda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
Lu leski nain, meessä eb õõ, piäp tšäüttää talloa lesknaine, meest ei ole, peab (üksi) talu pidama
2. naine, abikaasa; abielunaine | vn жена, супруга; замужняя женщина
K täll õma pere, nain on i laχs on tal on oma pere, naine on ja laps on
Lu meez ja nain on sika ja sitta kk mees ja naine on (omavahel nagu) siga ja sitt
L poigat tulõvad naisinaa pojad tulevad (oma) naistega
Lu müü meemmä kosimaa poigal tüttöä naizõssi me läheme pojale tüdrukut naiseks kosima
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J võtti enelles tõizõõ naizõõ võttis endale teise naise (= abiellus teist korda)
I meeᴢ meni poizõɢ naizõlta, meeᴢ jätti naizõõ mees läks naise juurest ära, mees jättis naise maha
Lu däädää naissa kutsutaa täti i däädi onunaist kutsutakse {t.} ja {d.}
Ku sapošnikaa nain ain keŋgettᴀ̈ käüʙ vs kingsepa naine käib alati kingadeta
L kunikkaa nain ~ Lu kunikaa nain kuninganna, kuningaproua
Lu eb õõ tüttö, epko leski, epko nain, mehennain ei ole tüdruk ega lesk ega abielunaine, mehenaine
Lu sapanad õltii, sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-d (= linikutaolised peakatted) olid, {s}-t kandsid abielunaised peas
J naizõ meeᴢ om võttõnnu enelle suvattõja naisemees on võtnud endale armukese
M I meh̆hee nainõ ~ Lu mehen nain abielunaine, mehenaine

M õlin χolostõi i tšäüzin naizõlõõ olin poissmees ja käisin ehal.
Vt. ka aluzmehennain, däädännain, emänainõ, emännain, emätännain, kńääźän-nain, kunikaannainõ, mehennainõ, naapurinain, nõitonain, papinnain, perenain, perennain, piimänain, poigannain, polkkonaine, saunanainõ, saunannain, taikanain, talonnain, talopoikanain, tšülänain, tšüläänain, veĺĺennain, venäi-nain
Vt. ka naa², naispooli, naizelokaᴢ, naizeläjä, naizikko, naizikkõ, naizrahvaᴢ

nii¹ K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku ni Kett. K L P Kõ Lu Li J I Ku niiɢ vdjI
1. nii(viisi), nõnda; nii(võrd), nii (väga); nii (kui), nii (nagu) | vn так, таким образом; до того, что; так, как и
M noorikõllõõ pantii kolpotško päh̆hee ja täm̆mää piti nii tšävvä õm̆maa iää noorikule pandi (abielunaise) tanu pähe ja nii pidi ta käima (kogu) oma eluaja
L kui nii kuidas nii?
L i nii tulitši ja nõnda juhtuski
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
P eväd nävä õlõ nii üväᴅ, kui siε tšiitäᴅ ei nad ole nii head, kui sina kiidad
K tõin viskaap kõvii, ni etti naappa rikkauʙ mõni viskab (raha nii) kõvasti, et kauss puruneb
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste taludes kordamööda, nii kui karjus korda käib (on korral)
P nii samaa i tüttärikkoi piti tšüsüä mõizanikkaa niisama tuli tüdrukutelgi küsida mõisnikult (luba)
J no nii viittä i lõppuvid [= lõppuzivad] med́d́e pulmõᴅ noh, niiviisi lõppesidki meie pulmad
J nii viisii niiviisi
M nii kaugaa ajõltii, kui jo tuli valmiissi niikaua aeti (= äestati hobustega), ku(n)i (põld) sai juba valmis
J nii järestää ~ nii ättšissää otsekohe
J nii mokomõin niisugune; samasugune
Li nii samalain niisamasugune
K nii samotta niisama, niisamuti
J nii ja kanni ~ M nii ja nii nii ja naa
2. nii, umbes | vn так, около
Lu tämä õli tõisiikaa nii pool tunnia ta oli teistega umbes pool tundi
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без (чего-либо)
M i nii piimää jootii ka niisama (ilma milletagi) joodi piima
4. niisama (muidu, tasuta) | vn так, даром, бесплатно
M seĺd́inikka nii antõ rosolaa heeringakaupmees andis soolvett niisama (muidu)
5. jaa, jah | vn так, да
M nii on vad́d́aa tšeelell da {n.} on (= tähendab) vadja keeles jah
J siä tuõt kotto. nii kas sa tuled koju? – Jah
Lu nii, tänävä pühä jah, täna on püha
6. ja, ning | vn и
L tultii nii kolizõttii tuldi ja kolistati
hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
J meni naapurii, nii juttõõʙ: tõsi ontši, jotti on domovikka läks naabri juurde ning ütleb: tõsi ongi, et on (olemas) majavaim
7. siis, nii; nii(pea) kui | vn то; тогда; как только
L ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
M pezit silmäᴅ, nii järkiä piti ilata pää (kui) pesid silmad (puhtaks), siis kohe tuli pea korda seada
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs kui (kõike) tahad teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu kana tahob autumaa, ni sis pannaa (kui) kana tahab hauduma (minna), siis pannakse
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va piśś, pisizeʙ kui toore halu paned ahju, nii vaid viss! visiseb
Lu eläd nii õppõõd ain (kuni) elad, nii aina õpid
J nii ku vähäizee viivähti aika, nii tuli nältšä. õmmaa aikaa piäp süüvvä nii kui (söögi)aeg veidi viibis, nii tuli nälg. Omal (= kindlal) ajal tuleb süüa
8. sellepärast | vn поэтому
Po eb uzgottu, nii mentii vaattamaa ei usutud, sellepärast mindi vaatama
9. nii ... kui ka; (kuidas) ... nii (ka) | vn как ... так и; (так) ... как (и)
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
J süntükoo sinu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal
J sulaizõssi vahti kui õmijee, ni i võõrajõõ päälee lahkelt vaatas nii omade kui ka võõraste peale.
Vt. ka niin, niinon, niiviisii, nintaa, näi

no² M Kõ Lu Li J kuid, aga | vn но, а
Li kase on üvä, no tõin on veel parõpi see on hea, kuid teine on veel parem
J miä tätä kutsun rihe, no tämä ep taho tullõ ma kutsun teda tuppa, kuid tema ei taha tulla
J no ko sillõõ puu tokup pähee aga kui sulle kukub puu pähe?

noorikkõ Kett. K P M S Lu Ra J I nuorikkõ K R-Reg. L P nùorikkõ Po noorikk M Lu nuorikä ~ norik Kr, g noorikõõ K M S I nuorikõõ K nuorikyõ L P
1. pruut, mõrsja | vn невеста
M sõtamehed mentii niku lumi suli, noorikõd jätettii itkõmaa sõjamehed läksid, nagu lumi sulas, jätsid pruudid nutma
K luvattii tulla tätä tšäümää nuorikõssi (Al. 9) lubati tulla teda pruudiks kosima
S kui tullas kosimaa, noorikkõ annab räteᴅ kui tullakse kosima, kingib (annab) pruut (kaela)rätid
Lu pulmijõõ aikana noorikõl õllaa kõrvõllizõᴅ, a poigall õllaa druuškaᴅ pulmade ajal on pruudil pruutneitsid, aga peigmehel on peiupoisid
P iestää meneväd družgaᴅ, viskaavat siel d́eŋgoi nuorikõlõ kõigepealt lähevad peiupoisid, viskavad seal pruudile raha
P noorikkõa kaivolõõ väittääᴢ (pulmakomme:) mõrsja(t) viiakse kaevule
2. noorik | vn новобрачная, молодая, молодица
M nooriilõõ noorikkõilõõ pantii kolpotško päh̆hee noortele noorikutele pandi (abielunaise)tanu pähe

nurkka Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J I (R-Reg.) nurkk J-Tsv., g nurkaa K L P Kõ Lu J
1. nurk | vn угол
Lu rätil on nellä nurkkaa rätil on neli nurka
L täm jäi sõisomaa ahjuo tüvie nurkkaa ta jäi ahju juurde nurka seisma
M kõikk kõrjuzivad nurkkõõ möö kõik peitsid end nurki mööda (= nurkadesse)
pöllüzell värtsill nurkaa takaa löötü kk (teda on) tolmuse kotiga nurga tagant (pähe) löödud (= ta on loll)
P salvõttii rihi ümmärkõizyõkaa nurkaakaa i salvõttii koiraa kaglaa i puhaz nurkka ehitati (raiuti) maja (üles) ümmarguse nurgaga ja ehitati koerakaela (= koerakaelanurgaga, õnarusega palgi ülapoolel) ja puhasnurk (= puhas- e. tappnurgaga)
M täm rissiz jumalaa nurkkaza ta palvetas (toa) ikooninurgas
I božnitsaa nurkka ikooninurk
Lu paganikko seiso uhzõõ nurkkaᴢ solgipang seisis uksenurgas (= toanurgas ukse kõrval)
Lu ahjoo nurkka (toa) ahjupoolne nurk
Lu säńńüü nurkka ~ säntšü nurkka sänginurk (= toanurk, kus on säng)
Lu kolo nurkkas piettii obrazoja ikooninurgas hoiti (peeti) pühapilte
Lu boomi nurkka, gaaffalii nurkka, kanta nurkka (kahvelpurjel on) soodinurk, piiginurk, halsinurk
I rätte nurkka rätinurk
2. (maa)tükk, -nurk; (metsa)tukk | vn уголок (земли, леса)
J anna, vello, millõõ maata, anna nurkka nurmi-maata rl anna, veli, mulle maad, anna nurk nurmemaad
K meill on meelnitsa tšüläzä omaa nurmõõ nurkaa päällä meil on veski külas, oma nurmetüki peal
Lu metsää nurkass meed müütä, siz meet šosseinõill teell metsatukast lähed mööda, siis lähed maanteele
3. (maa)nina, neem, poolsaare tipp | vn мыс, коса, нос
Lu soikkolaa nurkka Soikkola (poolsaare) nina
Lu pärspää nurkk onõ, kuza maa lopuʙ, jo meri tulõʙ Pärspää nina on (seal), kus maa lõpeb (ja) juba tuleb meri
4. (maa)nurk, -koht, kant | vn местность, сторона, край
J koko nurkkaa kutsutaa soikkolaa pooli kogu (seda maa)nurka kutsutakse Soikkola kant
Lu soikkola onõ suur nurkka Soikkola on suur maanurk.
Vt. ka ahjonurkka, alanurkka, boomi-nurkka, einänurkka, esinurkka, gaaffali-nurkka, jumalnurkka, kaapiinurkka, kaappi-nurkka, kanta-nurkka, kolonurkka, kõhti-nurkka, kõlminurkka, lautoonurkka, lootanurkka, makauznurkka, merinurkka, obraaznurkka, suunurkka, suudnikaa-nurkka, säntšünurkka, takanurkka, takunurkka, teräv-nurkka, uhvatkanurkka, vass-nurkka, ülänurkka

nõsõtõlla (R-Lön. Li) nõzõtõlla (L), pr nõsõttõlõn, imperf nõsõttõlin frekv äratada | vn будить
Li tätä nõsõtõltii mõnt kõrtaa üleeᴢ, a tämä eb nõiznu teda äratati mitu korda (üles), aga ta ei tõusnud

nähä L P M Kõ S Lu J (Kett. R U Li Ra Ku Kr) nähäɢ I näh́h́ä Lu näh́he J-Tsv. nätä Kett. K M Kõ nätäɢ (I), pr näen K U L P M Lu Ra J Ku nään K L Lu Li J näjen Kett. P Kr nägen K nähen Ke näj̆jee vdjI näjän Kr Нэ́енъ K-reg2 Нэенъ Pal1, imperf näin L P M Kõ Lu Li J Ku näi I neijen Kr
1. näha | vn видеть, увидеть
Lu tämä kehnossi näeʙ ta näeb halvasti
I või siä et näeɢ, što miä mak̆kaa kas sa ei näe, et ma magan
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iä õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu(ea) otsa ei näe
K nüd jo miä sinua aikaa en nähnü nüüd pole ma sind juba ammu näinud
Lu pajattamizõõ pajatattii, a nätšemää en trehvanuᴅ räägiti küll, aga nägema (ma) ei sattunud
Lu i nään unõᴢ, minuu taattõ on toožõ siin ja näen unes, (et) minu isa on ka siin
Lu näin märänee unõõ, en tää mitä leeʙ nägin halba und, ei tea, mis tuleb
Lu miä en taho tätä silmii näh́h́ä ma ei taha teda silmaga(gi) näha
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
miε tätä silmiiz en nähnü ~ M miε tätä i nätšemässä en nähnü ma ei näinud teda sugugi
Lu tämä nätšemissä näeʙ, ebõ·õ tükkünää sõkkõa ta midagi (ikka) näeb, ei ole päris pime
Lu kuulõmissa miε kuulin, a nätšemissä en nähnü ma midagi (ikka) kuulsin, aga ei näinud midagi
Lu nätšemizee en nähnüᴅ (ma) ei näinud sugugi
J miε vaa nätšemizee näin, tšiiree meni müütää ma vaid vilksamisi nägin, läks kiiresti mööda
Lu miε nätšemizel näin, a en tuntõnnu ma nägin küll, aga ei tundnud (ära)
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silmanähtavalt (silma nähes)
2. näha, tunda, tunda saada | vn видеть, увидеть, узнавать, узнать, познавать, познать
M kõikkõa on nättü mentüisiz voosiza, üv̆vää i kehnua kõike on nähtud möödunud aastate jooksul, head ja halba
emä nätši suurõd vaivaᴅ rl ema nägi suured vaevad
Lu siä tänävä nältšää nääᴅ sa saad tänavu nälga näha (näed tänavu nälga)
Li siiz müö siäl tšülmää näimme paĺĺo siis me saime seal palju külma tunda

nällizää Kett. Lu nällizä M Lu näĺĺiᴢ J-Tsv. nälizä I-Len. adv näljas | vn (быть) в голоде, (быть) голодным
Lu taitaa sinuu õpõn on nällizää, siä tätä ed raatsi süüttää su hobune on vist näljas, sa ei raatsi teda sööta
J siä õõd ittšää näĺĺiᴢ, ain tšüzüt süüvve sa oled alatasa näljane (näljas), aina küsid süüa

obraaza K L P M Po I obraza M Kõ S Lu Li (U P J I) obrõza ~ obrõzõ J, g obraazaa L P obrazaa Lu I obrõzaa J ikoon, pühakuju, pühapilt, murd. pühane | vn икона, образ
Lu jumalkolkkaz õllaa obrazaᴅ ikooninurgas on pühakujud
L lampadgat sütettii obraazaa etie õlilambikesed süüdati pühapildi ette
M obraazalõõ suuta antaaᴢ pühapilti suudeldakse
I obrazaa päälee pani palat́entsaᴅ ikooni peale pani ikoonirätid
M tällee tšäzzettii miikkulaa obraazallõõ risitä teda kästi Nikolaus Imetegija pühakuju ees palvetada (risti ette lüüa)
I jürjii obraaza ~ Lu jürjee obraza püha Jüri ikoon
(postpositsiooniga liitunult в составе композиты:) I vätši obraazanalõttsõõ ain meni rahvas käis alati pühapildi alt läbi
Po pää õli obraazoinall pea oli (magades) ikooninurga pool (pühapiltide all).
Vt. ka jürtšü-obraaza, venttsa-obraaza

ootõlla Kett. K M Kõ Lu Li J (R-Eur. Ja-Len. Ra) uotõlla K L P (U Lu) ùotõlla Po ootõllõ J ootõll J-Tsv. ootella Ku (K-Ahl.) ootellᴀ Ku, pr oottõlõn ~ uottõlõn L P oottõõn U M Kõ Lu Li Ra J uottõõn K uottyõn L oottõn J-Tsv. ootteen ~ oottelen K-Ahl. Ku, imperf oottõlin M Lu Li J uottõlin K P oottelin K-Ahl. Ku frekv oottaa
M oottõõn kantõõmaa lehmää ootan lehma poegima
L velled ain kotuo uottyõvat tätä vennad üha ootavad teda koju
M mee tšiireʙ, sin̆nua siäl ootõllaᴢ mine kiiremini, sind oodatakse seal
Lu miä jo tuskõnin oottõjõᴢ, miä enepää en või ootõlla mul tuli oodates juba tusk (peale), enam ma ei või oodata
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
J oottõõmin on nii itšäv tüü ootamine on nii tüütu (igav töö)
J eb vält ootõll ei kärsi oodata
J oottõõ, meemme parvõᴢ oota, lähme koos!
Po elä ùottõõ, kõõz ämmä nõsõtaʙ (mõrsjat manitseti:) ära oota, millal ämm üles ajab!
Ku ono vihmaa ootella on vihma oodata
L uottõlõt tütärtä, a sünnüp sill poika ootad tütart, aga sünnib sul poeg
J kõvalt süält elä oottõ alõsuss kalgilt (kõvalt) südamelt ära oota halastust

M naizikko oottõõb mennä moskovaasõõ, kultatubaretkalõõ isuta naine ootab mahasaamist

pahapooli M pahapool M Kõ S pahappool Popahalain
M täm eb uzgo jumalaa, ep pahapoolta ta ei usu jumalat ega kuradit
M täm makaᴢ, a näeb unõz etti pahapool lutissõõʙ ta magas, aga näeb unes, et vanakuri pitsitab teda
M ai siä pahapoolõõ emä ah sa vanakurja ema!

paĺĺaᴢ vdjL K L P M Kõ Po Lu Ra J I paĺĺas K-Ahl. pallaᴢ M-Set. paĺĺõᴢ J-Tsv. paĺjaᴢ vdjI Ma Ku paljaᴢ (Ku), g paĺĺaa M Lu J paĺĺa J
1. paljas, katmata v. katteta | vn голый, непокрытый
Lu elä isu päivüüᴢ kaugaa paĺĺaa hibijookaa ära istu palja ihuga kaua päikese käes
Lu rauta koril õllaa kurkun nallõ niku niglõᴅ, tätä paĺĺaal tšäel et saa võttaa raudkiisal on kurgu all nagu nõelad, teda (sa) ei saa palja käega (kätte) võtta
P naizikko paĺĺai päi ep tšäünnü (abielu)naine palja peaga ei käinud
J alassi ja paĺĺaᴢ alasti ja paljas
M paĺĺas karvõzõõ meep. tšäsi i alõtsõ (Set. 18) mõist paljas läheb karvasesse? – Käsi ja labakinnas
J pää paĺĺõz niku perz-marjõ kk pea paljas nagu tuhar
2. paljas, ilma milletagi | vn голый, без чего-либо
Ra se on paĺĺaz maa, siin ep kazva mittä see on paljas maa, siin ei kasva midagi
J sei va paĺĺõss leipää sõi ainult paljast leiba
J perält vahiŋgoo jäimme kõikkõõss paĺĺassi pärast õnnetust jäime kõigest ilma (paljaks)
J uguritsaa lehod on paĺĺassi süütü kurgilehed on paljaks söödud

Ra isä lei poikaa tühjäss paĺĺaass isa lõi poega tühipalja (asja) pärast.
Vt. ka tühjä-paĺĺaᴢ

perkele Kett. L P M Kõ J Ku (S Ja) perḱeĺe vdjL perkeleh I pertšele J, g perkelee P perkelie P pertšelee J kurat (hrl. sõimus.) | vn дьявол, чёрт (об. руг.)
L õli jumala i õli perkele oli jumal ja oli kurat
P vaat mikä perkele, võtti sõrmõss tšiini da eb lazzõ vällää vaat kus kurat, võttis sõrmest kinni ja ei lase lahti
J perkele, vet tüü kõig minu tüü pilazitt kurat, te rikkusite ju kogu minu töö (ära)
J perkele tätä võttõgo kurat teda võtku!
J ai siε pertšelee kukkõ, eb anna kanolõõ rauhaa ah sa kuradi kukk, ei anna kanadele rahu
P ku on kõlmtõššõmõᴅ, siz juõllass perkelee d́uužina kui on kolmteist, siis öeldakse kuraditosin.
Vt. ka pagana, paha, pahalain, pahapooli, paholain, pahõlainõ, paska¹, paskapooli, perko, perttsama, piru

petellä Kett. K L P M Lu Li Ra (Ke J) petelle Lu J-Tsv. petell J-Tsv. petelläɢ I petellᴀ̈ Ku, pr pettelen K-Ahl. L P M-Set. Lu petteen Kett. K M Lu Li J pettien K, imperf pettelin Kett. K-Ahl. P M Lu J
1. valetada, luisata | vn лгать, солгать, врать, соврать
Lu sõna juttõõʙ tõtta, a kahõõ võrra petteeʙ ütleb sõna tõtt, aga kahe võrra valetab
Lu tämä paĺĺo on petellüᴅ, i tätä tšennii eb uzgo ta on palju valetanud ja teda keegi ei usu
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmist, et ta valetab
Li juttõõ kõhtii, elä pettee ütle ausalt (otse), ära luiska!
M tämä petteli minuu pääle ta valetas minu peale
Lu tämä petteep silmäd i kõrvõt täünn ta valetab silmad ja kõrvad täis
2. petta | vn обманывать, обмануть
Lu nät ko sinnua peteltii, niku nõgõl võijjõttii nenä näed, kuidas sind peteti, nagu nõega määriti nina (kokku)
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
J kukko petteep kana – poik tüttöä kukk petab kana – poiss tüdrukut
L piεp süönnü õlla, ato tšako petteleʙ (uskumus:) peab olema (hommikueinet) söönud, muidu kägu petab (ära).
Vt. ka pettää¹

pettää¹ M Lu Li J (K R Ku) pettεä P pettä Lu J-Tsv. pettääɢ I, pr petän J, imperf petin J petta; ära osta; meelitada, võrgutada | vn обманывать, обмануть; подкупать, подкупить; соблазнять, соблазнить
Li laattoil vajõltõttii õpõsia, petettii tõin-tõissa laatadel vahetati hobuseid, peteti üksteist
J näd om meeᴢ, daaže mustõlaizõõ petti näed (kus) on mees, isegi mustlase pettis (ära)
Lu ku kuulõt suurusõtta tšakkoa, sis tšako petäʙ, siz elä mee tšülvämää kui kuuled enne hommikueinet (ilma hommikueineta) kägu, siis kägu petab (ära), siis ära mine külvama
J tätä et saa pettä rahaakaa teda (sa) ei saa rahaga ära osta
J se jo tšäi õmaz lippa tšeeleka petteemeᴢ see juba käis oma libeda keelega meelitamas
J petti mokoma tütöö, potštii lahzikkõizõõ võrgutas sellise tüdruku, peaaegu lapsukese
2. valetada, luisata | vn лгать, солгать, врать, соврать
J petti ku petti tõizõõ puhtassi valetas, kuni valetas(ki) teise (süüst) puhtaks
Lu tämä petäb silmäd i kõrvõt täünn ta luiskab silmad ja kõrvad täis.
Vt. ka petellä

piinata L M piinõt J-Tsv., pr piinaan J, imperf piinazin: piinõzin J piinata | vn мучить, помучить
J elä piinaa tõiss, jätä rauhõlõõ ära piina teist, jäta rahule
J daaže tšärpeiss ep piä piinõt kärbestki ei tohi piinata
L tätä piinatass elävältää teda piinatakse elavalt.
Vt. ka piivata

piiraga Kett. K P M Kõ piiragõ J piirõgõ Li J piirga M Kõ S Po Lu J I (Ränk) piirgõ J-Tsv. piirɢ J, g piiragaa P M piirgaa M S Lu J piirga J pirukas | vn пирог
Lu saijjaa teχ́χ́ää i piirgoja tšühzetää umpi-ahjoᴢ saia tehakse ja pirukaid küpsetatakse kinnises ahjus
I isuttaaᴢ lav̆vaa tağgaa i kase piirga lõikatas palottaaɢ istutakse laua taha ja see pirukas lõigatakse tükkideks
J tehää piiragõ kalassõ tehakse kalast pirukas
J heenoa kapussa panna piirgaa peeneks hakitud kapsast pannakse pirukasse
J piirgoi tehtii lampaa sääriss (~ säärisse) ja päiss pirukaid tehti lamba kootidest ja peadest
I meemmä nüt süümää piirgaa luukkaroh̆hookaa i munõjikaa lähme nüüd sööma pirukat sibulapealsete ja munadega (= sibulapealse- ja munapirukat)
I kase naizikko tetši lahsa, piäʙ mennäk piirgaakaa tätä vaattamaa see naine sünnitas lapse, peab minema (katsiku)pirukaga teda vaatama
I piirgaa viitii tšasovnaa pirukat viidi kabelisse
M nii õli maailmaa piiraga, kõik suh̆hõõ sulaʙ oli nii ilmatu (maitsev) pirukas, lausa sulas (sulab) suus
M valkõat piirgaᴅ saiatainast pirukad
J suvat-ko nagris piirgaa kas (sa) armastad naeripirukat?
Lu kapussa piirga kapsapirukas
J maamum piirg kartulipirukas
J tehtii kala piirgaa tehti kalapirukat
J maakõss meil muut evät tee ku maakkõ piirga mooni(de)st meil muud ei tehta kui moonipirukat
P piiragaa sizuᴢ piruka täidis.
Vt. ka hailipiiraga, mahsapiirga, marjapiirga, obakk-piirga, rahkapiirga, rüispiirga, saijapiirga, silmu-piirga, tšiimapiiraga, vatruškapiirga, vimpapiiraga, vorogapiirga, õzrapiirga, õunapiirga
Vt. ka piirakka, piirgo, piirgu

piivata (Li), pr piivaan, imperf piivazinpiinata
tätä ku kõvassi piivattii küll teda piinati kõvasti

pitää K L P M Kõ S Lu Li J I (Kett. R U Ja-Len. Ra Ku) pitεä L P pit̆tää M Kõ pittää Kõ Po Lu Li J pittä J-Tsv. pit̆tääɢ I Ma (vdjI), pr piän K P M Kõ Lu Li J piεn P M Kõ J, imperf piin K P M Kõ Ja Lu Li J Ku piizii vdjI
1. pidada, sunnitud v. kohustatud v. nõutud olla | vn быть должным, неминуемым, обязательным
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga kooli tuli minna (pidi minema)
Lu mõizas piti tšävvä tegoll mõisas tuli käia (pidi käima) teol
P tšähsiäss, sis piεp tehä (kui) kästakse, siis peab tegema
M näd́d́ee piti siälä tehä töötä koko suv̆võõ nad pidid seal kogu suve tööd tegema
minuu piti mennä pakoosõõ ma pidin pakku minema
K naiskuumall piεb õmmõlla lahzõlõõ tšiutto naisvader peab õmblema lapsele särgi
Lu jõka noorikõl õli kirstu, i täün piti õlla igal noorikul oli (rõiva)kirst, ja (see) pidi täis olema
Lu kõrvõllin piäb õlla tüttö pruutneitsi peab olema tüdruk
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää pidi (peab) olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu miä panin koikaa omalõ paikalõ, kuza tälle piäb õlla ma panin voodi oma kohale, kus ta peab olema
Li mill piäp se kerkiissä tehä ma pean jõudma selle (ära) teha
Lu minul piäb vasata tämässä mul tuleb tema eest vastutada
M kui paĺĺo teilee piεʙ kui palju tuleb teile maksta?
Lu roopaa pääl piäb võttaa vettä, ku eb õõ piimää pudru peale tuleb võtta vett, kui piima ei ole
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ tuleb kiiremini süüa, supp jahtub (ära)
J ep pitäiz unohtaa, a miä ain unohtõn ei tohiks unustada (ei peaks unustama), aga mina aina unustan
J siä elä häppee, ep pitäis häp-peessä sa ära häbene, poleks tarvis häbeneda (ei peaks häbenema)
Li täll piäb ikossaa teda ajab luksuma
2. vaja(lik) olla | vn быть нужным, надобным
Lu mihee sillõ piεb rihmaa milleks sul köit vaja on?
I siltaa vassõ kane lavvaᴅ pitiväᴅ põranda jaoks oli neid laudu vaja
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu boltuška pajatab mitä ep piä lobamokk räägib, mida pole vaja
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul(le) pole prille vaja, ma näen veel hästi
M ep piä nii itkõa ei ole vaja nii nutta
3. (kedagi v. midagi, kellestki v. millestki) kinni pidada v. hoida (ka impers.); hoida v. tagasi suruda | vn держаться (за что-либо или кого-либо; также безл.), держать (не пропускать), сдерживать(ся)
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
Lu kahs ammõssa on tehtü, kummõt pitävät tšiini varroa kaks sälku on tehtud, mis hoiavad (kapa)vitsa kinni
Li nii õli raŋkka irsi, što en võinu pittää, lousauzi tšäsi oli nii raske palk, et (ma) ei jaksanud kinni hoida, käsi läks lahti
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
S tšäjess pit̆tääš tšiin käest hoitakse kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu enne tehtii tohoss koššo, tämä on neĺĺänurkkõlin, daaže vettä piti ennemalt tehti tohust karp, see oli (on) neljanurgeline, isegi vett pidas
Ra välissä pelazimma kõrjua, ühs oli pitämäᴢ, a tõizõd menivät kõrjuu vahel mängisime peitust, üks oli (silmi kinni) pidamas, teised läksid peitu
J nüd jo kaugaa piäb üvää ilmaa nüüd peab juba kaua ilusat ilma
J pia tšiin pea kinni (= peatu)!
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa pidasin, pidasin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
4. pidada, hoida, säilitada (kuskil, mingis olukorras v. seisundis) | vn хранить или держать (где-либо, в каком-либо положении или состоянии)
Lu astiais peettii kapussaa astjais hoiti (peeti) (hapu)kapsast
Lu akkunaa pääl peettää [sic!] kukkoja akna(laua) peal hoitakse (peetakse) lilli
M suvõlla peettii sõparattiiza talvisõppõi suvel hoiti rõivaaidas talverõivaid
P opõzõt piettii kammitsaᴢ hobuse(i)d peeti kammitsas
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab hoida sõrme suus
I tšäellä piäp pit̆tääk keppiä keppi tuleb käes hoida (kepiga käies)
Lu müü piimme linnaa maaᴢ, kunniiᴢ päisere märtšeni me pidasime lina (seni) maas, kuni linaluu (ära) mädanes
P kuhilaas pitääss kahtšümmett viiz vihkua hakis hoitakse (= hakki pannakse) kakskümmend viis (vilja)vihku
P piti pitää tšäsii pääll pidi hoidma käte peal
tõin meeᴢ piäʙ tširvessä teine mees hoiab (peab) kirvest (käes)
Lu rootali meeᴢ piεb ruĺĺaa tüürimees hoiab rooli
Li miä piän taloo ülleel ma pean talu(majapidamist) üleval
Lu miä tätä piin üütä ma pidasin teda öömajal
Lu tämä piti maata rendill tema pidas maad rendil
Lu sadovnikka piäp saatua vaariᴢ aednik peab aeda korras
Lu piä kõrvad avõõ hoia kõrvad lahti!
M pittääs päätä maaᴢ hoitakse pead norus
M miä piän meeleᴢ ma pean meeles
5. (midagi) pidada, tähistada, pühitseda, korraldada, teha, (millegagi) tegelda | vn справлять, праздновать, устраивать, заниматься
L pulmõi piεttii koko näteli pulmi peeti kogu nädal
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ me matsime venna ja pidasime peied
K kotonn peettii risseeᴅ ristsed peeti kodus
P pappi piti moĺevenjaa preester pidas palvust
L räštoganna piettii piirua jõulu ajal peeti pidu
Lu õlut praaznikkaa piettii jürtšinn õllepüha peeti jüripäeval
I urppäivää üφs päivä piettii palmipuudepüha peeti üks päev
J ebõõ· aika pühää pittä pole aega püha pidada
M mama piti talkoi ema korraldas (pidas) talgud
J mentii tütöt i poigad jaanii tulta pitämää läksid tüdrukud ja poisid jaanituld tegema
M koko öötä piettii eittses tulta kogu öö tehti õitsil tuld
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit (sa) nüüd pead?
Lu tüttö piti stirkkaa tüdruk pesi pesu
K lõunatt peettii eestää lõunat söödi kõigepealt
Lu piime [= piimmä] peenee remontii tegime väikese remondi
Lu tämä ain ommaa konstia piäʙ tema teeb aina oma tempe
P pittääš šutkaa tehakse nalja
Lu naizõt peetää juttua naised ajavad juttu
Lu tämä piäb ain läkinää ta aina lobiseb
M piettii illoa lõbutseti
Lu tämä piti petossa ta pettis
möö nüt võizimma pittää matkaa etes (Len. 213) me võisime nüüd matka jätkata
J kopeekaa peräss eb mahs spooraa pittä kopika pärast ei maksa tülitseda
J nõvvoa pitämä nõu pidama
6. (midagi seljas, peas, jalas jne.) pidada e. kanda; (midagi) kasutada; (koduloomi) pidada; (palgalist) pidada | vn носить, надевать; применять; держать (животных); держать (наёмника); Lu tämä piäp kaunissa platjaa ta kannab punast kleiti; M eezepää piettii mehed vöitä vööllä ennemalt kandsid mehed vöid vööl; Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ, mehed evät peettü kaglatunnija kaelakell, see on naistekell, mehed ei kandnud kaelakelli; P talvõl pitääss hattua, suvõl furaškaa talvel kantakse talvemütsi, suvel nokkmütsi; Lu sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-t (= linikutaolist peakatet) kandsid naised peas
Li rohkaapi karjušši piti jalgaᴢ paglatšentšiä enamasti kandis karjus jalas pastlaid
J piettü ~ pietüt sõvaᴅ kantud riided
Lu saunas piettii kolkkiije saunas kasutati kappasid
Ra pietää i puisii tullii kasutatakse ka puust tulle
J opõiziit, leh́mii, lampait pittä hobuseid, lehmi, lambaid pidada
Lu enne vähe kassin koiria peettii enne peeti siin vähe koeri
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
M õli rikaz meez i treŋkiä piti oli rikas mees ja pidas sulast
7. pidada (millekski v. mingisuguseks), (kellestki v. millestki v. iseendast mingisugusel) arvamusel olla | vn считать (кого-нибудь или чего-нибудь кем-нибудь или чем-нибудь)
Po pìettii äppiäss peeti häbiks
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks (suureks), ei taha tulla meie hulka
J jõka tšülä poigõt pietä ent voimõkkann iga küla poisid peavad end tugevaks
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on sitke, seda peetakse kõige kõvemaks puuks
8. (kedagi) ülal pidada, (kedagi) hooldada v. toita; (midagi) hooldada e. korras hoida | vn содержать или опекать или кормить (кого-нибудь); содержать в порядке
Li poika piäb emmää i issää poeg peab ülal ema ja isa
J tänävoonnõ om med́d́e vooro pittä tšülä ärtšä tänavu on meie kord hooldada küla härga
J karjuššia tarviz üväss pittää karjust peab hästi toitma
Lu piεmmä võill da munõill toidame või ja munadega
J siεll vana baaba piäp kottoa seal hoiab vanaeit maja(pidamist korras)
9. (peaaegu) pidada (äärepealt midagi tegemast hoiduda) | vn едва удерживаться, -аться
P tämä piti türzähtää nagramaa ta pidi (äärepealt) naerma purskama
10. (mitte) tohtida (midagi teha) | vn (не) сметь, по- (делать что-либо)
L enäpεä ep piε lyõkkua troitsass suvistepühast (peale) ei tohi enam kiikuda
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda, peab tööd tegema
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei tohiks nii uhke olla
11. (jumalat; üleloomulikke jõude) uskuda | vn веровать, уверовать (в бога; в сверхъестественные силы)
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
K nõitoi peettii usuti nõidu

Po tultii kottoo, pìettii lauta tuldi koju, söödi
J naapuris ku pietä üvä meelt küll naabrid rõõmustavad
J ep piä vaaria ei pea hoolt
Po piε õmmaa ùolta ole hoolas (pea oma hoolt)
J piäp tõizõ päälee vihaa peab teise peale viha
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
M kuh̆hõõ siε teetä piäᴅ kuhu sa lähed (teel oled)?
Lu drolli piti ääntä (plekist) krapp tegi häält (= kõrises lehma kaelas)
J vanass izäss müü piämm uvažeńńa vanast isast me peame lugu
K miä kurraa külḱee lopatkaa piin ma sihtisin vasemasse abaluusse
Po talopoigad pìettii ned́d́ee puolõss talupojad olid nende poolt
tšävvä eʙ või, jalgad evät piε (ta) ei saa käia, jalad ei kanna
J enne talopoik piti karjõmaat pomešikalt vanasti sai talupoeg karjamaad mõisnikult
M siä entää nii kehnossi piäᴅ sa pead end nii halvasti ülal
J vassaa pitämä vastu pidama
J vagoll pitämä (kedagi) vaos hoidma, talitsema
J vahõt pitämett vahetpidamata

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal1 Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud

M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

poolissaa (J-Must.) poolissa J-Tsv., pr poolisan: poolisõn J, imperf poolisin J kaitsta | vn защищать, защитить, заступаться, заступиться
ku inimin om väär, siis tätä bõõ mitä poolissa kui inimene on süüdi, siis teda pole vaja kaitsta.
Vt. ka poolõssaa

raania L M J (Lu), pr raanin J, imperf raanizin J ka impers haavata, haavata saada | vn ранить
J sõaz on raanittu paĺĺo vättšiä sõjas on palju inimesi haavatud
Lu esimeizell d́ekabrii kuutõ raanittii sain haavata esimesel detsembril
J perä raanimiss tält lõikõtti jalk pärast haavata saamist lõigati talt jalg (ära)
M näin ümper entän tapõttuita i raanittuita nägin enda ümber tapetuid ja haavatuid
J raanitu sõtamehe sõzar tuli kattsoma haavatud sõduri õde tuli (teda) vaatama

rapsia L M Lu Li Ra J (Kõ), pr rapsin L M Kõ Lu Li Ra J, imperf rapsizin Lu Li J
1. rapsida; raputada | vn трясти
L nii kaugaa rapsiʙ, kunni saap tšäjed vällεä (laps) rapsib nii kaua, kuni saab käed (mähkmete seest) välja
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J vaŋkkuri jürizep kõvassi i rapsip tšiviteed möö vanker põriseb kõvasti ja raputab kiviteel
rapsin javoo-kotiᴅ i tšühzetän kak̆kuu raputan jahukotid (tühjaks) ja küpsetan koogi
2. sakutada, rebida | vn дёргать, дёрнуть
Lu miä rapsizin lassa ivussiissa ma sakutasin last juustest
3. (linu) ropsida | vn трепать (лён)
J menti lina rapsima mindi lina ropsima.
Vt. ka raputtaa, raputõlla, ropsia

raz S kuna, sest | vn раз, так как
koko iää õmaa ain ittši, raz ei suvannu tätä kogu oma eluaja (ta) aina nuttis, sest ei armastanud teda

rauhuttaa: rauhutta J-Tsv., pr rauhutan: rauhutõn J, imperf rauhutin J rahustada | vn успокаивать, успокоить
ebõ pikkõrain, jot tätä piäb rauhutta ta ei ole väike, et teda tuleb rahustada
siä grozid a lahs oottõõb rauhuttõmiss sina ähvardad, aga laps ootab rahustamist
rauhut lass rahusta last!
Vt. ka rauhoittaa, rauhõttaa

rautavenokka Li raudpärg, rauast pärg | vn железный (терновый) венец
tätä piivattii, pantii rautavenokka päh́h́ää i lüütii teda piinati, pandi rauast pärg pähe ja peksti

revittü P J, g revitüü J adj, subst rebitu, närune; närakas, kaltsakas | vn оборванный; оборванец
J tuli revittü tappõluss kottoo tuli rebitu(na) kaklusest koju
J mih́e siä tämäse revittüse puutuᴅ miks sa teda, kaltsakat, puutud?

rihi Kett. K-Ahl. K-Al. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. V Ra Ma) ŕihi (K-Al.) rih́i (J) riχ́i U (K R M Kõ Lu) riihi Kett. Por. (Ku) riih Kr Риги Tum., g rihee M Lu Li Ra J rihie K L P rihe J-Must. riχ́ee K R rih̆hee vdjI I riihee Ku
1. (elu)maja, tare | vn дом, изба
K vanad mehed rihtä ize panivaᴅ endisaegsed mehed ehitasid elumaju ise
K nõistii salvomaa rihtä hakati maja ehitama
J om vähäize ahasuᴢ, pere suur, rihi peen on vähe kitsas: pere (on) suur, tare väike
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikkaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
Lu kase on minuu koto, miä elän kassin riheᴢ see on minu kodu (maja), ma elan selles (siin) majas
M rihi da lautta elumaja ja laut
Lu miä savvu rihhee süntüzin ma sündisin suitsutares
V musad rihed õlivaᴅ olid suitsutared
Lu rihee irreᴅ majapalgid
J sõta sõizop, sõrmõd rissis. a se on salvomõ, rihee salvomõ mõist sõda (= sõjavägi) seisab, sõrmed ristis? – Aga see on ristnurk, (palk)maja ristnurk
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei olnud näha
Ku perennain vei ne hüvät herkud riihee lakkaa perenaine viis need head road toalakka
2. tuba, eluruum | vn комната, жилое помещение
L rihi täünεä lahsai sirkkoizyõ sisaa silmiikaa rl tuba täis lapsi ööbik-linnukese silmadega
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko riheᴢ, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk
Lu dušnikka on ahjoll toož, veitäp paarua rihessä tõmbeauk on ahjul ka, veab auru toast välja
P tulõõ emä tulõb ahjossa vällää, püörip, püörip kolpakaa pääl, häärääp, häärääb ümpärikkua rihiä litši ahjua tule-ema (= tulehaldjas) tuleb ahjust välja, pöörleb, pöörleb ahjukummi peal, askeldab, askeldab toas ringi ahju lähedal
K võttaass tuli rihee tuli võetakse toas üles (= peerg, lamp pannakse toas põlema)
S rihtä lämmitättii köeti tuba
L rihi lämpizi senes taloza selles talus köeti tuba
L ümpär rihtä mööda tuba
L rihie süämmeᴢ keset tuba
Lu kahs rihtä, a rihenneüs tšehspaikkaᴢ (majas on) kaks tuba, aga esik (on) keskel
K tõi rihi (Set. 63) (vadja elumaja) teine, puhas tuba (harilikult ilma küttekoldeta)
P tšülmäz rihes piettii talvõll ugritsaᴅ, kapusaᴅ, maamunaᴅ külmas (maja teises otsas asuvas) toas hoiti talvel (hapu)kurke, kapsaid, kartuleid
Lu rihee silta ~ Ra rihee maa toa põrand
Lu rihee kolkka toa nurk
J rihee päälüᴢ toapealne, pööning, lakk
3. rehi | vn рига, овин

J viska vana hlaamu rihee päälee viska vana koli toa peale (= pööningule)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee eit läks sel ajal kuhugi esikusse
J kuuliᴅ, rihen neez mikäle kolahtaaᴢ kas kuulsid, esikus kolksatas miski?
J mee too rihenn eess taaria mine too esikust kalja.
Vt. ka elo-rihi, esirihi, muss-rihi, savvurihi, takurihi, truba-rihi, tšehsirihi, tõinrihi, tüü-rihi

ripiä , pr rivin, imperf ripizin kribida, rebida, kiskuda | vn трепать, потрепать, дёргать, дёрнуть
täm eitti mak̆kaamaa i tätä nõis pahapool ripimää ta heitis magama ja teda hakkas vanakurat kribima

risitä K M (Po) risitäɢ I, pr rissiin M rissii I, imperf rissizin: rissizii Irisetä
M tämä tšäüs aina rissiimää ta käis aina (risti ette lüües) palvetamas
I tšasovnaza risittii kabelis palvetati
I obedńaa sõizõmmaɢ tšerikkoza, rissiimmäɢ jutluse (ajal) seisame kirikus, palvetame (risti ette lüües)
I rikkaalla õli deŋgoo, tämä antõ keräjällee i keräjä rissiije jumalallõõ rikkal oli raha, ta andis kerjusele (raha) ja kerjus palus (rikka eest) jumalat
M tällee tšäzzettii miikkulaa obraazallõõ risitä teda kästi Nikolaus Imetegija pühakuju ees palvetada

rissimittää Kurissimii
sis koer ettääll eb lassuᴅ, meni noisɪ rissimittää ettee vassaa siis koer (teda) kauge(ma)le ei lasknud, läks asus risti ette (vastu)

riuhata (Lu Li) riuhõt J-Tsv., pr riuhtaan Lu Li J, imperf riuhtazin Lu Li riuhtõzin Li J rebida, kiskuda, (järsku) tõmmata | vn дёргать, дёрнуть, рвать, рвануть
Lu siis ku lainõõkaa ku riuhtaᴢ, esimein faaglina kattši (Len. 277) siis (nii) kui laine(ga) rebis, (läks) esimene (kinnitus)köis katki
J riuhtaa tšäsi tulõss väĺĺä tõmba käsi tulest välja
Li riuhtaz ja ühel aikaa viskaz üleᴢ (torm) rebis ja samal ajal viskas (paadi) üles

Lu sõnaakaa niku tõmpas tõissa, ku riuhtas tätä sõnaga nagu lõikas (tõmbas) teist, nagu rebis teda.
Vt. ka riuhtoa, riuhõlla

rodimittsa (Lu J) rod́imitts J-Tsv., hrl pl rodimitsaᴅ M Lu J (laste)krambid; (laste)langetõbi | vn родимец, родимчик
M tätä kõv̆vii puissaaz rodimitsaᴅ krambid raputavad teda kõvasti
Lu laŋkõva tauti tuõb rodimitsass langetõbi tuleb krampidest

ruumõ J-Must., g ruumõõ: ruumõruumiuᴢ
siis nõizi ruumõ kõikela [= kõikõll] viisiä tätä eitüttämmää (Must. 145) siis hakkas koolnu teda igaviisi heidutama

rõhgaa Kett. K-Ahl. P M-Set. I rõgaa Kl-Set. rõõhgaa I rehgaa K-Ahl.
1. väga | vn очень, весьма
I siä õõd rõhgaa laiska sa oled väga laisk
I tälle rõhgaa õli žaali tal oli väga kahju
I miä tätä rõhgaa suv̆vaa ma armastan teda väga
I siäll õli rõhgaa paĺĺo vät̆tšiä seal oli väga palju rahvast
M rõhgaa kõvii väga kõvasti
I siä ku rõhgaa joosõᴅ, miä sin̆nua en tagosaɢ kui sa väga (kiiresti) jooksed, ei jõua ma sulle järele
2. väga palju | vn очень много
P tämä rõhgaa pajataʙ ta räägib väga palju
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab väga palju, naerab heast meelest
I idgõttii rõhgaa nuteti palju
3. kõvasti, valjusti; tõhusalt | vn громко, сильно; прочно, эффективно
I meni tämä nurmõlõõ, i vilissi, rõhgaa, rõhgaa ta läks põllule ja vilistas, kõvasti, kõvasti
I elär räägun niin rõhgaa ära karju nii kõvasti
I tämä pajataʙ rõhgaa ta räägib valjusti
I no ku siä elizeᴅ niin rõhgaa no küll sina räägid valjusti (ja) heleda häälega
I meilä kooza tšuuditti rõhgaa meil majas kummitas kõvasti
I rõhgaa parataʙ tõhusalt parandab

räägastaa M Kõ (Ja-Len.), pr räägastaan ~ räägastan M, imperf räägastiin: räägastin M Kõräägahtaa
M jõka kõrt, ku miä eittüün, siz ain räägastaan iga kord, kui ma ehmun, siis alati kiljatan (karjatan)
M räägasta tätä tšiireepaa etti tul̆lõiᴢ hõika teda, et ta kiiremini tuleks

rääkaa K-Ahl. K-Al. K L M Kõ S (sõnatüvi | vn основа слова:) rääka- J-Must. rεäkaa (L) reä-kaa (M-Set.) ŕääkaa (K L P), II inf Реакяма Tum., pr räägan K M, imperf rääkazin M karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida; määgida; mökitada; kraaksuda jne. | vn кричать, крикнуть; звать, позвать, кликнуть; выть, блеять, мычать; щебетать, каркать и т. д.
L täm rεägab i koinattõlõʙ ta karjub ja vannub ropult
M miä rääkazin tällee, a tämä ep kuullu ma hüüdsin teda, aga tema ei kuulnud
M vai kuhõõ botškaasõõ rääga, botška vassaa elizeʙ vs kuidas tünni hüüa(d), (nii) tünn kõmiseb vastu
M räägap starikka staruχaa ap̆pii hõikab taat eide appi
susijeek el̆lää, susijee viisii rääga vs (kui) huntidega elada, (siis) huntide viisi (ka) ulu
M lehmä nältšäin ja algab rääkaa lehm (on) näljane ja hakkab möögima
M lammaz räägaʙ lammas määgib
M voho räägaʙ kits mökitab
M kukkõ räägaʙ kukk kireb
K varõz räägaʙ, sis soojaa leeʙ (kui) vares kraaksub, siis tuleb sooja
M vihmalintu eez vihmaa räägaʙ peoleo (vihmakass) vilistab enne vihma

rääkua K L P M Kõ S Po rεäkua L reäkua (M-Set.) ŕääkua P (K) ŕεäkua P ŕäägua J rääkuaɢ ~ ŕääkuaɢ I, pr räägun K P I rεägun L ŕεägun P ŕäägu I, imperf rääkuzin (K) reäkuzin Mrääkaa
K ku lahsi rääku, katagaakaa suitsutattii kui laps karjus, (siis) suitsutati (teda) kadakaga
L tätä leiväᴅ, sille tämä i rεäku teda peksti, sellepärast ta karjuski
I elär räägun niin rõhgaa ära karju nii kõvasti
P õmii poikõi rääku, no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, kuid pojad ei teinud häält
I lehmä rääguʙ lehm ammub
M õli rääkuja vazikka, semperässä panti mokoma nimi oli möögija vasikas, sellepärast pandi selline nimi
I karu rääguʙ karu möirgab
I sika algab rääkuaɢ, süüäk tšüzüʙ siga hakkab ruigama, küsib süüa
I katti rääguʙ, uhsõõ av̆vaaᴅ, tämä meep kujalõõ kass näub, avad ukse, ta läheb välja
varõz rääku vares kraaksus
K aragad rääkuzivaᴅ harakad kädistasid
I sova räägup ku lahsi idgõʙ öökull huikab, nagu laps nutab

saata¹ Kett. P M S J (Len. K R-Eur. U L Kõ Li) saavva M Lu Li Ra J Ku saavvõ Lu J saavv J-Tsv. saava Lu J savva M Kõ Lu Ra saaha K-Ahl. P saaχa P saa( I (Ko vdjI), pr saan K U L M S Lu Li Ra J Kr saa I, imperf sain Kett. K P M Kõ Lu Li J Ku sai I
1. saada, hankida, teenida | vn получать, получить, добывать, добыть, зарабатывать, заработать; L sai enele üvää ilozaa naizyõ sai endale hea ilusa naise; M siε järkeässi tahot saata rah̆haa sa tahad kohe raha saada; sain naizõlõ üv̆vää kaglussõõ sain naisele hea krae; K mitä sain, senee jõin mis teenisin, selle jõin (maha); I millõõ õli raskaᴢ leipää saa( mul oli raske leiba teenida; Lu lahzõt saatii saunoiᴢ lapsed saadi (= sünnitati) saunades; I milla säppeä bõõɢ, piäʙ saa(aɢ säppe mul pole (lehma)ketti, tuleb hankida kett
M meni tämä tšülääsee süvvä saamaa (Set. 5) ta läks külasse süüa hankima
J saatu lahs vallaslaps
2. kuhugi või mingisse olukorda sattuda, jõuda, jääda | vn попадать, попасть, сходиться, сойтись
S pool tunnia aikaa, kõõs saan niglaasõõ niitii (võtab) pool tundi aega, kuni (kui) saan nõela taha niidi
J jo kuuvvõtt ŕumka juun, a en saa ent umalaasõ juba kuuendat pitsi joon, aga ei jää purju (ei saa end purju)
M sai ühesää vootta õtsaasõõ (Set. 3) sai üheksa aastat läbi
J lein roozgaakaa, jott saan tälle tšültšee lõin piitsaga, et saa(ksi)n talle külje pihta (lüüa)
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni noorpaar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
P žiivatta ep kuolõ, a hukkaa saaʙ loom ei sure, vaid lõpeb (saab hukka)
L lehmä taukõzi, tõizõt saatii terviessi lehm kärvas, teised (loomad) said terveks
M on jo saatu kõik einä valmiissi on juba kõik hein valmis tehtud
Lu kahõsatšümmett kuus vootta sain täüᴢ sain kaheksakümmend kuus aastat täis
Lu miä jõin vettä, sain janoo poiᴢ ma jõin vett, sain janust lahti
Lu inemin sai surmaa inimene sai surma
J siε terpi, kunis tämä saap paikalõõ sa kannata, kuni ta jõuab kohale
J ühtee saama kokku saama
J seemen saab maha viskamizi seeme saab maha (= külvatakse) viskamisi
J vanassi saama vanaks saama
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ kuhu on jäänud hobusehari?
J tarvis saavva puut põlõmaa (on) tarvis saada puud põlema
J kõik sai harrillaa kõik läks laiali
3. kellekski saada | vn становиться, стать
Lu škippariss saatii ennee ühel viisii kippariks saadi enne(malt) ühel moel
4. midagi teha saada, võida, tohtida | vn мочь; смочь, сметь, посметь
Li siäl sai kõvassi nagraa seal sai kõvasti naerda
J taas tultii haitoᴅ, taaz emmä saa tehä tüütä jälle tulid takistused, jälle ei saa (me) tööd teha
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid ei tuleks (ei oleks) sõda
J lihhaa jo kõvassi razvõss et saa nii süüvvä, a kallaa ain süün liha on ju väga rasvane, seda (sa) ei saa nii (väga) süüa, aga kala söön alati
M ai ku on ahaᴢ kanava, saaʙ mennä üv̆vii üli oi kui kitsas kraav, saab hästi üle minna
Li hoikka puu saap kadgõta peenike puu võib murduda
M saad joonitõlla koko päivää pead jooksma kogu päeva
M kui õlud on valmiᴢ, saab valõlla kui õlu on valmis, võib ümber valada
Lu saap kilittää inemizee surmaassaa inimese saab surnuks kõditada
Lu nii on üvä süükki, saap sõrmõt kaalia on nii hea söök, (et) peab sõrmed (üle) lakkuma (= et laku või sõrmed üle)
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
P tämä õli läsivä, ep saanu tšävvä ta oli haige, ei saanud käia
Lu silla ep saa müühässüä, om mokoma tüü sa ei tohi hilineda, on niisugune töö
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei või anda vett juua
Lu et saa õlla laisk i võõno (sa) ei tohi olla laisk ega aeglane (vedel)
Lu sai vajõltua võis vahelduda
Lu tämä pajataʙ tõtta, tätä saab uskoa ta räägib tõtt, teda võib uskuda
Lu herra sai talopoigaakaa tehä, mitä tahto härra võis talupojaga teha, mida tahtis
J sai ohto magat sai küllalt magada (sai end välja magada)
P saapi õlla võib olla
L epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
L nõitoi ep saannu suututtaa nõidu ei tohtinud vihastada
Lu ep saa niku laulaa lavvaa takann laua taga ei tohi(ks) nagu laulda

P pappi sai tεätεä, etti mustalaizõll deŋgad õlivaᴅ preester sai teada, et mustlasel oli raha
Ku hüü duumatt́śii, kui saavvaa soojaa nad mõtlesid, kuidas saavad sooja
J sain urokaa pähää sain õppetüki pähe
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast ära
J miä tämäkä üvässi saan läpi ma saan temaga hästi läbi
J saab aik üli aeg saab täis
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi kergelt purju)
J sai vihaizõssi med́d́ee päälee sai meie peale vihaseks
Lu saad marjoikaa süönnünn õlla võid marjadest söönuks saada
J jalgõlõ saama jalule saama
J sai närä täünö (tal) sai hing täis
J siält sain õtsaa tšättee sain sealt otsa kätte (= sain asja selgeks)
J püüvveb milt rahoi väĺĺää saavvõ püüab minult raha välja pressida
J tšiini saama kinni saama (püüdma)
M naizikko saap saunaa naine saab maha (= hakkab sünnitama)
M tämä on aivo pisselikko ińehmiin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loita ta on väga terava keelega inimene, ta ei saa oma nahas(ki) rahu
M siεlt ain saatii helppoa sealt saadi aina kergendust
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin
Lu tämä on mokoma inemin, saap kõikkiijee rahvaakaa aikoo tema on niisugune inimene, saab kõigi inimestega hästi läbi
Lu ep saa rauhaa (ta) ei saa rahu
Lu müü vollia emmä saa meie ei saa võitu
Lu mitä tämä unõkas tolkkua saaʙ mis tema, unimüts, aru saab
Lu evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu (täis)
Lu tüül loppua emmä saanõõ tööle lõppu (me) ei saanud (= tööle lõppu ei tulnud)
J sulkii(t) seltšää saama sulgedega kattuma (sulgi selga saama)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie)
J saako mitä saaʙ saagu mis saab

saattaa K L P M Kõ Lu Ra J (Ja-Len. Ku) saatta- J-Must. saatta J-Tsv. saattaaɢ I, pr saatan M Lu J saatõn J, imperf saatin M Lu J saattazin Lu J saatoin Ku
1. saata, läkitada, (edasi) toimetada | vn отправлять, отправить, направлять, направить, посылать, послать, доставлять, доставить
Lu saata poika alkoi toomaa saada poiss puid (= halge) tooma
J vargõz jo on arestoitõttu de türmää saatõttu varas on juba arreteeritud ja vangi saadetud
I ženiχa i noorikkõ saatõttii tar̆rõõ mak̆kaamaa peigmees ja pruut saadeti sauna magama
J ted́d́e saatõttu žurnali miä sain teie saadetud ajakirja ma sain (kätte)
M saatin lehmät karjaa (ma) saatsin lehmad karja
J saat võõrad riisõd väĺĺä saada võõrad asjad ära
J tšättee saattõma kätte toimetama
L tõizõlõ saattamaa teisale (= asumisele) saatma
P tšäsii müö saatõttii deŋgoi raha saadeti käest kätte
M tšen meill menep süüvvä saattamaa rl kes meil läheb toitu järele viima
2. kedagi saata, kellegagi kaasas olla, kaasa tulla | vn сопровождать, сопроводить, провожать, проводить
M täm minnua saattõ teen aarojõssaa ta saatis mind teeristini
pojot saattõvat kot̆too tüttäreᴅ poisid saatsid tüdrukud koju
Ja tätä saati [= saatti] koira (Len. 241) teda saatis koer
Lu katti tuli saattamaa kass tuli kaasa
Lu noorikkaa saatõttii oma suguukaa pruuti saadeti oma sugulaste poolt
3. mööda saata, veeta, ära saata | vn проводить, провести (время)
M juvvaz viinaa i õlutta, kannii saattaas se rissimäpäivä juuakse viina ja õlut, nii saadetakse mööda see ristimispäev
Lu miä saatin aikaa üvässi i vesolossi ma veetsin aega hästi ja lõbusalt
P iiliä päiväl .. saatõttii suvõa eliapäeval .. saadeti suve (ära)

sallimoitoo Li, g sallimoittomaa sallimatu, tõre, tõrges | vn нетерпимый, упрямый, бранчливый
Li tämä on nii sallimoitoo inemin, tätä et kuikkaa õpõta ta on nii tõre inimene, teda (sa juba) kuidagi ei õpeta

sarvikko Kett. Ränk K-Ahl. P M Lu-Len. Li J-Tsv. I, g sarvikoo J
1. adj, subst sarviline, sarvedega | vn рогатый, с рогами
I lehmä on sarvikko vai borana sarvikko lehm on sarviline või oinas (on) sarviline
J sarvikko lehm sarvedega lehm
2. fig sarvik (tõrges, jonnakas, kangekaelne inimene | vn упрямый, капризный человек)
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune sarvik, kellegagi ei saanud läbi
3. (vana)sarvik, kurat | vn чёрт, дьявол, рогатый
P juoltii tätä sarvikoss tuoᴢ̌ teda (= kuradit) kutsuti ka sarvikuks
4. piimasarv (lutiga lehmasarv imiku toitmiseks) | vn рожок (с молоком для ребёнка)
J sarvikoss annõta lahzõlõ piimää piimasarvest antakse lapsele piima
5. sarvesai | vn рогалик
J õsa lahzõlõõ hot sarvikko toomuzissi osta lapsele kas või sarvesai külakostiks
J katka sarvikolt ühs aar millõ murra sarvesaiast üks haru mulle
6. (harkadra) käsipuu, käepide, adrakurg | vn оглобля (сохи)
Li adrõl õlti aizõᴅ, siz õlti sarvikko, kuss pietti tšiini adral olid aisad, siis oli käsipuu, kust hoiti kinni
Kett. adraa sarvikko adrakurg.
Vt. ka saakeli, saatana, saatõlain, sarvipää, sarviško

sauna Len. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (Kett. R Ja-Len.) saun J-Tsv. Сауна Tum., g saunaa K P M Kõ Po Lu J saun | vn баня
J saunõs tšülpessä ja pessissä saunas viheldakse ja pestakse
Lu inemin ku tšülmettü, nõiz läsimää, siz lämmitettii sauna, tšülvetettii kui inimene (end) külmetas, jäi haigeks, siis köeti saun, viheldi (teda)
M saunaa soojaavat tšiviahjoᴅ sauna soojendavad kerised (munakividest ahjud)
P saunall õli saunneüᴢ ja sauna saunal oli sauna-esik ja saun (= pesemisruum)
Lu saunaz õli tehtü pittšä kaukolo, vätši issus peenil järtšüil ümpäri kaukoloa saunas oli tehtud pikk küna, rahvas istus väikestel järidel küna ümber
Lu saunaz õli vesi astia saunas oli veetünn
Lu saunaa mentii laukopään i ohtugoo pääll sauna mindi laupäeval ja õhtu paiku
Lu peremeez ja treŋki tšäütii parvõs saunaᴢ peremees ja sulane käisid koos saunas
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Lu saunaa müü süntüzimmä, saunaa müü i koolõmm sauna(s) me sündisime, sauna me ka sureme
Lu kuppijad lastii vertä saunaᴢ kupumoorid lasksid saunas aadrit
L vasuo pulmõi õli nuorikka saunaᴢ enne pulmi oli pruut saunas (pesemas)
Ku elä hüppää süühkümättᴀ̈ saunaa vs ära hüppa sügelemata sauna (= ära mine sauna, kui selg ei sügele)
Lu meil ku tahottii jott tuuli muuttuiᴢ, siiz rikottii saunass ahjo kui meil taheti, et tuul pöörduks, siis lõhuti saunas(t) ahi (kalurinaiste poolt)
Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna must saun (suitsusaun), ilma korstnata saun
J pimmiä sauna õli must saun (= tahmaste seintega suitsusaun) oli
Lu truvaa sauna ~ truvaakaa sauna korstnaga saun
Lu tänävä õli karkõa sauna, kõikii püürtüzimmä täna oli vingune (kibe) saun, saime kõik peapöörituse
J lämmitti metoizõõ saunaa metoizilla mettsäpuilla rl küttis mesise sauna mesiste metsapuudega
M palava sauna kuum saun
J saunaa lavall tšülpessä sauna laval viheldakse
M saunaa ahjoza eb õõ põrmõtaa sauna ahjul ei ole (ahju)põrandat
papii χattu paikkoi täünä. saunaa ahjo mõist papi müts paiku täis? – Sauna ahi
Lu saunaa sillad on tehtü arvaᴅ, jod mennüiz [= menneiz] vesi läpi sauna põrandad on tehtud harvad(est laudadest), et vesi läheks läbi
Lu saunaa haltiaᴅ saunahaldjad
M saunaa makko saunahaldjas
Po saunaza õli saunaa pappi saunas oli saunahaldjas

P naizikko nõizõp saunaa saamaa naine hakkab sünnitama
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ seda (teda) kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
Lu tšen vargassi, annõttii saunaa kes varastas, (sellele) anti sauna (= anti naha peale)
M senelle mehelle annõttii üvä sauna sellele mehele anti hea saun (= keretäis).
Vt. ka drubasauna, eessauna, savvusauna, seltšä-sauna

sevvõrraa ~ sõvvõrra Lu sõvvõra Li sõvra Lusevvõrta
Lu jänes kui hüppäᴢ, sevvõrraa i näin kui jänes hüppas, niipalju nägingi (teda)
Li väliss sõvvõra võtõttii vertä, što ahjoo päälüssä võjjõttii vahel sedavõrd võeti (loomade tapmisel) verd, et määriti ahjupealset

sihaa K P M-Set. sih̆haa M I siχ̆χaa M -haa Lu (kellegi, millegi) eest, asemele | vn взамен
K herra tahto koiraa, ińeehmiizee antõ sihaa härra tahtis koera, inimese andis asemele
M paskapool tämää vajõlti, lahzõõ võtti a aapõzõõ algoo pani sihaa kurat vahetas ta ära, võttis lapse, aga haavahalu pani asemele
Lu ammaz vizgattii üli pää ahjoo pääl i jutõltii: kehnot poiᴢ, rautazõt sihhaa hammas visati üle pea ahju peale ja öeldi: viletsad ära, raudsed asemele
M tätä ajõttii minu sih̆haa teda aeti minu asemel
P senie jutuu sihaa miε pajatan tõissa selle jutu asemel(e) ma räägin teist

sille L sellepärast | vn поэтому, потому
tätä leiväᴅ, sille tämä i rεäku teda peksti, sellepärast ta karjuski.
Vt. ka sillä, siltää, sinneᴢ

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg2 Си́льме Pal1 Ii-reg1 Си́льмя Pal1 Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal

J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

silottaa Kõ Lu J silotta J-Tsv., pr silotan Lu silotõn J, imperf silotin Lu J
1. silitada | vn гладить, приглаживать
J nõisi päätä silottamaa hakkas pead silitama
J üvä poikaa silotõta pääss heal poisil silitatakse pead
J katti suvap ku tätä silotõta kassile meeldib, kui teda silitatakse
Lu miä en taho kattia silottaa ma ei taha kassi silitada
J kukali päätä silotti, sitšäli õli pää sinine rl kuivõrd pead silitas, sedavõrd oli pea sinine
2. hellitada | vn ласкать, беречь, лелеять
J silotti õmas suvatikkoa hellitas oma lemmikut

sirgotuttaa M, pr sirgotutaʙ M, imperf sirgotutti M impers ringutama ajada | vn безл. потягивать (кого-нибудь)
tätä sirgotutti teda ajas ringutama
ai ku kõv̆vii sirgotutaʙ, kadgon kõik tšäeᴅ oi kui kõvasti ajab ringutama, katkestan lausa käed (ära)

slaava Lu slaavõ J-Tsv., g slaavaa J
1. kuulsus, reputatsioon; fig halb kuulsus | vn слава, репутация; дурная слава
Lu tämä eness õli üvä slaava, a väess eb õllu üvä slaava, tätä niku nagrõttii enda arvates oli tal hea kuulsus, aga rahva seas ei olnud hea kuulsus, teda nagu naerdi
J guĺaššoi poik tšiire levveb õmas slaava ulaja poiss saab ruttu kuulsaks
2. kuulujutt | vn сплетня
J tüh́jess paĺĺass slaava eväd lazᴢ ilmaasjata (tühjast-tähjast) kuulujuttu lahti ei lasta
J tšem võisi duumõt, jot rodnoi veĺĺ lazzõp sõsarõss mokoma märännee slaavaa kes oleks võinud arvata, et lihane vend laseb õe kohta sellise ilge jutu lahti

sluužia L P M S Po Lu J (K U Kõ V) sluušia K-Ahl. sluužiaɢ I, pr sluužin K Lu, imperf sluužizin M Kõ V Lu J
1. teenida | vn служить, услуживать, быть в услужении
M ühelee herralõõ puututtii sluužimaa (nad) sattusid sama härra juurde teenima
Lu minuu mehee emä sluuži korovina mõizaᴢ minu mehe ema teenis Korovina mõisas
L nävät sluužittii tämää ümper nad teenisid teda
2. sõjaväeteenistuses, ajateenistuses olla, kroonut teenida, aega teenida | vn служить в армии
P kunikaa aikan õli raskaᴢ sluužia tsaariajal oli raske kroonut teenida
Lu poika sluuži viroza poeg oli Eestis sõjaväeteenistuses
Lu miε en õlõ sluužinnu ma ei ole aega teeninud
J sluužinnu sõtameeᴢ sõjaväeteenistusest, ajateenistusest vabanenud sõdur
3. jumalateenistust pidada | vn совершать, совершить церковную службу
S pappi siš tšäüp tšasovnas, sluužiʙ preester käib siis kabelis, peab jumalateenistust
siiz vaikko meŋkoo pappi sluužimaa, što vihmaa bõl̆lõiᴢ siis kas või mingu preester jumalat paluma (jumalateenistust pidama), et vihma poleks (= et vihm lakkaks)
Po pappi sluuži ponafidaa preester pidas hingepalve
4. õnnistada | vn благословлять, благословить
L ujub viezä, kumpa vesi sluužittu (ta) ujub vees, mis oli õnnistatud
L pappi sluužip ponafedat preester õnnistab peierooga

soojata M Lu, pr soojaan M Lu, imperf soojazinsoojõttaa
Lu päivüt koko maailmaa soojaaʙ päike soojendab kogu maailma
M miltin veri tätä soojaaʙ, en tää milline veri teda soojendab, (ma) ei tea
M meil ved́ on musat saunaᴅ enäpältä, saunaa soojaavat tšiviahjoᴅ meil on ju enamasti suitsusaunad, sauna soojendavad kerised

stroija M stroja J-Tsv. (Li), g stroijaa M strojaa Li J
1. kadalipp (peksukaristus) | vn (прогон сквозь) строй, шпицрутены
M piti mennä läpi stroijaa pidi minema läbi kadalipu
Li tätä lastii läpi strojaa, tätä siälä lüütii, takkaa lei teda aeti (lasti) läbi kadalipu, teda seal peksti (löödi), tagant löödi (lõi)
2. rivi | vn строй, ряд
J oŋ ko ted́d́ee poik strojaᴢ, vai d́enšikkõnn kas teie poeg on rivis (= rivisõdur) või tentsikuks?

suitsuttaa² K M suisuttaa (K-Ahl.), pr suitsutan: suisutan K, imperf suitsutin ~ suisutin suitsutada | vn коптить
K ku lahsi rääku, katagaakaa suitsutattii kui laps karjus, suitsutati (teda) kadakaga
K eellämuinaa suitsutõttii, põlõtõttii taikarohta i läpi tšiutoo ńuuhattii ennevanasti suitsutati, põletati nõiarohtu ja nuusutati (seda) läbi särgi.
Vt. ka savvuttaa

surra M Lu Li J (Kett. K-Ahl.) surr J-Tsv., pr surõn Kett. Li J suren K-Ahl., imperf surin J
1. surra | vn умирать
J jo surõp, paŋka tšüünteliät põlõma juba sureb, pange küünlad põlema
2. tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta) | vn неметь, онеметь (о руке, ноге)
M jalka suri, em pääze tšäümää jalg suri (ära), (ma) ei saa käia (ei pääse liikuma)
Lu milla suri tšäsi, niku ebõõ tätä mul suri käsi (ära), nagu pole(ks) teda (olemaski).
Vt. ka surõa, surõnõssa

suu Kett. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I Ku (R) suu ~ suh ~ śuuh Kr Суу ~ Су Pal1 Су́у K-reg2 Сŷy Ii-reg1 Су Tum., g suu K M Lu J
1. (inimese v. looma) suu | vn рот
J mitä õõtta suruilla suilla rl miks olete murelike suudega?
Lu mill on suuz ühs ammaᴢ i tõin tüŋki, pikkarain vaa mul on suus üks hammas ja teine tüügas, väike vaid
Ra süüb i suuta šmakutaʙ sööb ja matsutab suud
Lu jalka kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu
M suur pala suu ratkaaʙ vs suur tükk ajab suu lõhki (rebib suu katki)
Lu suuta müü ed mee lüümää vs küsija suu pihta ei lööda (suu pihta sa ei lähe lööma)
M laa idgõʙ, lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab, lihast suu, nahast perse
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ vs sama (üks ja see)sama suu naerab, sama suu nutab
M nii kõvii nagraʙ, daaže kõrvissaa suu avaʙ nii kõvasti naerab, (et) isegi suu on kõrvuni lahti (avab suu kõrvuni)
Ra nagri vaikka suu harrillaa naeris nii, et suu pärani
M täm trüümästi nagramaa koko suulla ta purskas täie suuga naerma
M elä ahata suu sellällää ära lagista (naerda), suu pärani
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
J suu avollaa kattsoma suu ammuli vaatama
Lu se on niku avoi suu, eb ällüü panna omaa suuta tšiin see on nagu töllmokk, ei märka oma suud kinni panna
M nii eittüzin, ev võinnu kõik sõn̆naa suussa juõlla nii ehmusin, (et) ei saanud sõna(gi) suust (lausuda)
Lu selt inemizelt sõnaa suuss piäb õssaa sellelt inimeselt tuleb sõna suust osta (= ta räägib vähe)
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei tohi suud(ki) avada (= ei julge rääkida)
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk suurus (= hommikueine) suhu, mõistus pähe
J miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa viina ma oma elus enam suhu ei võta
Lu tämä mokomaa suppia eb võta suhhõõ tema niisugust suppi ei võta suhu
M nii el̆lääs köühässi, etti näillä bõõ, mitä suh̆hõõ panna elavad nii vaeselt, et neil pole, mida suhu panna (= pole, mida süüa)
J suhõõ pissemä suhu pistma (= sööma)
Lu lavvaa takaa issuzimma, lauta õli tühjä, emmä saannu suhhõõ vattsaasõõ laua taga istusime, laud oli tühi, ei me saanud suhu ega kõhtu (= midagi ei olnud süüa)
Kett. meill ed viskaa liikaa luzikkaa suhõõ meil ei viska (sa) liigset lusikatäit suhu (= meil ei ole toitu raisata)
Lu ep saanu i suuta kassaa ei saanud suudki kasta (= ei saanud midagi juua)
J suu vezitseʙ suu jookseb vett
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab sõrme suus hoida
J suu suittsiil revittii rl suu suitsetega rebiti (katki)
Lu õpõzõl pannaa ravvat suhhõõ hobusele pannakse rauad suhu
Po võttaaz opõzia suuš tšiin võetakse hobustel suu kõrvalt (= suitsetest) kinni
Lu ai ku on tšülmä, ampaat suuza lotissaa oi kui külm on, hambad plagisevad suus
Lu tšäüb suu avõõ, see vihmaa tääʙ käib, suu ammuli, see ennustab vihma
Lu se suvvaap paĺĺo pajattaa, što sültši suussa praizguʙ see armastab palju rääkida, (nii) et sülg pritsib suust
Ra se paĺĺo pajataʙ: sata suuss, tuhat perseess kk see räägib palju: sada suust, tuhat persest
Lu a tämä rohkaap suukaa teep tüütä, ep tšäsijeekaa aga tema teeb tööd rohkem suuga, mitte kätega
Lu suukaa teep paĺĺo, a tšäed evät tunnõ mitä tehä suuga teeb palju, aga käed ei oska midagi teha
Lu ku riiteli, riiteli, suu on kõik vaahoᴢ küll riidles, riidles, suu on lausa vahus
P pajatab niku rooppaa suu täünä räägib nagu suu putru täis
P suukaa tämä p tšüsünnü, ain pilliikaa pillitti suuga ta ei küsinud, aina pilli(ga) mängis
M nii on kõv̆vii pimie, en näe sõrmõa suh̆hõõ pissää on nii väga pime, (ma) ei näe sõrme(gi) suhu pista
M suu sellällää suu pärani
Lu suu laki suulagi
J suu nurkk suunurk
J miε söötin suuss i suu palaᴅ ma söötsin talle (oma) suust maiuspaladki
Lu lahz on nagru suil laps naerab, on naerusuul
Lu lahz on itku suil laps nutab, on nutusuul
2. millegi eesmine v. ülemine osa, suu; mingi eseme ees olev pind; jõesuu, suue | vn верхняя или нижняя часть чего-либо, отверстие; устье
J putelii suu pudeli suu
J sio kazell paglõkkõizõll kotii suu tšiin seo selle paelakesega kotisuu kinni
Lu iha suuᴅ õllaa rikki, kõik šiškõttõvaᴅ käis(t)esuud on katki, puha narmendavad
P tämä sõizob uhzyõ suuza ta seisab uksel, ukseavas
K armiainee ahjoo suula armsake ahjusuu ees
M tämä kurassõl risitti sitä ahjoo suuta (Set. 6) ta tegi noaga ristimärgi ahjusuule
J nütt leeväd veräjää suullõ nüüd jõuavad (nad) värava suhu
Lu peremmeez meni ajõ õpõzõõ veräjää suhhõõ peremees läks ajas hobuse väravasuhu
Lu jõgõõ suuᴢ püüvvetää suurt kallaa jõesuudmes püütakse suurt kala (= suuri kalu)
Lu meree suuz on jõki matala meresuus (= jõesuudmega lahes) on jõgi madal
J laukaa suu Lauga suu(e)

S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa pruut ja peigmees pannakse suud andma (= suudlema)
L karjušši antõ risilie suuta karjus andis ristile suud (= suudles risti)
J tšüzüt tšättä ämmältä, ämmä suuta suikkaaʙ rl küsid ämmalt kätt (teretamiseks), ämm annab suud (= suudleb)
Lu läpi suu veitellä (tahab) väga süüa, (tal) on suur söögiisu
J suurõõ suukaa, ain kaĺĺuᴅ (oled) kisakõri (suure suuga), aina karjud
Lu suu niku tšerikoo tšellä suu nagu kiriku kell (inimese kohta, kes palju lobiseb)
Ku se valo kuremuniit suuhoo see valetas (valas kuremune suhu)
J med́d́ee kaipamiss eb võtõttu i suulõõ meie kaebust ei võetud kõne allagi
J suu sõnakaa, sõnall suusõnaliselt, sõnaga
M täm ep saannu suuta tšiin ta ei saanud suud kinni (hoida) (= ta lobises palju)
Lu tämä nõisi minnua narrimaa, a miä panin hodus suu tšiin tema hakkas mind narrima, aga mina panin (tal) käigu pealt suu kinni (= sundisin ta kohe vaikima)
M paa suu tšiin ~ piä suuta tšiin pane suu kinni ~ pea suu kinni!
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõʙ suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia) ja las ta ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu vihhaa ep piä, eb näütä, miä õõn lukõn kõik suhhõõ tälle viha (ta) ei pea, ei näita (välja), (kuigi) ma olen talle kõik suu sisse öelnud
J kuuliŋ kazee jutuu rahvaa suuss kuulsin selle jutu rahvasuust
Lu sõta juttu meni suussa suhhõõ sõjajutt läks suust suhu
Lu on võlkaa suud i kõrvaᴅ on ülepeakaela võlgades (suud ja kõrvad on võlga täis)
Ra millõ ebõõ aikaa, millõ on suu täünn omii d́eeloi mul pole aega, mul on käed (suu) omi töid (asju) täis
J elä siä, suu peräss, tällee kazett d́eelõss mittäit pajat ära sa, jumala pärast, temale sellest asjast midagi räägi
J prosti – miä kuile võtin sinu suu pala andesta, ma vist võtsin (ära) sinu maiuspala (suupala)
J vaahto suu kiitleja.
Vt. ka ahjosuu, avõsuu, ihasuu, javo-suu, jõgõõsuu, lapa-suu, lopi-suu, meree-suu, nagrasuilla, nagrusuillaa, partasuu, sukasuu, suurisuu, uhzõõsuu, umpi-suu, vilisä-suu, vääräsuu
Vt. ka suukko

suututtaa L M Kõ Li (R-Lön.), pr suututan M, imperf suututin M pahandada, vihastada, vihaseks teha | vn сердить, гневить
Li ep saa suututtaa tõissa meessä ei tohi pahandada teist inimest
L nõitoi ep saannu suututtaa nõidu ei tohtinud vihastada
ku suututõttii, siz menin järkeä hivussiisõõ kui (mind) vihastati, siis haarasin kohe juustest (kinni)
M miä tahon tätä suututtaa ma tahan teda vihastada

suutõlla M suutõllaɢ (I), pr suutõlõn M, imperf suutõlin suudelda | vn целовать, поцеловать
M tahtõ tütterikkoa suutõlla tahtis tütarlast suudelda
M tämä suutõlõp täm̆määkaa ta suudleb teda (temaga)
I piti, piti, suutõli, suutõli da i viil lisäzi hoidis, hoidis, suudles, suudles ja lisas veelgi

suvata K L P M Kõ S Lu Li Ra J (Kett. Ja-Len. Ku) suvat ~ suva J-Tsv. suvataɢ I (Ma) Су́ва Pal2 K-reg2, pr suvaan K L P Kõ Lu Li J suv̆vaan M Kõ S Lu suvvaan Lu Li suvan Ja J suv̆vaa I, imperf suvazin K P Lu Li J suvazii I
1. armastada; sallida; (meelsasti) tahta, tavatseda | vn любить; хотеть
L emintimä nõizõp sinua suvaamaa võõrasema hakkab sind armastama
S koko iää õmaa ain ittši, raz ei suvannu tätä kogu oma (elu)ea aina nuttis, sest ei armastanud teda
J taita suvata tõin tõiss ku ühtperä isuta kaglõstikkoo vist armastavad teineteist, kui ühtsoodu istuvad kaelastikku
M miä suv̆vaan kõv̆vii õm̆maa õpõttajaa ma armastan väga oma õpetajat
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
P säünäᴢ ep suvaa jarvyõ vettä säinas ei armasta järvevett
Lu a kotoleipä ku on minnua müü ni, kotoleipää miä suvvaan aga küll koduleib on minu (meele) järele, koduleiba ma armastan (tahan meelsasti)
K miä suvaan tširjoi lukõa ma armastan (mulle meeldib) raamatuid lugeda
Lu meijjee tšüläᴢ vätši pühänä suvvaaʙ koppiussa parvõõ meie külas armastab rahvas pühapäeval kokku koguneda
M täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta armastab aina vahetada töökohti
M tämä suv̆vaap tõisia sõimata, tämä on sõimapappi talle meeldib teisi sõimata, ta on {s.}
M suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä armastab nalja heita
M katagasiineᴅ, neet suv̆vaavat kazvaa katagapõõsajõ välizä tõmmuriisikad, need armastavad (= neile meeldib) kasvada kadakapõõsaste vahel
2. kallistada | vn обнимать, обнять
Ra poika tahto tüttöä suvata, a tüttö juttõli: tšäed vällää, elä tuõ litši poiss tahtis tüdrukut kallistada, aga tüdruk ütles: käed eemale, ära tule ligi!

Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu se inemin kõrta vuuvvõz entä suvvaaʙ kk (egoisti kohta öeldakse:) see inimene armastab ennast kord aastas (= aasta läbi, alati)

sõvõttaa L M Po Lu (Kett. K R P Ra) sõvõtta J sõvõttaaɢ I, pr sõvõtan K sõvetan K-Ahl. sõvõtõn J, imperf sõvõtin Lu J riietada, rõivastada | vn одевать, одеть, наряжать, нарядить
K pokoinikka sõvõttaassa surnu pannakse riidesse
J tätä pestii i sõvõtõttii i pantii ruhipuussõõ teda pesti ja riietati ja pandi puusärki
M sis taaz nävät sõvõtti siis (ta) pani nad taas riidesse
M piti kõikk lahzõt sõvõttaa (ta) pidi kõik lapsed rõivastama (= rõivastega varustama)
J sõvõt lahs soojõpõssi riieta laps soojemalt
L nuorikkõ õli jo sõvõtõttu venttsasõpõisyõ pruut oli juba rõivastatud laulatusrõivaisse

sünnüttämin (M) sünnüttemin J-Tsv. (Lu) Сю́-ню́тяминень Pal2, g sünnüttämizee M sünnüttemizee Lu J
1. sünnitamine, sünnitus | vn рождение, роды
Lu perrää lahzõõ sünnüttemizee sauna nainõ veetii saunaa pärast lapse sünnitamist viidi nurganaine sauna (pesema)
2. poegimine | vn теление, ягнение и т. д.
M sis ku tuõʙ jo sünnüttämizee aika, siz lehmää vahtiaᴢ, võib õlla etti tälle piäʙ avittaa siis kui tuleb juba poegimise aeg, siis lehma valvatakse, võib olla, et teda tuleb aidata.
Vt. ka sünnükki, sünnüttümin

sünnüttää L M Lu (K R-Eur. R-Lön. P) sünnüttεä L P sünnüttä J-Tsv. sünnüttääɢ I, pr sünnütän L Lu sünnüten J, imperf sünnütin Lu J sünnitada; (midagi) luua | vn родить, рожать, рождать; создать
L siε sünnütät poigaa sa sünnitad poja
L õlõn sünnüttännü kõm lassa olen sünnitanud kolm last
P lib raskas sünnüttεä tuleb raske sünnitus (saab olema raske sünnitada)
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ teda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
Lu ihan alassi niku maama sünnütti ihualasti, nagu ema sünnitas
J saunnain saunaasõ sünnütti, tšezällä lauttaa nurganaine sünnitas sauna(s), suvel laudas
M miε õlõn saunas sünnütettü ma olen saunas sünnitatud (= olen saunas sündinud)
J tšen on sünni maailma sünnüttennü kes on patu maailma loonud?
Vt. ka sünnittää, sünnütellä

sütüttäjä: sütüttejä J-Tsv., g sütüttäjää: sütüttejä süütaja | vn поджигатель
levvetii ko oonõõ sütüttejä tšättee kas maja süütaja saadi kätte?
nii ham miä kuulin, jot tätä väärisetä sütüttejässi nii ma ometi kuulsin, et teda peetakse süütajaks

süänüttää: süänüttä J-Tsv., pr süänütän: süänüten J, imperf süänütin J vihastada, vihale ajada | vn сердить, рассердить, злить, разозлить, возмущать, возмутить
tätä võib daaže üväll sõnall süänüttä teda võib isegi hea sõnaga vihastada
elä süänüt minnua – saat kõrvõlõ ära vihasta mind – saad vastu kõrvu
tämä õma karahterika süänütep tšetä tahoᴅ tema oma iseloomuga vihastab keda tahes (tahad).
Vt. ka süätüttää

škelmi K-Ahl. K P Lu, g škelmii J
1. subst petis, kelm, suli | vn шельма, обманщик, мошенник, плут
Lu škelmid i vargassõvaᴅ i petteevaᴅ kelmid varastavad ja petavad
Lu škelmit tetševät škelmiijee tüütä kelmid teevad kelmustükke (kelmide tööd)
2. adj kelm, vallatu, | vn шаловливый, мошеннический, плутовской
P tämä on meillä škelmi pojo tema on meil vallatu poiss
Lu se on škelmi inemin, tätä elä uzgo see on kelm inimene, teda ära usu.
Vt. ka šeĺma

žaĺeittaa (K L) žaleittaa (M Li) žaleitta J žal̆leittaa (M) žaĺettaa (Lu Ku), pr žaleitõn J, imperf žaleitin Jžaalittaa
K nõisivad itkõmaa nõisivad žaĺeittamaa tätä no tehä bõllu mitä hakkasid nutma, hakkasid teda haletsema, aga teha polnud midagi
J emitöiss lass piäb žaleitta emata last peab haletsema
Lu miä en žaĺetõ mittää, tšen saap senee õpõzõõ tšiin mul ei ole millestki kahju (selle heaks), kes saab selle hobuse kätte

žaleitõlla: žaleitõll J-Tsv., pr žaleittõõn J, imperf žaleittõlin J frekv žaĺeittaa
kooli noorõz iäᴢ, tätä on nii žaleitõltu suri noores eas, teda on nii taga nutetud

žooha: žooh J-Tsv., g žooha J kelm, petis | vn жох, плут
see om mokom žooh, jot i mustõlain tätä ep petä see on niisugune kelm, et mustlanegi teda ei peta

tallottaa Lu, pr tallotan Lu, imperf tallotin Lu talutada, kõnnitada | vn водить, прогуливать
õpõn ku tuõʙ madgõssa, on higõᴢ, siis piäp tallottaa kui hobune tuleb sõidust, on higine, siis peab (teda) talutama.
Vt. ka tallõttaa, tallõtõlla

tapaõlla: tapaella (K-Ahl.) tapaalla (K-Al.) tap̆paalla M tapalla (L), pr tapaõlõn: tap̆paalõn M, imperf tapaõlin: tap̆paalin M püüda; püüda kätte saada; järele jõuda; püüda järele jõuda; kohata | vn поймать, ловить; пытаться или стремиться поймать; догонять, догнать, нагонять, нагнать; пытаться догнать; встречать, встретить
K elä võta esimeissä, tapaele takumaissa, esimeinee sõittelikko, takumainee tappelikko (Ahl. 98) rl ära võta (naiseks) esimest, ära püüa (kätte saada) tagumist, esimene (on) riiakas, tagumine (on) tülitseja
L tapalõp kunikkaa tütärtä püüab kuningatütart kätte saada
M miä tap̆paalin tätä suurõõkaa rutuukaa ma püüdsin talle suure rutuga järele jõuda
M miä meen tätä tap̆paalõõmaa ma lähen teda kohtama.
Vt. ka tagossaa, tagottaa, tavata, tavottaa

tauti K R-Reg. L P M Kõ Lu Ra J (Kett.) Тавти Tum., g tavvii M Lu J tav̆vii M tavvõõ J haigus, tõbi, taud | vn болезнь, поветрие, хворь, эпидемия
Ra tauti tätä nii moritti tõbi kurnas teda nii (väga)
J tuli tauti, tappo naizen rl tuli tõbi, tappis naise
J tauti on nahgaa nallõ, eb või nõissõ haigus on naha all, ei jaksa tõusta
K tauti söötäb da eb lihota vs haigus söödab, aga ei lihuta (= haige sööb, aga ei kosu)
Ra tauti, kuss tulit, sinne mee (loitsust:) tõbi, kust tulid, sinna mine!
J tuli tauti tšüläsee tuli taud külasse
M tauti tap̆paaʙ (nakkus)haigus nakkab
Lu ilma tautii inemin ep koolõ ilma haigusteta inimene ei sure
J se on läsinüt kõikõllaisii tautia see on põdenud kõiksuguseid haigusi
M rautarohod need juõltii on jõka tavvissa üväᴅ raudrohud, neist öeldi, (et) on iga haiguse vastu head
J tšülä rahvõz juttõʙ, jot baĺzami avitõp kõikkiiss tautiiss külarahvas räägib, et palsam aitab kõikide haiguste puhul
M päälee kahõ-tšümmenee vuuvvõõ, päälee mokomaa raskaassa tautia eläʙ (juba) üle kahekümne aasta elab pärast niisugust rasket haigust
Lu kasta tautia miä en i pääleikkajal en soov seda haigust ma ei soovi mõrtsukalegi
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
Lu pahhain tauti, i sitä peĺĺättii, što tarttuvain tauti süüfilis, ja seda kardeti, (sest) et on nakkav haigus
Lu laŋkõva tauti, laŋkõvas tavviz on inemin langetõbi, inimene on langetõves
J heittümizess tuli sinin tauti kohkumisest tuli roos (sinine haigus)
J däädõ ležip halva tavviᴢ onu on halvatud (lamab halvatuses)
J piimä taut, kõik suu on valkaa soor (= suuhaigus imikul), kogu suu on valge
Lu meil ühs lehmä melkein puna tavvissa hukkauᴢ meil üks lehm sai peaaegu hukka punataudi läbi
M ku tšihvaa annat süvvä, senessä võivat tulla kõrvatakussõᴅ, se on sikojõõ tauti kui annad (seale) kuuma (toitu) süüa, siis sellest võib tulla parotiit, see on sigade haigus
Tum. Чигва тавти palavik.
Vt. ka horkkatauti, hullutauti, jalkatauti, kanatauti, karstatauti, koiratauti, kurkkutauti, kõltatauti, luu-tauti, laŋk-tauti, meritauti, punatauti, päätauti, rapaamustauti, rapaustauti, rintatauti, sikatauti, sorkkatauti, surmatauti, süätauti, tsapputauti, tšiihkutustauti, tšülm-tauti, tuulitauti, vattsatauti, veritauti, õvvi-tauti

tavottaa Lu Ra (I), pr tavotan ~ tavotõn Lu, imperf tavotin Lu (kinni) püüda, kätte saada, taga ajada; proovida (midagi teha), üritada | vn пытаться, стараться, догонять
Lu miä tavotõn tätä tšiini ma püüan teda kätte (kinni) saada
Lu vai siε tavotid lüüvvä minnua või sina üritasid mind lüüa
I tämä tavotti kunikaa tüttärele antaas suuta (muinasjutust:) ta üritas kuningatütrele suud anda (= üritas suudelda).
Vt. ka tagossaa, tagottaa, tapaõlla, tavata

tedrikana M S Po tedrekana | vn тетёрка
M Po on tedrikukko i tedrikana, kukkoa možno tappaa, a kana isuʙ pezäᴢ, eʙ või on tedrekukk ja tedrekana, kukke võib tappa, aga kana istub pesal, (teda) ei või.
Vt. ka tedrekana

teenaaroᴅ Mteerissi
minä menin teenaarolõ tätä oottõma ma läksin teeristile teda ootama

tervenäin J Ku tervenainõ Li, g tervenäizee ~ tervenäize J tervenaizõõ Li
1. terve, kogu | vn целый, весь
J pani tervenäizee boranaa lavvõlõõ pani teve oina lauale
J tervenäin rooti sõtamehii(t) terve rood sõdureid
J tervenäize päivää keittsaap kujall, ebõõ aika tull i süüvvä terve päeva keksleb õues, ei ole aega söömagi tulla
2. terve, vigastamata | vn целый, невредимый
Ku sill ken saoʙ, ett tästᴀ̈ jaššikass jäi hoᴅ üʜsi puteli tervenäin, siä elä uzo häntᴀ̈ (kui) sulle keegi ütleb, et sellest kastist jäi ükski pudel terveks, ära usu teda.
Vt. ka terve¹

tinasilmä M fig tinasilm, tinast silm | vn оловянный глаз
naapuritšüläzä on ühz meez üh̆hee silmääkaa, tõin oŋ klazisilmä, tätä ain narriᴢ: tinasilmä naaberkülas on üks mees ühe silmaga, teine on klaassilm, teda aina narritakse: tinasilm

tontti L P M Kõ S Lu Ra J Тонти Tum., g tontii L M S Ra J kurat, vanakuri, vanapagan, saatan, tont, paha vaim (ka sõimus.) | vn чёрт, дьявол, бес, злой дух (и как руг.)
P kunni pari saap kokuo-syõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni paar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
M unõz näeʙ, etti tontti lutisaʙ näeb unes, et vanakuri pitsitab (teda)
mikä pahapool, se i tontti mis (on) vanakuri, see (on) ka kurat (= mõlemad tähendavad kuradit)
tontti i altiaᴢ, ühs paha kõikk on kurat või haldjas, üks paha (vaim) on kõik
J nõgõkõz niku tontti nõgine nagu tont
S rüttšeez juttõõb on tontti, tontti võtap sin̆nua rukkis, ütleb (lapsele), on tont, tont võtab sind (kinni)
tontti neit tääʙ tont neid teab
J tontti tätä tääp, kuhõõ tämä on vainunnu tont seda teab, kuhu ta on kadunud
J d́eedõ .. kaĺĺuʙ: piä tšiin, piä tšiin, as siä kossoi tontti vanaisa .. karjub: pea kinni, pea kinni, ah sa kõõrdsilmne kurat!
Lu tämä inotuᴢ (tontti) meni jo kottoo tema, vastik inimene (kurat), läks juba koju.
Vt. ka tamppu

toomussõᴅ M pl külakost, kingitused | vn гостинец
veettä toomussõᴅ, gasnitsaᴅ viite külakosti
miä tahõn tätä meelütellä, tõin tälle toomussia ma tahtsin teda rõõmustada, tõin talle külakosti.
Vt. ka toomin, toomosõᴅ

trevogoittaa P, pr trevogoitan P, imperf trevogoitin P alarmeerida, häiret anda | vn бить тревогу
piεp trevogoittaa tuleb häiret anda

mene trevogoita tätä, ett tulõiss tšiirepii mine kiirusta teda tagant, et ta tuleks kiiremini

tšehs-öö M tšehsiüü (I) kesküü (Ku) kesköö | vn полночь
I a tšehsiüüllä niku lõõkuttaas tätä, koollutta aga keskööl nagu kiigutataks teda, surnut

tšennettää: tšennettä ~ tšeńńettä J-Tsv. keŋgettää Ku, pr tšennetän: tšenneten ~ tšeńńeten J, imperf tšennetintšennittää
J lahs ku ize ep tunn tšentšiiss ni tätä tšeńńetetä kui laps ise ei oska end kängitseda, siis teda kängitsetakse
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu (uskumus:) parem jalg on tarvis enne kängitseda, muidu asjad ei lähe korda

tšentši J keŋki Ku (ei) keegi | vn никто
J tšentši eb lassu tätä üüssi keegi ei lasknud teda öömajale
Ku varis ko b vaakkuiᴢ, keŋki pessää ep t́śiitäiᴢ vs kui vares ei vaaguks, (siis) keegi pesa ei teaks.
Vt. ka tšen, tšentšäi

tšentšiissä Li tšentšiiss ~ tšentšiss J-Tsv., pr tšentšiin Li J, imperf tšentšiizin: tšentšizin Li J (end) kängitseda, (endale) jalga panna | vn обуваться, обуться
Li enne koirittii: tšentšii tšiirepää, tšerikkos tšelloa lüüvvää enne narriti (vadjalasi nende keele pärast): kängitse kiiremini, kirikus (juba) lüüakse kella
Li vunukka nõizõp tšentšiimää lapselaps hakkab end kängitsema (~ endale jalatseid jalga panema)
J lahs ku ize ep tunn tšentšiiss ni tätä tšeńńetetä kui laps ei oska ise end kängitseda, siis teda kängitsetakse.
Vt. ka tšennittää

tšihguttaa K M Kõ J (Kett.) tšihgutta J-Tsv. tšihguttaaɢ (I) tšiihguttaa (Lu), pr tšihgutan K M Kõ tšihgutõn J, imperf tšihgutin J,
1. sügada, kratsida | vn чесать
J tšihgut millõ seltšä, miä ize en tappa süga mul selga, ma ise ei ulata
M piäp tšihguttaa tälle kõrvaa takkaa peab teda kõrva tagant sügama
M anõ tšihgutap kaglaa hani sügab (nokaga) kaela
J sääzgee jältšiä ep piä tšihguttaa, a too leevvää tšippaaᴅ, meep tšippaalõ sääsekuplasid ei tohi kratsida, muidu tulevad mädavistrikud, (kublakoht) läheb mädanema
2. refl end sügada | vn чесаться
K lahs ain ihmaᴢ, tšihgutti laps aina nühkis, sügas ennast
3. impers panna, ajada sügelema | vn вызывать зуд
Lu tätä tšiihgutaʙ i tämä sis karziʙ tal sügeleb ja tema siis kratsib.
Vt. ka tšihgottaa, tšihkaa, tšihkua

tšiini Kett. K U L P M Lu Li J tšiin Al. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I tšii Lu J tšiiniɢ vdjI tšinni K-Ahl. kiini ~ kiinɪ ~ kiinni ~ kii Ku kiin Kõ-Len. adv.
1. kinni, kokku, koos, ülal | vn (наречие, связанное по значению с глаголамивзять; завязать, при-, с-; застрять; за/хватить, с-; пришить, соединить, стянуть‘)
M siz minua võtõttii tšäess tšiini siis võeti mul käest kinni
L tšäet siotti rihmall tšiini käed seoti nööriga kinni
J võtti kurkuss tšiin de tahto tukõhoittaa võttis kõrist kinni ja tahtis kägistada
I mihee sill on sõrmi sis siottut tšiin mispärast on sul siis sõrm kinni seotud?
M nüt pannaz aitseipääd rautavitsaakaa tšiin nüüd pannakse aiateibad traadiga kinni
Lu tüvessä võtõtaa tšiini ja räimitää ladvoja (rehepeksmisel:) tüvest võetakse (viljavihul) kinni ja rabatakse latvu (= päid)
Lu taka kelkka pannaa lait́joosõõ rihmaakaa tšiini palgikelk pannakse ree külge köiega kinni
M vaagakaa tõmmatas tšiin koorma koormapuuga tõmmatakse koorem kinni
Li nootta tarttu tšiini, nootta on puutossa noot jäi kinni, noot on sassis
Lu võrkko piäʙ jamatõ ühtee tšiini, siiᴢ tuõʙ nootta võrk tuleb (kokku) jamada, siis tuleb (sellest) noot
Lu vorotnikka õmmõllaa kaglussõõ tšiini krae õmmeldakse kaeluse külge kinni
P sukat piti pagloikaa tšiini (ta) hoidis sukki paeltega ülal (kinni)
L isä piεb varnikaa õtsass tšiin isa hoiab käteräti otsast kinni
Li paŋka koira tšiini pange koer kinni
2. kinni, lukku, lukus, suletud, umbe | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘задержать, при-; закрыть, запереть; замести’)
Lu nenä on tšiin, en saa hookua nina on kinni, ma ei saa hingata
Lu vanuloil paab end́ee tšiini vanadel paneb hinge kinni
Lu uhz eb mee tšiin uks ei lähe kinni
J ep kestä uhš tšiin uks ei seisa kinni
M laafkod on tšiin poed on kinni (suletud)
P tämä pani uonyõt tšiin ta pani hooned lukku
M poolõlõõssaa silmät pantu tšiin silmad pooleldi suletud
J tšiini ajannu tee tee on umbe tuisanud
3. (pealt kattega) kinni | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘накрыть, прикрыть’)
L laatko katõttii tšiin šižgaakaa (savi)kauss kaeti riidelapiga kinni
M piäp panna kat̆too arja tšiin, tuuli tetši suurõõ aukoo peab katuseharja kinni panema, tuul tegi suure augu (sisse)
K pannass silmäd räteekaa .. tšiin seotakse silmad rätikuga kinni
4. kinni, kätte (saada liikumise, pagemise pealt) | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘изловить, поймать’)
Lu sõkkaa-paarmassa on üvä võttaa tšiin pimeparmu on kerge kinni võtta
L piεp püütεä tšiin peab kinni püüdma
Li miä sain tšiini elokkaa linnuu ma sain kätte elusa linnu
J tavattii vargõš tšiin varas saadi kätte
P jõka ühs pojo sai nuorikyõ tšiin iga noormees sai (oma) pruudi (pimedas toas) kätte
5. kinni (kinnijäämise, peatumise v. peatamise kohta) | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘задержать, при-, с-; нападать’)
Lu veri algab jäävvä tšiini veri hakkab kinni jääma
Li tahtosin piettää õpõzõõ tšiin tahtsin hobuse peatada
P piimmä opõzyõ tšiin pidasime hobuse kinni
J d́eedõ eb või terppiä i kaĺĺuʙ: piä tšiin, piä tšiin vanaisa ei või kannatada ja hüüab: „Pea kinni, pea kinni!”
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi (kinni)
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa hoidsin, hoidsin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
Lu tämä tuli minnuusõõ vätšisee tšiini ta tuli mulle vägisi kallale
6. kinni (haardesse, haardes) | vn (наречие, связанное по значению с глаголом ‘обнять’)
Lu miä suvvaan tätä, võtan kaglassa tšiini ma armastan teda, võtan (tal) kaela ümbert kinni
Ku ott́śi oĺĺaa ümperikkoa kiinɪ võttis Oljal ümbert kinni

Lu avosuu, eb ällü panna suuta tšiini töllmokk, ei mõista suud kinni panna
Lu tämä nõisi minnua narrimaa, a miä panin hodus suu tšiin tema hakkas mind narrima, aga mina panin (tal) käigu pealt suu kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu näit tapas [= tapaz] üü tšiini guballa (Len. 277) neid tabas öö lahel (~ nad jäid lahel öö kätte)
J kõrt annit sõna – piä sõnass tšiini (kui) kord andsid sõna, (siis) pea sõnast kinni
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid

tširjuttaa Kõ Lu Ra J tširjutta J-Tsv. tširjuttaaɢ I, pr tširjutan ~ tširjutõn J, imperf tširjutin J kirjutada, kirja panna | vn писать, написать, записывать, записать; J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa, tširjuttõmaa töö vahel õpetas teda lugema, kirjutama; Ra venäjässi tunnõp tširjuttaa i tširjaa lukkaa vene keeles oskab kirjutada ja kirja(sõna) lugeda; J tširjaa eb tširjuttannu kottoo (Must. 144) kirja (ta) ei kirjutanud koju; I näväd ovat tširjuttannuuᴅ paĺĺo kniškoo nemad on kirjutanud palju raamatuid; J jok proššeńń on tširjutõttu kas armuandmiskiri on kirjutatud? J .. nii on prorokka tširjuttannu (Must. 151) .. nii on prohvet kirjutanud
J vellää tširjutõttu venna kirjutatud
karjalaa tširjutatta panete kirja isuri keelt
J üles tširjutõttu üles kirjutatud
Lu tširjutattõ uutõõ kirjutate uuesti
I tširjutti tällee deŋgaᴅ kirjutas raha(d) tema nimele.
Vt. ka tširjottaa

tšäsi Kett. K L P Pi Ke M S V Po Lu Li Ra J I Ma (R Kõ Ja vdjI) käsi Ku (K R J) Kr Чэ́сы K-reg2 Це́си Pal1 Ii-reg1 Че́сы ~ Кχе́зи Pal1 Часси Tum., g tšäee K L M Lu Li Ra J tšäjee Po tšäjie L tšäie P tšäe Lu Ra J
1. käsi (inimese kehaosana) | vn рука (человека)
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin kätega kõhtu kinni
P veri johzõp tšäess veri jookseb käest
I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati, visati (vilja) kühvliga
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad on valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs ta sööb kätega, tööd teeb kõhuga
M ühel tšättä lühzin vohoo ühe käega lüpsin kitse
I miä rinnassa see võttaa täm̆mää ühele tšäele ku nõssaa tälle i mahha i jalgaᴅ evät tagossaɢ ma võtan temal ühe käega rinnust (kinni), (ja) kui tõstan, tal ei ulatu jaladki maha
M silmät töh̆hee vaattaaᴢ, vaitõ tšäed evät tšäü silmad vaatavad töö peale, aga käed ei liigu
Li ku teed raŋkkaa tüüᴅ, sis tuõb villi tšättee kui teed rasket tööd, siis tuleb vill kätte
M täm näd nii on üvä ińeehmin, mitä nii tšüzü, täm millõõ niku õikõa tšäsi kõikkõza avitaʙ ta, näed, on nii hea inimene, mida ka ei palu, ta on mulle nagu parem käsi, kõigiti aitab
Lu niku võtap tšäjell poiᴢ nagu käega võtab (valu) ära
J nõdraa tšäekaa helde käega
J mustõlaizõlõ ann vaa koorõtt, kül tämä siis tšätt katsoʙ mustlasele anna vaid koort, küll ta siis kätt vaatab
Lu tämä lüüp tšäellä, ep too mittä valmiᴢ tema lööb käega: (niikuinii) ei saa midagi valmis
Ra millõ riheᴢ kõig on tšäen alla mul on toas kõik käe järgi
Lu mennää tšäess tšiini minnakse käest kinni (hoides)
J tšäed üheᴢ käsikäes
M häilütin tšäekaa lehvitasin käega
J tšässii viskoma, harottõõma käsi ringutama
J võtti tšäeᴅ käed väsisid
Lu annõttii tšättä tervitati, anti kätt
J tšäsi varsiit üles koorima varrukaid üles käärima
P kurõa tšäsi vasak käsi
P õikõa tšäsi parem käsi
Lu tšäee päälüᴢ käeselg
J tšäee ripsi käelaba; käeranne
Ra tšäee jäseneᴅ käeliigesed
Lu tšäsi linneeᴅ käejooned
Lu tšäsi luuᴅ käeluud
2. väljendab suunda | vn выражает направление
K tämä meni õikõaa tšäteesee ta läks paremat kätt
M kur̆rõaš tšäjeᴢ vasakut kätt
M õikõaš tšäjeᴢ ~ õikõata tšättä möö paremat kätt
Ku äärimäin talo pahõpaa kättä viimane maja vasakul
3. sülle, süles | vn на руки, на колени
P miä mairottõlõn tätä (= lassa), tämä tulõb millõ tšätiesie ma rahustan teda (= last) hellalt, ta tuleb mulle sülle
Lu isä lahsi tšäez issu isa istus, laps süles
4. väljendab kokkulepet | vn выражает соглашение, договорённость
J ku noorikk oŋ kozittu, siiz jutõlla: tšäed on lüütü kui pruut on kositud, siis öeldakse: käed on löödud
5. allkiri | vn подпись
M anna õm̆maa tšäee tširjotuᴢ anna oma allkiri
6. fig sümboliseerib inimest | vn символизирует человека
M elä va juttõõ tõizõlõõ tšäelee, laa möö kah̆hõõ täämmä ära ainult ütle kellelegi teisele, las me kahekesi teame
7. fig sümboliseerib võimu | vn символизирует власть
Lu kõiɢ müü õlõmma inemizeᴅ jumalaa tšäeᴢ kõik me, inimesed, oleme jumala käes (võimuses)

J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on pruut pisut väikest kasvu
M täm on vargaᴢ, aivoo piäp pittšää tšättä ta on varas, aina varastab
M pittšä tšäsin pikanäpumees (varas)
P kui siš tšäsi tšäüʙ – vassaaʙ – pazgass, üväss kuidas siis käsi käib? – Vastab: Halvasti, hästi!
J siält sain õtsaa tšättee sealt sain otsa kätte (= mulle sai (asi) selgeks)
M uni tuli tšät̆tee unenägu läks täide
Lu tšäzissä meep pois, tšettä ep taho kuunõll läheb ülekäte, kedagi ei taha kuulata
J kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei vaidle, aga minu sõna (käsi) jääb peale
J tšäess hukka menemä käest hukka (= ülekäte) minema
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli (lahti) läinud
J tšäess menemä ebaõnnestuma, käest (ära) minema
Ra meni üli tšäe se laajeŋki see laeng läks luhta
J tšäe kõrvõll tšäüttemä saamatut (inimest) juhtima, õpetama
M võtan täm̆mää tšäsiilee võtan ta käsile (noomin teda)
I miä sin̆nua võt̆taa tšät̆tee ma võtan sind käsile
I võt̆tii tšät̆tee, nõizii antamaa piimää tällee võtsin kätte, hakkasin talle piima andma
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, senee teeʙ see alles on osav inimene, oskab kõike teha, mis vaid võtab kätte, selle teeb (ära)
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast (käest) ära
J teep tüütä koko tšäelle rl teeb tööd kõigest jõust
Lu milla kõik on tšäsillä riheᴢ mul on toas kõik käepärast
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ püüdlikul inimesel töö põleb käes
P pääsi näilt tšäziss vällää pääses nende käest ära
P tämä on minuu tšäziiᴢ, ep kuhõid mene ta on mul käes, kuhugi ei lähe (ära)
M näil rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha käes ei püsi
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
Lu ivusõõleikkaaja on harmaata tšättä õielõikaja on halli värvi (putukas).
Vt. ka adra-tšäsi, adrotšäsi, liiva-tšäsi, tšämmeltšäsi

tšülmettüä Lu (Li Ra J-Tsv.), pr tšülmetün, imperf tšülmettüzin Li J külmetada | vn простужаться, простудиться, остывать, остыть, зябнуть
Lu elä mee müühä akkunnallõ, on jola ilma i tuõp tšülmä, võit tšülmettüä ära mine hilja õue, on jahe ilm ja hakkab külm, võid külmetada
Lu inemin ku tšülmettü, nõiz läsimää, siz lämmitettii sauna, tšülvetettii, tooti kottoo i pantii soojaa makkaamaa kui inimene külmetas, jäi haigeks, siis köeti saun, (teda) viheldi, toodi koju ja pandi sooja magama
J tšülmettünnü juup hińina külmetanu joob hiniini.
Vt. ka tšülmehtüä, tšülmessüä, tšülmättüä

tšültši-lainõtta Lu adv küljega vastu lainet | vn боком к волне
meemmä tšültši-lainõtta läheme küljega vastulainet
Lu aluz menep tšültši-lainõtta, siis tätä kõvassi vizgop tšüllelt tšüllel (kui) purjelaev läheb küljega vastu lainet, siis loobib teda kõvasti küljelt küljele

tšülvettää Kett. P M Lu (Ra) tšülvettä J-Tsv. tšülvettääɢ I külvettää (R-Lön.), pr tšülvetän Kett. K M tšülveten J tšülvet̆tää I, imperf tšülvetin M J trans. vihelda | vn парить
Lu inemin ku tšülmettü, nõiz läsimää, siz lämmitettii sauna, tšülvetettii kui inimene oli külmetanud, (ja) jäi haigeks, siis köeti saun, viheldi (teda)
Ra pulmaa laukopäivää ohtagonn tüttö meep saunaa, siis tšülää vätši mennää tšülvettämää (pulmakombestikust:) (kui) pulma eelõhtul läheb tüdruk (= mõrsja) sauna, siis läheb külarahvas (teda) vihtlema
M lahzõd veetii nõd́d́alõõ tšülvettää (rahvameditsiinist:) (haiged) lapsed viidi nõiale vihelda
M antagaa miä teilee tšülvetän sellää laske ma vihtlen teil selja (üle)
I issujõõt polulõõ. sis miä i tšülvet̆tää sinnua, što piät tšiin sa istusid lavale. Siis ma vihtlengi sind, (nii) et pea vastu
I tšülvetäg minnua vihtle mind!
Vt. ka tšülvöttää

tuhkõinõ M tuhkõin J-Tsv., g tuhkõizõõ J
1. tuhane; tuhkatriinu | vn золистый; золушка
M emintimäll õli üφs tütärlentämä, a tätä kutsuttii tuhkõinõ võõrasemal oli üks võõrastütar, aga teda kutsuti tuhkatriinuks
2. tuhkjas, tuhakarva | vn пепельный

tuhmuᴢ¹ Li, g tuhmuu Li juhmus, lollus, rumalus | vn глупость
paĺĺo vohmutta ja tuhmutta (on) palju lollust ja rumalust
tuhmuu perässä tätä nagrõttii teda naerdi (tema) rumaluse pärast
väliss niku õmassa tšäessä tuõp se tuhmuᴢ i teet suurõõ pillaa vahel tuleb see juhmus nagu omast käest ja teed suure pahanduse

tuhmuᴢ² J-Tsv., g tuhmuhsõõ: tuhmusõõ Jtuhmuᴢ¹
tuhmusõõ peräss eväd võtõttu sluužima rumaluse pärast ei võetud (teda) aega teenima

tuhmõza M, g tuhmõzaa murelik; halvas tujus | vn не в духе, не в настроении
mitä siε õõd nii tuhmõza miks sa oled nii murelik?
tätä tšellibo on obižoittanu, on tuhmõza keegi on teda solvanud, (ta) on halvas tujus

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tuntõa K L P M S Lu J (R Kõ Ja-Len. Li Ra Ku) tuntaa Lu Li J tunta J-Tsv. tuntõaɢ I (vdjI), pr tunnõn Al. Kett. K L P M Kõ S Lu Ra J tunnen K-Ahl. tunnõõ I, imperf tuuzin Al. Kett. Set. K P M Kõ tunzin Ra J Ku tunsin K-Sj. tunzii I tunnin Lu J tuntõzin P tuntõzii I
1. tunda | vn знать
M möö emmä tuntõnnuuᴅ tõin tõissa me ei tundnud teineteist
K kahs velliä üli õrrõõ vaattavaᴅ, i üppiväᴅ, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmäᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüppavad, aga teineteist ei tunne? – Need on silmad
Lu rihi täün tuttavia, ühtää b tunne. jäĺĺet (Must. 159) mõist tuba täis tuttavaid, (aga) ühtegi ei tunne? – Jäljed
2. ära tunda | vn узнавать, узнать
I lampailõõ paad merkit kaglaa, štobõ tuntõag näitä lammastele paned märgid kaela, et neid ära tunda
M miä vaatõn, no en tuntõnnu, õliko karu vai susi ma vaatasin, aga ei tundnud ära, kas oli karu või hunt
I miä tuntõzii, što kasse minu poika ma tundsin ära, et see (on) minu poeg
J kaktšikod on nii ühellaizõᴅ, jot raŋkk on tunta kaksikud on nii ühesugused, et raske on (ära) tunda
M tunnõd linnuu laulua möö vs linnu tunned (ära) laulu järgi
Lu lõŋka-pitsukill et tunnõ, kus paikkaa on pitsattu pika pleisiga (lõngapleisiga sa) ei tunne ära, kust kohast on pleisitud
P tšülä p tunnõ äälessäni rl küla ei tunne (mind) ära mu häälest
3. tunda, teada | vn знать
J tšen mitä tunsi, se sitä pajatti kes mida teadis, see seda rääkis
J en tunnõ sitä soomõssi ma ei tea seda soome keeli
K no soldatti ep tuntõnnu, što täm on kunikaᴢ aga soldat ei teadnud, et tema (= teine mees) on kuningas
J en tunn teet ei tunne teed
J tširjaa tuntõma, täätemä kirja tundma (= lugeda ja kirjutada oskama)
4. tunda, tunda saada | vn испытывать, испытать, чувствовать
J raskuss tunta raskust tunda
5. osata | vn уметь
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, sennee teeʙ, vaikk on mehee, vaikk on naizõõ tüü küll see on osav inimene, (nii) oskab kõike teha: mis vaid võtab kätte, selle teeb ära, olgu kas mehe või naise töö
J kõikõllaiss tüüt on tarvis tuntaa tehä igasugust tööd on tarvis osata teha
I izek tiiɢ, kui tunnõᴅ, izek tiiɢ, kui tääᴅ tee ise, kuidas oskad
L ko t tunnõ, miä õpõtan kui sa ei oska, (siis) ma õpetan
I tšen mitä tunsi tehäs, sitä i tetši kes mida oskas teha, seda tegigi
M mill tšäsi päh̆hää eb mee, miä tunnõn kõig ize tehä kk (ennast kiites:) mina kukalt kratsima ei pea (mul käsi pähe ei lähe), ma oskan kõik(e) ise teha
M näᴅ kõikii tuntõas päätä toittaa näe, kõik oskavad end (oma pead) toita
I tunzid deŋgoo kopittaaɢ, a el̆lääg et tunnõk kui deŋgojõkaa piäb el̆lääɢ oskasid raha koguda, aga elada ei oska, kuidas rahaga tuleb elada
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo ta oskab raha hoida
S isä emä ep tšäütü škouluu, evät tuntõnuud luk̆kõa isa (ja) ema ei käinud koolis, (nad) ei osanud lugeda
P a miä venäissi pajattaa en tuntõnnu aga mina vene keelt rääkida ei osanud
K tantsittii da laulõttii, tšen kui tuusi tantsiti ja lauldi, kes kuidas oskas
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut pruulida?
M tämä tunnõb aivoo üv̆vii rissuittaa ta oskab väga hästi joonistada
I et tunnõg rüvetäɢ, too uppooᴅ (kui) sa ei oska ujuda, siis upud (ära)
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
Lu nät se on inemin, tunnõb lassaa naljaa vaat, see on (alles tore) inimene, oskab nalja teha
K tšen tunnõb itkõa, sitä siz tšiittääs (Al. 24) kes oskab itkeda, seda siis kiidetakse
Ra ai, miä tunzin lugõttaa, lugõtõll oi, ma oskasin (noorena) itkeda
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette (ära) öelda
M miä tunnõn arpoa mina oskan ennustada
K leütüziväd mokomad ińehmiizet kummat tuusivat soperoittaa leidus selliseid inimesi, kes oskasid posida
J miss tüü tunzittõ meilee tullõ rl mille järgi te oskasite meile tulla?
P neittsüeni ainagoni neitsüd ainago anõni tuuzit tulla tunnõ õlla taloo juurta talloõlla taloo tarkutta pitää rl mu mõrsja, mu ainuke, mõrsja, mu ainus hani, (kui) oskasid tulla, (siis) oska olla, (selle) talu tava(de) järgi käia (= elada), (selle) talu tarkust hoida
P tuuzid võttaa, tunnõ pitεä rl (kui) oskasid (naise) võtta, (siis) oska (teda ka) hoida
P tämä b õlõ lahkõa inehmiin, ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei ole lahke inimene, ei oska (teise) inimesega ümber käia.
Vt. ka tutaa

turhaa Kett. M Lu Li J asjata, asjatult, ilmaasjata | vn напрасно, зря, впустую
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo, täm̆mää tšäessä turhaa kop̆peekka eb üppää ta oskab raha hoida, tema käest kopikas asjata ei kuku (ei hüppa)
M miä tään, täm kazõza aźźaza kõikkinaa ebõ·õ väärä, tätä turhaa vääntääᴢ ma tean, ta ei ole selles asjas üldse süüdi, teda süüdistatakse (väänatakse) ilmaasjata
Lu elä turhaa veetä aikaa ära viida asjata aega!
Li siä õõ vaiᴅ, elä pajata turhaa sa ole vait, ära räägi (= ära lobise) asjatult
Lu mihee siä turhaa mörnäᴅ miks sa ilmaasjata karjud?
Lu miä oma eloo veetin turhaa, en saanu enele eŋku muilõ mittää üvvää ma elasin (veetsin) oma elu ilmaasjata: ma ei saanud enesele ega teistele (muile) midagi head
J meet turhaa senee tee käid seda teed asjata.
Vt. ka turhii

tõhtia Kett. L P M Kõ Lu Ra J (K Pi) tõhtiaɢ (vdjI I) tohtia Ku (Kõ) tohtiaɢ (I), pr tõhin Kett. K L M Lu Ra J tõh̆hii vdjI, imperf tõhtizin Kett. M Lu Ra J tõhtiizin Kett.
1. tohtida, võida | vn сметь, мочь; иметь право
P süö hailii, leipää i läntüpiimää, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku, leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida
J süüttä inimiss et tõhi tappaa süütut inimest ei tohi tappa
Ku miε en tohi häntä torrua ma ei tohi temaga (teda) riielda
J siä et tõhi plaiskaa uhzõõkaa sa ei tohi ust paugutada
Lu ku kaukaald näet ku nõdguʙ, sis ep tõhi mennä, on ilm põhjaa, algõd vaijjoossa kui kaugelt näed, et (soo) nõtkub, siis ei tohi minna, on ilma põhjata, hakkad vajuma
I eläk tõhik tölmääɢ ära hulla (ei tohi hullata)!
2. tohtida, julgeda, söandada, tihata | vn сметь, отваживаться, отважиться, осмеливаться, осмелиться, дерзать, дерзнуть
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
Ra kõik evät tõhi pesä pokkoinikkaa kõik (inimesed) ei julge surnut pesta
Lu elkaa peljätkaa, karu soχχoo ep tõhi tulla, tämä on raŋkka ärge kartke, karu sohu ei julge tulla, ta on raske
I ep tšen̆neit tõhtinnuɢ i lähteäk kailee meh̆heele keegi ei julgenud sellele mehele (naiseks) minnagi
J kui siä tõhtizid izällez jutõll mokoma mäännü sõna kuidas sa julgesid oma isale öelda niisugust halba sõna?
J tämä, põrku, tõhib minnua kuttsua kräntsissi tema, kurat, julgeb mind krantsiks kutsuda!

tõtuuᴢ (M-Set. J-Must.) tõt̆tuuᴢ M tõtuᴢ J-Tsv. totuuᴢ (K-Ahl.) totus K-Ahl., g tõtuu M J tõt̆tuu M totuu K tõtusõõ ~ tõtusõ J tõde, tõsi, õigus | vn правда, истина
M tšen tätä uzgoʙ, tämä on maa·ilmaa pettelikko, sõn̆naa juttõõp tõt̆tuutta, kõm petteeʙ kes teda usub, ta on maailmatu petis, sõna ütleb tõtt, kolm valetab
M tämä jõka kõrta pajatap tõt̆tuutta ta räägib iga kord tõtt
J kui ni etsin, a en levve tõtuss tšättee kuidas ka otsin, aga ei leia tõde kätte
M sinu piäp tehä tõtuulla, ep piä petellä tšetäätä (Set. 4) sa pead tegutsema õiglaselt (tõega, tõe varal), ei tohi kedagi petta
J õikuss (tõtuss) ajama õigust (tõde) taga ajama
M mentii suutoo tõt̆tuutta saamaa mindi kohtusse õigust saama
J tõtuu peräss tõe tõttu
M se õli tõt̆tuu sõna see oli tõsi (tõesõna).
Vt. ka tõsi

tõukkia L P M Kõ tõukkiaɢ I toukkia J-Tsv. (Ra), pr tõukin P toukin J, imperf tõukkizin P toukkizin J tõugata, lükata; toppida | vn толкать, валить; пихать
J toukita tõin-tõiss lumõsõõ tõugatakse üksteist lumme
Ra puud on laŋkõstu kõik rissi-rässi, tuuli on toukkinut puuᴅ puud on langenud kõik risti-rästi, tuul on tõuganud puud (maha)
M ep piä tätä tõukkia ei tohi teda tõugata
repo tõukki kalad aukossa teelee rebane lükkas kalad august teele
J võtti toukki väe kahtõ poolõ võttis lükkas rahva kahele poole
L starikka alkõ voholyõ obahkoi suhyõ tõukkia taat hakkas kitsele seeni suhu toppima

tähettää (J) tähettεä P tähettä J-Tsv., pr tähetäʙ P J täheteʙ J, imperf tähetti P J tähendada | vn означать, значить
J mitä se täheteʙ. – täheteb jot teill aik kottoo menne Mida see tähendab? – Tähendab (seda), et teil on aeg koju minna.
P se tähetti sitä, etti tätä tširottii sitä viisii see tähendas seda, et teda kiruti sedaviisi.
Vt. ka tähentää

tämä Kett. Len. K R U L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku (V) täm Len. K L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I temma ~ temm ~ tem ~ tam Kr Тэмэ Pal2 Тэ́мэ K-reg2, g tämää K L P M V Lu J tämεä P täm̆mää M S I tämmää Po tämä Lu J temma Kr
1. tema | vn он, она, оно
M täm on ramokaz meeᴢ ta on tugev mees
K luvattii tulla tätä tšäümää nuorikõssi (Al. 9) lubati tulla teda pruudiks kosima
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullud mitäit parapaa ma tõrelesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat (= sellest polnud mingit kasu)
M täm̆mää taitaa eb õõ nõisa kazessa tavvissa tema vist ei parane (~ ei toibu) sellest haigusest
M siin õlkõje päällä täm̆mää piti sünnüttää lahs seal õlgede peal tuli tal laps sünnitada
M tätä sirkotutti teda ajas ringutama
Po lahsia eütütettii täll temaga hirmutati lapsi
M i mikä tällee tuli ja midagi tal(le) juhtus
J kiuru laulob üväll ilmall, vihma päiväl tämä eb laulo lõoke laulab hea ilmaga, vihmasel päeval ta ei laula
2. see (siinolev) | vn этот, эта, это
L en mälehtää, kummall kuuta tämä on ei mäleta, mis kuul see on
M täm on kõikõssi üvä, kase vesi, tämä on siunattu see on kõigeks hea, see vesi, see on õnnistatud
M tämä johtu meelee, što miä menin peenee tšasovnaa möötä see tuli meelde, et ma läksin väikesest kabelist mööda
R tämä tšülä põli see küla põles (maha)
M nät tämässä inehmizessä üv̆vää ep kuulu vaat sellest inimesest ei ole kuulda midagi head
Lu võigriba on limakaᴢ, tält läheb nahka päältä poiᴢ võiseen on limane, sellelt tuleb nahk pealt ära (võtta)
K pasibo tähä taloose. täzä täüsii annettie, tšipoi kapoi kannettie (Ahl. 104) rl tänu sellele talule! Siin anti täisi (= täiskanne õlut), kruusidega-kappadega kanti (ette)

täätää Kett. K L M Kõ Ja Po Lu Li J I (U P S Ja-Len. V Ra Kr) tεätεä L P täätä K-Ahl. R-Eur. R-Lön. R-Reg. Lu J-Tsv. teätä (R-Reg.) täätääɢ I t́śiitää Ku, pr tään Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J tän Kr teän R-Lön., imperf tääzin K M Lu J teäzin R täätäzin P Lu
1. teada, tunda | vn знать
K tämä tääp kummas saaduz on üväd õunaᴅ ta teab, millises aias on head õunad
I meet tääɢ, mitä siä pajataᴅ mine tea, mida sina räägid
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea (= ei tunne)
M mikä millõõ on aźźa täätää, millized linnuᴅ mis see minu asi on teada, millised linnud (on olemas)
Ra tüüd on nii paĺĺo, što en tää, mikäs tarttua tööd on nii palju, et ei tea, millest kinni hakata
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü, kuh̆hõõ silmät panna näe, nii oli häbi, et ma ei teadnud, kuhu silmi peita
M miä kaz̆zee jut̆tuu tään niku õmia viisi sõrmõa ma tean seda lugu nagu oma viit sõrme
Ku varis ko b vaakkuiᴢ, keŋki pessää ep t́śiitäiᴢ vs kui vares ei vaaguks, (siis) keegi pesa ei teaks
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu mitä on elämättä, se on täätämättä mis on elamata, see on teadmata
M noh, se õli täätävä noh, see oli (ette) teada
M peräss saimma täätää pärast saime teada
K veekaa viesti neitsüele, antakaa anele täätä rl viige teade mõrsjale, andke hanele teada
Lu izze näeʙ, izz eb võta täätä ise näeb, aga teeb, nagu ei teaks (ei võta teada)
J täätemizee imo teadmishimu
Lu täätämizee en tää ma ei tea sugugi
Lu se inemin šuutkaa ep tää see inimene nalja ei tunne (= ei mõista)
J vassumõin inimin, sitä miä en tää võõras inimene, teda mina ei tunne
koira koiraa tääʙ vs koer koera tunneb
2. osata | vn уметь
Lu miä tään i vennässi pajattaa ma oskan ka vene keelt rääkida
I nävät tääsivät kolduittaaɢ nad oskasid nõiduda
Lu uss avata evät täätäneeᴅ ust avada (nad) ei osanud
L et siε tεätännü tšüsüä parapaata kas sa ei osanud küsida (paluda) paremat?
J en täätennü urokka de panti põlvillaa (ma) ei osanud koolitundi (vastata) ja (karistuseks) pandi põlvili
M tšenniit tširjaa evät täätännü keegi polnud kirjaoskaja (= keegi ei osanud lugeda)
J tširjaa täätejõ kirjaoskaja (inimene)
J tšeele täätemin keeleoskus
J tšeele täätejõ keeleoskaja (inimene)
3. ennustada | vn предвещать, предвести, предсказывать, предсказать
J vihmaa kaarõ oomnikoll ko on, sis põutaa tääʙ kui vikerkaar on hommikul, siis (see) ennustab kuiva ilma
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köü-hää vootta kui kägu kukub tühjas (= raagus) metsas, siis ennustab kehva aastat
Lu ikilookka tääp pittšii vihmoi vikerkaar ennustab pikka sadu (pikki vihmu)
Lu lintu tuli akkunaa, kokutti, kokutti, taitaa tääʙ kehnoa veestiä lind tuli aknale, koputas, koputas (nokaga), vist ennustab halba teadet
Lu luikot jo mentii, ne täätää lunta luiged juba läksid, need ennustavad (esimest) lund
Lu kello-buju; ku tomakk onõ, sis tämä tääʙ kellpoi; kui on udu, siis see annab märku (= annab teada).
Vt. ka tähetä

täüttää M (Kett. K-Ahl. Lu) täüttεä L täüttä J-Tsv. täüttääɢ (I) tautä Kr, pr täütän Kett. K M täüten J, imperf täütin J täita | vn наполнять; исполнять
I täütti griŋkat täünä piimää pani savipotid piima täis
Kett. mertä paalikoill et täütä vs merd (sa) kaigastega ei täida
Lu se on niku upiauta, sitä et täütä, niku ilma põhja kk (söömari kohta öeldakse:) see on nagu põhjatu auk, seda (sa) ei täida, nagu ilma põhjata
M tätä i täüttämizell et täütä teda ei täida (sa) täiteski (~ ei täida kuidagi)
J tšähsüä täüttemä käsku täitma

L lahsi täütti kõm vuotta laps sai kolmeaastaseks
M tällee täütti kahtšümmett vootta ta sai kahekümneaastaseks

uhtoa Kett. M Kõ Lu Li J (R-Lön.) uhtua Kett. P M uhtoua Ke uhtoaɢ I (vdjI), pr uhon K-Ahl. P M Kõ Lu J uh̆hoo vdjI, imperf uhõn Kett. M uhtozin M Kõ Lu J
1. pesu pesta (kurikaga), uhta | vn стирать (вальком)
M õjalla paalikaakaa uhottii kaŋkaizia sõp̆põita pesutiigil pesti (~ uheti) kurikaga linaseid rõivaid
Li sõpõja uhotaa rannalla, jõgõlla paalikaakaa pesu (rõivaid) pestakse (~ uhetakse) (mere)rannas (või) jõe ääres kurikaga
Lu avantoo ääres paalikaakaa uhottii talvõl jääaugu ääres pesti talvel kurikaga pesu
J poukkua uhtoa pesu kurikaga pesta
I paalikalla uhtoaz õuna-värttsilöjä kurikaga pestakse kartulikotte
K entinee ajutoo nainee tšennät tšöütti, ne kavotti, rätet uhtõi, ne upotti (Ahl. 106) rl endine arutu naine pastlad sidus kokku, need kaotas, uhtis rätid, need uputas
I rihmad jõgõlõõ veemmäɢ, uhomman näitä linased lõngad viime jõele, peseme neid (kurikaga)
I korennalla kantaas sõp̆põõ uhtomaa kaelkookudega kantakse pesu (jõe äärde kurikaga) pesemiseks
J plaizgip paalikõll uhtoa kolgib kurikaga pesu pesta
2. peksta, taguda, uhta | vn колотить
J uhtozin tätä kepikaa peksin teda kepiga
Li ain uhto kõrvõlõ aina tagus vastu kõrvu

J uhob menne uhab minna, rühib (minna)

unimoittaa Lu (K-Al. M), pr unimoitan Lu, imperf unimoitin Lu vaigistada | vn усмирять, усмирить, успокаивать, успокоить
Lu se inemin tahob tapõlla, tätä piäb unimoittaa see inimene tahab kakelda, teda tuleb vaigistada

urnaa Kõ Lu (Ra J) urna J-Tsv., pr urnaʙ Kõ Lu J urnõʙ J, imperf urnni Lu Ra J
1. nurruda, nurru lüüa (kassi kohta) | vn мурлыкать
J silot kattia, tämä algõb urnaa silita kassi, ta hakkab (siis) nurruma
katti urnaʙ kass lööb nurru
2. koriseda (kõhu kohta) | vn бурчать
Lu ku süüb mokomaa vassumõissa, eriomassa, vattsa algõb urnaa kui (inimene) sööb mingisugust võõrast (toitu), erilist, (siis) kõht hakkab korisema
Lu vattsa mill urnaʙ mul kõht koriseb
3. krooksuda (konna kohta) | vn квакать
Ra konnad urnõttii konnad krooksusid
4. kräunuda, (rämedalt) näuguda (kassi kohta) | vn мяукать
J kui martti kuu, nii katid urnõta kui (tuleb) märtsikuu, siis kassid kräunuvad
J kehtaat ko siä kuunõll katii urnõmiss, ku ed aja tätä väĺĺä kuidas sa jaksad kuulata kassi kräunumist, et ei aja teda välja?
5. möirata, möriseda (karu kohta) | vn рычать
J karu urnaʙ karu möirgab
6. J-Tsv. kriiksuda, kääksuda | vn скрипеть
7. fig manguda, nuruda | vn клянчить, упорно просить
J elä urnõ, et saa (lapsele öeldakse:) ära mangu, ei saa!
J miä tšiire annõn urnõjoilõõ taka poolõõ mangujaile (= nurumisega tüütavatele lastele) annan ma ruttu vastu tagumikku.
Vt. ka urisa

uroskoituttaa (Li), pr uroskoitutan, imperf uroskoitutinuroskoittaa
uroskoituta tätä vähäizee rahusta (vaigista) teda natuke

uskoa Kett. L P M Kõ Po Lu Li J Ku (K R-Lön. Kr) uskua Kett. K uskoaɢ I Ускоа Tum., pr uzgon Kett. K L P M Kõ Lu Li J uzon Ku usgun Kr, imperf uzgõn M uskozin Lu J
1. uskuda | vn верить, поверить, веровать, уверовать
Lu tämä pajatap tõtta, tätä saab uskoa tema räägib tõtt, teda võib uskuda
L uskogaa minua, õnnõtuota uskuge mind õnnetut
L petelläss, älkaa uskogaa petetakse (~ valetatakse), ärge uskuge
Lu vargaz vargassa eb uzgo vs varas varast ei usu
Lu vätši bõllu õpõtõttu, usko kõikkaa rahvas polnud haritud, uskus kõike
Lu nõitussii uzgottii nõidusi usuti
Po lahzõd uskozivat saunaa pappia lapsed uskusid saunahaldjat
M miε n tää, misseesee näväd uskozivaᴅ ma ei tea, millesse nad uskusid
M tämä eb uzgo jumalaa, ep pahapoolta ta ei usu jumalat ega kuradit
Li epä-uskomõin ińemin eb uzgo mittää umbusklik inimene ei usu midagi
M tämä uskomassa eb uskonnu ta ei uskunud sugugi
2. usaldada | vn доверять, доверить; верить, поверить
Lu tämä uzgoʙ, tšem mitä pajataʙ, tämä on uskojõ inemine ta usub (kõike), kes mida räägib, ta on usaldav inimene
P uzgomma siz näteliss võlkaa usaldame siis nädalaks võlgu
Lu miä uzgon omall välitšäüttäjäl õssaa i müüvvä, mitä millõ piäʙ ma usaldan oma vahendajal osta ja müüa, mis mul vaja on.
Vt. ka uzaltaassa, uzgaltaa

vahtia K L P M Kõ Lu Li J (Ra Ku) vaht́śia Ku vahtiaɢ I, pr vahin K P L J Ku, imperf vahtizin P Lu J
1. valvata | vn сторожить
M mõizaa tar̆raavahti, täm vahti tar̆raa mõisa aiavaht, tema valvas aeda
P menin vahtimaasyõ, tšen tšäüp kapussoi vargassamaᴢ läksin valvama, kes käib kapsaid varastamas
Lu emikko parõp kottoa vahiʙ, a kulli meeb ain tšüllää vaa emane (koer) valvab paremini maja, aga isane läheb muudkui külasse
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama (peergu)
M sis kui tuõʙ jo sünnüttämizee aika, siz lehmää vahtiaᴢ, võib õlla etti tälle piäb avittaa siis, kui tuleb poegimise aeg, siis lehma valvatakse, võib-olla, et teda tuleb aidata
2. (karja, lapsi) valvata, hoida, karjatada, (karja, laste) järele vaadata | vn присматривать, пасти; нянчить
M sikuri sik̆koo vahiʙ seakarjus valvab sigu
Lu eittsenikad vahtivad õpõzija üül õitsilised valvavad öösel hobuseid
Lu sinuu isä vahti sikoja sinu isa oli seakarjus (= karjatas sigu)
Lu karjušši vahip karjaa karjane valvab (hoiab) karja
I a miä õl̆lii vanapik kõittšia i vahtiaɢ, lõõkuttaaɢ i süüttääɢ i juuttaan näitä i vaattaaɢ aga mina olin (lastest) kõige vanem ja (mul tuli) neid valvata, kiigutada ja sööta ja joota ja (nende järele) vaadata
3. valvata, (millegi järele) hoolt kanda v. vaadata, silmas pidada | vn заботиться, присматривать
M siz veel emä piäb vahtia etti lahz eb autuiᴢ siis peab ema veel hoolt kandma (vaatama), et laps ei hauduks
M vahtiaᴢ, štob linnahsõd evät tulissuiss valvatakse, et linnased ei läheks kuumaks
Lu võtan teen tšiireeltää tšämmelkakuu, sitä piäʙ vahtia võtan teen kiiresti paistekaku (kämblakaku), seda peab valvama (küpseb ahjupaistel)
4. valvata, jälgida, luurata, varitseda | vn следить, подсматривать
M pah̆haa voima vahip saunanaissa vanakuri jälgib (luurab) sünnitajat
M sakkali vahip kanoja kanakull luurab kanu
Lu jeegeri vahiʙ kütt varitseb (metslooma)
5. vaadata, vahtida | vn смотреть, глядеть
M vahi, vahi, tšenleeb meni vaata, vaata, keegi läks!
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? Need (see) on silmad
Lu mitä siä veel takkaa vahiᴅ mis sa veel tagasi vahid?
J viisaz vahtii viiloonalta rl tark vaatas viilu alt
nurkaa takant vahiʙ vahib nurga tagant
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Ku katso kui pahass vahib mejjee päällᴀ̈ (Mäg. 218) vaata, kui kurjalt vahib meie peale
M elä vahi tšül̆lää, tšül̆lää nainõ paŋgõt kõrjaaʙ, koira kõrõtaa ära vahi küla poole: külanaine peidab panged, koer kaelkoogud (= küla on sinu vastu halb)
J ev vahi iḱä varõssõ rl ei vahi iga varest (= ei raiska asjata aega)
täm õõ vahtinnu naisia ta on (aina) naisi vahtinud
Lu viinaa vahiʙ vahib (ringi) viina (järele) (= käib ja vaatab, kust saaks viina)

M lehmä on mokom bluutka, eb vahi õm̆maa kot̆toa lehm on niisugune hulkuja, ei hoia oma kodu (= läheb hulkuma)

vahõ J, g vahõõ J
1. vahe, vaheaeg | vn перерыв
J i tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa ja töö vaheajal õpetas teda lugema
J vahõtt pitämett vahetpidamata, lakkamatult
2. J-Tsv. vahe, erinevus | vn разница, различие.
Vt. ka vahi

vaikka K-Ahl. P M Kõ Lu Ra vaikk P M Kõ S J vaik Ja-Len.
1. kuigi, ehkki | vn хотя
P vaikka tämä on mokomain, a miε suvaan tätä kuigi ta on niisugune, aga ma armastan teda
P tämä vaikk on pien, a täll om pulkkõi pääzä kuigi ta on väike, aga tal on mõistust (tal on pulki peas)
M tulõn, vaikka õlõisi tuisku tulen, kuigi oleks tuisk
2. kas või | vn хоть, хотя бы
P tšiihkutustauti, tšiihkavad jalgaᴅ, tšäeᴅ, kraapi vaikka verelie sügelised, sügelevad jalad, käed, kraabi kas või verele
P vanat tüttärikot tahtovad vaikka kaχs päivεä iezεä surmaa õlla mehell vanatüdrukud tahavad kas või kaks päeva enne surma olla mehel
M tšeeli veeʙ vaikka viipurii vs keel viib kas või Viiburisse (= keelega saab kõikjal hakkama)
3. ükskõik (kui, milline, kuidas jne.), mis tahes | vn хоть (как, какой, сколько и т. д.)
M siis täm seizoʙ vaikka kui kaugaa siis tema (= rukkihakk) seisab (põllul) ükskõik kui kaua
vaikka milläin töö tehtii, ain tehtii rissi päälee ükskõik milline töö tehti (sai valmis), ikka tehti rist peale
M õlkoo vaikka kui ahaz el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu kui tahes kitsas (koos) elada, ikka peab (omavahel) sobima
M iĺi vaikka mitä või mida tahes
4. kui aga, kui vaid | vn если только
S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui aga (saaks) mehele
5. või, ehk | vn или
M õli vaikk mõnt paaria oli ehk mõni paar
Lu alus pannaa tšiini tumbiõ vaikka knehtojõõ purjelaev pannakse (sadamasillal) kinni (kai)pollarite või paal(post)ide külge (meres).
Vt. ka vaikko²

vaikko² M Kõ Lu Li Ra J
1. kuigi, ehkki | vn хотя
Lu en mennüᴅ, vaikko kõvassi kutsuttii ma ei läinud, kuigi väga kutsuti
Li vaikko susi tääʙ maad i ahoᴅ, a karjušissi tätä evät palkkaa vs ehkki hunt (~ susi) tunneb maid ja sööte, (aga) karjaseks teda ei palgata
2. kas või | vn хоть
Ra nältšä suur, süü vaikko ärtš nälg on suur, söö kas või härg ära
Li tämä vaikko tappamaa vai mitä vai kuhõ, tämä ep peĺĺännü mittää tema (läks) kas või tapma või mida (tahes tegema) või kuhu (tahes), tema ei kartnud midagi
3. ükskõik (kui, milline, kuidas jne.), (kui, mis, milline, mitu jne.) tahes | vn хоть (как, какой, сколько и т. д.), всё равно
Ra seizozimma vaikko mõnt paria, a ühs nõiz ettee seisomaa (tagumise paari mängus) seisime ükskõik mitu paari, aga üks (mängija) tuli ette seisma.
Vt. ka vaikka

vainua J-Tsv., pr vainun, imperf vainuzin kaduda | vn пропадать, исчезать
tontti tätä tääp, kuhõõ tämä on vainunnu tont teda teab, kuhu ta on kadunud

vaivattaa K L M S Po Lu Li Ra J (Kett. P Kõ V) vaivõttaa Lu Ra (Li J) vaivõtta J-Tsv. vaivattaaɢ I, pr vaivattaaʙ Kett. K L P M Lu Ra J I vaivõttaaʙ Lu Li Ra J vaivõttaʙ Lu Ra vaivataʙ P M S V Lu Li I vaivõtaʙ Lu Ra vaivõtõʙ J, imperf vaivattii K L P M S Po Lu Ra I vaivatti M Kõ S Lu J vaivõtti Ra J
1. impers valutada | vn болеть
L ampait vaivattii hambad valutasid
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed lausa valutavad, kui on nohu
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, siis hakkavad kaelasooned valutama
Ra milla jõka paikkaa vaivõttaaʙ, pihtaa vaivõttaaʙ, i päätä vaivõttaaʙ mul valutab iga koht, õlg valutab, ja pea valutab
Lu vaivatab vanoja luita, soovip kehnoa ilmaa vanad luud valutavad, ennustab halba ilma
Ra minnua vaivõttaaʙ, miä läzin mul on valud, ma olen haige
2. vaevata, vaeva teha | vn мучить
L tätä vaivattii paha heŋki teda vaevas paha vaim
Lu vari luita eb vaivata vs kuum(us) luid ei vaeva (= soe konti ei riku).
Vt. ka vaivata, vaivatõlla

valmiᴢ K U P M Kõ Lu Li Ra J I Ku valmis K-Ahl. M-Set. vaĺmiᴢ Kett., g valmii K U L M Lu I valmee Lu J valmõõ Ra
1. adj., adv. valmis (= lõpetatud, valmis tehtud, valmis saanud) | vn готовый
P meill on tohotšennäd valmiiᴅ rl meil on tohtviisud valmis (= valmis punutud)
K võtõttii roitõttii kõikk valmiid riigaᴅ (kolhoosiajast:) võeti lõhuti kõik valmis rehed maha
P tšüläz nõissaass tšüsümää, mitä te rihez rijjeltii, mitä te talos tapõltii, siä vassaa valmis sõna, ripilad nurkkaz riitõlivaᴅ, tšivet kolkkas kolizivaᴅ rl külas hakatakse küsima: miks teie tares riieldi, miks teie talus tapeldi? Sina vasta valmis(mõeldud) sõna(dega): ahjuroobid nurgas riidlesid, kivid nurgas kolisesid
Ra valmõõt sirpid õsimma valmis sirbid ostsime (poest)
J nii valmeinnaa jõvi-pagloikaa müvvää nii, valmitena, (koos) jõhvnööridega müüakse (õngi)
M piäb nõisa kuhjaa tetšemää, einäd on valmiiᴅ, muuta ku saap panna kuhjaa tuleb hakata kuhja tegema: hein(ad) on valmis (= kuivad ja kokku riisutud), muudkui pane kuhja
M laiska tšimo, truut́en, tämä ep taho mettä kantaa, suv̆vaap süüvvä valmissa laisk mesilane, leskmesilane, tema ei taha mett korjata (kanda), armastab süüa valmit (= valmismett)
I niin i tuli, valmiilõõ i tuli nii tuligi, valmis (lapse, juba sündinud lapse) juurde (alles) tuligi (ämmaemand)
I kiisseliä tšihutaᴅ, sis tämä leeb valmiᴢ, kõõz röpötäʙ keedad kiislit. Siis see saab valmis, kui (juba) podiseb
Lu maamunad on valmiiᴅ kartulid on valmis (= on keenud)
M kui leipä tuõb valmiissi, vot võttaaz leipä ahjoss vällää kui leib saab valmis (küpseks), siis võetakse leib ahjust välja
Lu kala on valmiᴢ (soola)kala on valmis (= juba sooldunud)
Lu vesi meni limakkaassi, gribad on valmeeᴅ vesi muutus (läks) limaseks, seened on (söömiseks) valmis (valmid)
M kase töö on valmiᴢ see töö on valmis
M kase töö tuli valmiissi, on tehtü valmiissi see töö sai valmis, on valmis tehtud (= lõpetatud)
M kui seinät tehtii valmiiss, sis pantii balkat päälle kui seinad tehti valmis, siis pandi aampalgid peale
K ku sõvõttaas valmiissi, siz nuorikkõ isub lavõzõlla sinniᴢ, kunniz tullas võttamaa sinne rihee ženiχaa kaa rinnaa issumaa (Al. 31) (pulmakommetest:) kui (pruut) rõivastatakse (pulmadeks) valmis, siis pruut istub seni pingil, kuni tullakse (teda) viima teise tuppa peigmehega kõrvuti istuma
J ku saap kaazikk kaŋkaa valmeessi, tšääriʙ kui saab neiu [?] kanga valmis, (siis) käärib (rulli)
Lu meni kahs päivää i valmiz õlitši möödus kaks päeva ja valmis oligi
I kõõz valmis kõittši meilä õli, siz müü nõizimmak süümää kui meil oli kõik valmis, siis me hakkasime sööma
M siiz riśetäz jumalalõõ, no i siiz i vott i valmis kozittu siis tänatakse jumalat risti ette lüües, no ja siis vaat ongi valmis, (pruut) kositud
Lu lauta on valmiz laaittu laud on valmis kaetud
Lu taitšinaa õli leiponnu valmiᴢ oli taina valmis sõtkunud
J kõrt jo õlintši valmis saattõmaa kord juba olingi valmis saatma
I ainõ mia õl̆lii jõkkaa paikkaa valmiᴢ ma olin aina valmis igasse kohta (minema ja kõike tegema)
2. adj valmis, küps, valminud | vn зрелый, спелый
Lu muraga ku jo on valmiᴢ, ja meep kõltõzõssi, siiz jutõllaa mätäpää kui murakas on juba valmis (küps) ja läheb kollaseks, siis öeldakse mädapea
J omenõd jo valmeeᴅ õunad (on) juba valmid (küpsed)
I eb õõv valmiᴢ ei ole valmis
veel ühs kuu, nii ruis tulõʙ valmiissi veel üks kuu, siis saab rukis valmis (= küpseks)
M õzra tuli valmiissi oder sai küpseks
M valmiz marja küps mari
M valmiid maazikkaaᴅ küpsed maasikad
Lu valmiit pomidoraᴅ küpsed tomatid

I i sis mee veĺd́ilee ähüpäälee de i valmiz aźźa ja siis lähen venna juurde ahju peale ja asi korras
Lu vazikka valmiᴢ vasikas on valmis (= vasikas lõppes)
M tälle pajata hot́ elä pajata, tämässä ep tuõ mit̆täiᴅ valmiissi talle räägi või ära räägi: temale ei mõju miski
Ku siz zemskoo miko mäni jäles kattsomaa, ettᴀ̈ mitä siin tuab valmeessɪ siis läks Zemsko Miko (voorimehe) järel vaatama, et mis seal toimub
J kõrt ku kutsuta sõtta, siiz jo kotto jäämizess ep tuõ mittäit valmessi kui juba kord kutsutakse sõtta, siis ei tule kojujäämisest midagi välja

varaipõõ K L P Ke var̆raipõõ I
1. varem, varemini | vn раньше
I ku emätännaa, tuuʙ var̆raipõõ siältä kottoo kui (on) perenaine (põllul), (siis tema) tuleb varem sealt koju
P miä tätä vahtizin i varaipõõ, kui täm tiep tüötä (Mäg. 98) ma vahtisin teda ka varem, kuidas ta tööd teeb
K meill vott õzraa varaipõõ tšülvettii, viistõ·ššõmõtta tšislaa mai kuuta. siiz roho p kazva meil, vaat, külvati otra varem, viieteistkümnendal mail. Siis ei kasva (umb)rohi
2. varem, varemalt, ennemalt; vanasti | vn прежде
L lampaa tauti on õllu varaipõõ, paĺĺo hukkauz lampait(a) varem on olnud lambataud(i), palju lambaid sai otsa (= hukkus).
Vt. ka varaapõõ, varõpaa, varõpaiᴢ, varõpi

vari¹ Lu Li Ra J, g varii Lu vari J-Tsv.
1. kuum, tuline, palav | vn жаркий, горячий; знойный
J vari õzrõin kakku om makuᴢ kuum odrakarask on maitsev
Lu suppi on vari, piäʙ jahuttaa supp on kuum, peab jahutama
Lu kofšikaakaa mätetää vettä, tšülmää i varria kopsikuga tõstetakse vett, külma ja kuuma
Lu vihta avvottii variz veeᴢ vihta hautati (pehmeks) tulises vees
Lu kuumutõtaa tšivi varissi (puunõu hautamiseks) kuumutatakse kivi tuliseks
Lu laatko pannaa varrii ahjoo kauss (toiduga) pannakse tulisesse ahju
J varis tuhgõz on üvä maamunaa tšühzettä kuumas tuhas on hea kartuleid küpsetada
Lu vaivatti tšäsiä, siz varis saunaz õõrottii muil-vaahookaa (kui) käed valutasid, siis hõõruti (neid) kuumas saunas seebivahuga
Lu minuu pää ep terpi varia löülüä minu pea ei kannata kuuma leili
J vari tšesä, kõvassi pouta ilma kuum suvi, väga põuane ilm
J tšezäll om varit päiveᴅ suvel on kuumad ilmad (päevad)
Lu ilma meni varissi ilm läks kuumaks
Lu päivä päivältä vari ilma pidevalt (päev päeva järel) on palav ilm
J vari einä aika kuum heinaaeg
Lu lahs kui on vari küll laps on kuum (= kõrges palavikus)
Lu kõrvõd mentii varissi kõrvad läksid tuliseks
Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü kk (teda oleks) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud
Lu sis piäb rautaa takkoa, kõnz rauta on vari vs siis peab rauda taguma, kui raud on tuline
2. subst kuum, tuline, palav (söök, jook jms.) | vn горячее, жаркое (пища, напиток и пр.)
Ra ku miä sõin varia, põlõttin tšeelee kui ma sõin kuuma (toitu), (siis) põletasin keele (ära)
J sigal, ku eb õõ õppinu varia süümää, siz ajaʙ kui siga pole harjunud tulist sööma, siis tuleb parotiit (ajab kõrvatagused paiste)
3. sg, pl, subst kuum, kuumus, palavus | vn жара, жар; зной
Lu eb vari luita riko, a tšülmä rikoʙ vs ei kuum luid riku, aga külm rikub
Lu vari luita eb vaivata vs kuum(us) luid ei vaeva (= soe konti ei riku)
J kirpitts meni variss kuumõssi tellis(kivi) läks kuumusest tuliseks
Lu variss vai tšülmäss (häda tuli kas) kuumast või külmast
J variloiza hiismab (Must. 186) kuumuses lõõtsutab
4. palavik | vn жар, температура, лихорадка
Ra miä õlin läsivä i paĺĺo tšöhizin. mill õli paĺĺo varia, neĺtšümmeᴅ ma olin haige ja köhisin palju. Mul oli kõrge palavik, nelikümmend (kraadi)
5. adv (on) kuum, palav | vn жарко
J on vari, hiki virtaaʙ on kuum, higi voolab
Li lautta õli sooja, daže vari õli talvõll laut oli soe, isegi palav oli talvel
Lu teil siäl on siitiä, eb õõ vari teil seal on jahe, ei ole palav
J ku on vari tšezällä, siz õja kuivaaʙ kui suvel on kuum, siis oja kuivab (ära)
J kõvassi johzin, de tuli vari jooksin kõvasti, ja (mul) hakkas palav
J šuubõz om vari häülüä kasukas (= kasukaga) on palav käia
J kõvassi vari, dušna (on) väga kuum, lämmatav

varjõlla L (P J-Tsv.), pr varjõlõn, imperf varjõlin frekv kaitsta, varjata, hoida | vn хранить, охранять
L jumala varjõli tätä jumal kaitses teda
J varjõlko jumal, ku süä üüll tapahtuub vahiŋgo kaitsku jumal, kui südaööl juhtub õnnetus
J varjõlkoo jumal kõikkiiss õnnõttomussiiss kaitsku (meid) jumal kõigi õnnetuste eest
L jumala lähetti ted́d́e vanaa päivεä varass varjõlijaa jumal saatis kaitsja teie vanaduspäevade toeks
L se lieb maailmaa varjõlija kõikõlyõ väjeliesie sellest saab maailma kaitsja kogu rahvale.
Vt. ka varjata

vassaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J I Ku vassa Len. M-Set. Lu Li J Kr vassõ Li J-Must. vass Lu Ra J Ku waśsa Kr
1. adv vastu | vn навстречу; напротив
L tällie tulõb vassaa vana kerεäjä talle tuleb vastu vana kerjus
K da tulõp koto pikkarain vassaa ja tuleb väike maja vastu
L õlkaa nii üväᴅ, võttagaa minua vassaa niku suurt sukulaissa olge nii head, võtke mind vastu nagu suurt sugulast
P ampaad irvillää õli pojoilõ vassaa hambad irevil, oli poistel vastas
Lu jänes ku johzõb rissi teessä vai johzõb vassaa, jutõltii: õnnia eb leene kui jänes jookseb risti teed või jookseb vastu, (siis) öeldi: õnne ei ole (~ ei tule)
P mettsä vassaa elizeʙ, tulõb üvä ilma mets kajab vastu, tuleb ilus ilm
M jumal(a)nurkka, kui tulõd uhzõssa rih̆hee, nii ain õli vassaa ikooninurk, kui tuled uksest tuppa, nii oli aina vastas
J tüttöilee ženiχaa poolt laulotaa vassaa tüdrukutele lauldakse peigmehe poolt vastu (pulmas)
Li miä tätä tooš koirizin vassaa ma narrisin ka teda vastu
Lu suur tuuli õli vassaa suur tuul oli vastu
P panõ aŋko vassaa pane hang vastu
M juttõõʙ vassaa vastab (ütleb vastu)
M päivülee vassaa päikesele vastu
J pää eb võta vassa pea ei võta vastu (ei saa aru)
J vassaa seisoma vastu seisma v. hakkama
J vassaa tetšemä vastu tegutsema, vastupanu osutama
J vassaa pitämä vastu pidama
2. prep., postp vastu, vastas | vn против, напротив
K pokoinikka pannass lavõzõlõõ vassaa ussa surnu pannakse lavatsile vastu ust (= ukse vastas olevale seinapingile)
K makaab vassaa ahjua magab vastu ahju
M lähe johzõb vassaa päivää allikas jookseb vastupäeva
Lu tšäekaa ku vizgõttii, tšäekaa vizgõttii vassaa tuulta riigaa koominõᴢ kui tuulati käsitsi, (siis) käsitsi visati (viskelabidaga vilja) vastu tuult reheall
Lu noottaa tõmmataa vassaa peŋkerää noota veetakse vastu pengrit
Lu vassaa päivää paissi ikilookka vastu päikest paistis vikerkaar
P vassaa virtaa on raskas sõutaa tšäsittse vastuvoolu on käsitsi raske sõuda
P meni seinεä vassaa läks vastu seina
M kõm rissiä tehtii nõitaa vassaa kolm risti(märki) tehti nõia vastu
Po latšipuu vassaa vastu tala
3. postp vastu, asemel, eest | vn за
Lu ku miä õlin kaptenin, mill õli matrossi, tämä õli süümäri, sei kahõõ mehee vassaa kui ma olin kapteniks, oli mul madrus, tema oli söömar, sõi kahe mehe eest
4. prep vastu, enne (mingit tähtpäeva) | vn перед, в канун
P vassaa kupoĺua mennäss saunaa-syõ vastu jaanipäeva minnakse sauna.
Vt. ka vasoo, vassoi

vassüntünnü Kett. vass-süntünnü vassüntünü M vastsündinu(d) | vn новорождённый
õlõn kuullu, što on pahuuz vajõltannu vass-süntünnüü risittämättä lahzõõ olen kuulnud, et vanakurat on vahetanud vastsündinud ristimata lapse
M kõõs tuõb vassüntünü maa pääle, .. sis pesäᴢ kui vastsündinu tuleb ilmale (maa peale), .. siis (teda) pestakse

veitellä L P Lu Li Ra veitell J-Tsv. (Ku), pr veittelen: veitteen Lu Li J-Tsv. veittelen Ku, imperf veittelin Li J-Tsv. frekv vedada (korduvalt ühest kohast teise), liikuda (edasi-tagasi) | vn (пере)носить, (пере)нести, возить, везти
Lu lahzõl õli kõvassi meno, emä veitelli tšäezä laps oli väga haige, ema kandis (teda) kätel
L harkkolaz õli suur tεätäjä, toožõ medd́e tšülεäsie veiteltii, läsivii müö veiteltii Harkkolas oli suur (küla)tark, ka meie külla toodi (teda), viidi ühe haige juurest teise juurde
J haltiaz veitteli däädiä metsiit müü haldjas vedas onu mööda metsi
Ku sis hän duumaz ettᴀ̈ miä ainᴀ herroitᴀ veittelen siis ta (= voorimees) mõtles, et ma vean (= sõidutan) aina härrasid
Li aarto õli paikallin, harkkia veiteltii sard oli paikne, (vilja)redelit veeti ühest kohast teise
Li harkkia piäb veitellä, kuza on ärüᴅ (vilja)redelit tuleb vedada (sinna), kus on ristikhein
J elä veittee sõrmõka lauta müü ära vea sõrmega mööda lauda
Lu raŋkk on tšävvä, jeeli jalkoi veitteen raske on käia, vaevu vean jalgu (järele)

Lu veitteeʙ tätä nenässä, tahob nagraa veab teda ninapidi, tahab narrida
Lu tämä jalkoi veitteeb peräss ta veab jalgu järele
Lu nii kõvassi sitä tahon läpi suu veitellä nii väga on selle järele isu
Ra sell em mahz mittää pajattaa, see nii tšeelikko, veitteeb juttuja etees-takaaᴢ sellele ei maksa midagi rääkida, see on nii(sugune) keelekandja, kannab jutte edasi-tagasi.
Vt. ka veittää, vetää, väitellä, väittää

veiterä K-Ahl. J veiter J-Tsv. veitärä P veitäre , g veiterää J
1. väle, nobe, kärme, vilgas; osav | vn быстрый, бойкий, проворный, юркий; ловкий, способный
õlin veitäre, jõkaasõõ paikkaa jõutuzin olin kärme, jõudsin igasse paika (= igale poole, iga tööd tegema)
P nätšiväd nämä jänessä i tšüsüväᴅ: siä õlõt pieni, siä õlõd veitärä. õlõ siä nii üvä .. mene siä ońt́jaa tšülää nad nägid jänest ja paluvad (teda): sa oled väike, sa oled väle. Ole sa nii hea .. mine sa Ontja külasse
J veiter meeᴢ osav (~ väle) mees
2. J julge | vn смелый

J veiter sõna tabav sõna (= nali).
Vt. ka võsa¹

velitšoittaa (M-Set.), pr velitšoitan, imperf velitšoitin isanime järgi kutsuda, isanimega nimetada | vn величать (по батюшке)
tätä neistii [= nõistii] velitšoittamaa kirjanoff (Set. 14) teda hakati isanime järgi kutsuma Kirjanoff(iks)

viholain Lu, g viholaizõõ vaenlane | vn враг
miä en taho tätä silmii näh́h́ä, tämä on milla viholain ma ei taha teda silmaotsaski näha, ta on mul(le) vaenlane.
Vt. ka vihameeᴢ

viijjä K R U P S Lu J (Ke Ja V Li Ku) viijä P Kõ J viiäɢ I veejjä Lu Li veejje Lu J veijjä Lu veeijõ J-Tsv. vijjä L P M Kõ Po Lu vijä K-Ahl. vijjäɢ I vid́d́ä P M J vidjä K vid́d́äɢ I, pr veen K R M Kõ S Ja Po Lu Li J Ku vien R L vii I, imperf vein K Lu Li J viia, vedada | vn носить, нести, водить, вести, возить, везти
K kuumad veiväd lahzõõ tšerikkoosõõ vaderid viisid lapse kirikusse
J veiseizin liivad lidnaa teelee, sõmõrõt sõta-rajalõõ rl viiksin liivad linna teele, sõmerad sõjarajale
L vee kottoo paĺĺo tervüssiä vii koju palju tervisi
L vie minua selläᴢ vii (kanna) mind seljas
Lu miä üvässi mälehtin, a nüd niku tuuli vei päässä poiᴢ ma mäletasin hästi, aga nüüd nagu tuul viis peast ära
Li ku siä koolõt siz aŋgelit tullaa võttamaa, viijjää raajuu kui sa sured, siis inglid tulevad (sind) võtma, viivad paradiisi
J veetii tätä mahaa teda viidi matta
J läpi saadu veep tee koo tüvvee läbi aia viib tee maja juurde
Lu makkia viina on laha, eb vii umalaa vein on lahja, ei pane purju
Lu varppi-aŋkkuriikaa veetii laivaa, ku meni matalaa varpankruga veeti laeva, kui (laev) jooksis madalikule
Lu perevoššikka veeb vättšiä venneekaa üli jõgõõ ülevedaja veab rahvast paadiga üle jõe
Po pojokkõin veeb ovõssa tabunii poisike viib hobust hobusekarja
J hitto vei koorõma ümper vanakuri vedas koorma ümber

virutõlla Lu virutella R-Eur., pr viruttõlõn ~ viruttõõn Lu, imperf viruttõlin Lu viruttaa
Lu lahs sõnattii, sis piti virutõlla svätoi veekaa (kui) laps ära sõnuti, siis pidi (teda) loputama pühitsetud veega

viskoa Kett. K L M Kõ Ja Lu J (R P Li) viskoaɢ I, pr vizgon K M Lu J, imperf viskozin Lu J
1. visata, heita, loopida | vn бросать, кидать, метать, швырять
K raakua ain vizgottii tulõõsõõ (oksa)raage aina loobiti tulle
Lu ühs poik ain vizgop tšivel üks poiss aina loobib kividega
Lu repo kalad visko koorumass maal i izze üppäz poiᴢ rebane loopis kalad koormast maha ja ise hüppas minema
M jumala tulta vizgob i jürizeʙ (jumal) heidab välku ja müristab
Lu aluz menep tšültši lainõtta, siis tätä kõvassi vizgop tšüllelt tšüllel kui laev läheb küljega vastulainet, siis teda kõvasti loobib küljelt küljele
Lu meri vizgob vettä meri pritsib vett
Li vizgob jalkoi vibutab jalgu
Lu kõnz rüüssä vizgotaa, siiz jääväd akanõᴅ kui rukist tuulatakse, siis jäävad aganad
2. viskuda, viselda, õõtsuda | vn кидаться, бросаться, метаться
M tulilaikka vizgob rih̆́h́eesee tuleleek viskub (ahjust) tuppa
tuulõõ lento vaivattaaʙ, lõukaasõõ vizgoʙ sammaspool valutab, lööbib lõuga
Lu aluz vizgoʙ, eb mee õikaassi purjekas viskleb (lainetel), ei lähe otse.
Vt. ka viskaa, viskastaa, viskua, vizgahtaassa, vizgastaa, vizgata

viskua K L P M Kõ S Po Lu J viskuaɢ I, pr vizgun J, imperf viskuzin J visata, heita, loopida | vn бросать, кидать, швырять
M peremeez alkõ viskua lipitsaakaa peremees hakkas viskelabidaga tuulama
J karjušši nõis tätä viskumaa tšiviikaa karjus hakkas teda kividega loopima
K viskuass deŋgoi sillalõõ (pulmakomme:) loobitakse raha põrandale
P ko raskaz naizikko, sis tällie vanad ämmäd evät tšäχsinnü tšäsii viskua üli pεä kui naine oli rase, siis vanaeided ei lubanud tal käsi üle pea heita.
Vt. ka viskoa

vohmuᴢ ~ vohmuuᴢ Lu Li, g vohmuuu ~ vohmuusõõ Li rumalus | vn глупость, дурость
Lu vohmutt onõ maailmas paĺĺo rumalust on maailmas palju
Lu ennee õli kõvassi vohmuuss enne oli palju rumalust
Li vohmuu perässä tätä nagrõttii teda naerdi (tema) rumaluse pärast

vybĺätka M-Set., g vybĺädgaa vallaslaps, sõimus. värdjas | vn внебрачный ребёнок, руг. ублюдок
tätä nõistii narrimaa vybĺätka teda hakati narrima {v}-ks

võõraᴢ Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (Ja) võõrõᴢ J vyõraᴢ L P vieraᴢ (R) võeraᴢ R (K) veeraᴢ Ku, g võõraa K L P M S Lu J I vyõraa L võera R-Lön. veeraa Ku
1. võõras, külaline (ka Kattila lähikülade inimesed) | vn гость, чужой, посторонний
K katti pezep silmiitä, võõrait tulõʙ kass peseb silmi, võõraid tuleb
K sukulaizõd i võõraat kutsuttii sugulased ja võõrad (= lähikülade inimesed) kutsuti
Lu peettii võõrõiziz neitä neid peeti külalisteks (= neid võõrustati)
K võõraat tulivat tõizõss tšüläss võõrad tulid teisest külast
M ku tšäüsi võõraz eittsee, pooltõiss rubĺaa mahzõttii kui käis võõras õitsil, maksti (talle) poolteist rubla
Lu kui sukkaa [sic!] bõllu, võõraat tultii talkoossõõ kui sugulasi polnud, tulid võõrad talgu(te)le
J suur võõraz ain pantii lavvaa õttsaa ikonkolkkaa tähtis külaline pandi alati laua otsa ikooninurka (istuma)
J võõrõssi jäämä võõraks jääma
M tuli inehmin võõraz võntolain tuli inimene, võhivõõras
Li võho võõraᴢ võhivõõras
2. adj võõras | vn чужой, чуждый
P mentii liukumaasyõ vyõraasyõ tšülεäsie mindi võõrasse (= teise) külla liugu laskma
Lu i võõraad naizõt tultii kattsõlaizil ka võõrad (= teiste külade) naised tulid katsikule
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu (ära)
Lu täll on parikkõ, võõraad ivusõᴅ tal on parukas, võõrad juuksed
L vyõraa naizyõkaa tantsiᴅ tantsid võõra naisega
Lu tämä võõrass pilliä müü tantsiʙ, izzee p tää mittää ta tantsib võõra pilli järgi, ise ei tea midagi
K en nõis tuntõmaa kui tätä üvüttämää võõrass isää emää (Mäg. 118) (pulmaitkust:) ei tea, kuidas teda, võõrast isa (ja) ema, heaks muuta (= ei tea, kuidas äia ja ämma meele järele olla)
P kui võõraas paikkaa minuu elää (Mäg. 98) kuidas võõras kohas hakkan elama
J võõrõz maa võõras maa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane.
Vt. ka kookkavõõraᴢ, vipovõõraᴢ, võhovõõraᴢ

väitellä Kett. K P (M Lu) väitelläɢ I, pr väittelen P väitteen M, imperf väittelin Lu frekv
1. (ühest kohast teise) vedada v. viia | vn (пере)носить, -нести, (пере)возить, -везти
Kett. tšen pallo tääp, sitä pulmia möö väitellässä kes palju oskab, seda ühest pulmast teise veetakse
P ain sitä vad́d́alaiss da virolaiss väitelläss aina seda vadjalast ja eestlast viiakse ühe juurest teise juurde
2. (sepalõõtsa) tõmmata, (kedagi v. midagi) vedada | vn тянуть; M väitteeʙ lõõtsul, annaʙ tuulta, sis tšiireepäss raud leep kauniissi tõmbab lõõtsa, annab tuult, siis läheb raud kiiremini punaseks; Lu väittelin tätä kujja müütä, kuzõtin vedasin teda (= koera) mööda külatänavat, kusetasin; I lemmüs sen̆nee starikaa väitteli akkunassa kujalõõ kratt vedas selle taadi aknast õue.

M tämä tätä nenässä väitteeʙ ta veab teda ninapidi (= tüssab teda).
Vt. ka veitellä, veittää

väitšiä K P (J-Must.) väittšiä Lu Li I, pr väd́jin K J väd́d́in P väjjin Lu väd́d́ii I, imperf väittšizin Lu väitšizin (K P) kutsuda | vn звать, приглашать
K väd́jib dovarišša tätä riigaa makaama (muinasjutust:) kaaslane kutsub teda rehte magama
P vyõraa tšülεä pojo eb väitšinnü tüttärikkua katuššii makaamaa võõra küla poiss ei kutsunud tüdrukut küüni magama
Lu tätä väjjittii kottoo teda kutsuti koju

välizä² P M Kõ I väliiᴢ Lu J väliᴢ P M Po Lu J-Tsv. Ku
1. adv vahel, seas, hulgas | vn между, среди
Lu nurmi õli jagõttu sarkoissi, väliz õltii rajaᴅ nurm oli jagatud sargadeks, piirid olid vahel
P kahs mätšiε i välizä on orko mõist kaks mäge ja vahel on org? – (Perse)
susi sutta ep söö, a lammaz väliz on vääri hunt hunti ei söö, aga lammas (nende) vahel on süüdi
2. postp. vahel
Lu javomizõõ aikana onõ viĺjä kahõõ tšivee väliiᴢ jahvatamise ajal on vili kahe kivi vahel
Lu luijjee väliz on krupsu luude vahel on krõmpsluu
Lu mill on kahõõ varpaa välis kuiva villi mul on kahe varba vahel konnasilm
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ teil on kõigil nina kahe silma vahel
M kah̆hõõ sõa välizä õli oli kahe sõja vahel

M miε tätä silmii väliz näin, a enäp en nähnü ma nägin teda vilksamisi, aga rohkem ei näinud.
Vt. ka välillä

värttsi Kett. K L M S I (R U P Kõ) värttši Lu (Kett. Ja-Len.) värtsi J-Must., g värtsii K L S värtšii Lu kott | vn мешок, сума
K panõ leipä värttsiisee pane leib kotti
I rüis pantii värttsiiseeɢ rukis pandi kotti
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku läheb kotti
S omenoo viis värtt-siä viis kotti kartuleid
Lu vanass värtšiss tein vassõzõõ tšiutoo vanast kotist tegin uue särgi
M nurkaa takant pöllüzell värtsill löötü kk (teda on) nurga tagant tolmuse kotiga (pähe) löödud (= ta on peast segane)
L antõ koko värtsii javoit andis terve kotitäie jahu.
Vt. ka javovärttsi, teevärttši, õuna-värttsi
Vt. ka värtsikko

vääntää M Lu J (K Li Ra) vääntä J-Tsv., pr väännän K väänän Lu Li Ra J väänen Lu J vääntään Ra, imperf väänin Lu J
1. väänata, (maha) murda | vn крутить, скрутить, гнуть, согнуть, ломать, сломать
Lu elä tee nii raŋkkaa tüütä, väänäd enelt kaglaa ära tee nii ränka tööd, väänad endal kaela
Lu mettsäz õli tuuli vääntenüt suurõõ puu maalõ juurijõõkaa metsas oli tuul suure puu juurtega maha murdnud
M kummall murti jalgaa, kummalla pää väänti kellel murdis jala, kellel väänas pea (otsast)
Lu võtõtaa vittsa, koivu vai pajuvittsa, väänetää, neissä teh́h́ää koliᴅ võetakse vits, kase- või pajuvits, väänatakse, nendest tehakse vitssidemed
2. (ära, tagasi, ümber, välja jne.) pöörata, keerata, ringi ajada (masinat), kallutada | vn поворачивать(ся), -вернуть(ся), пере-, вы-, от-, с-
J väänin pää miä päivää poolõõ rl pöörasin pea päeva (~ päikese) poole
Lu miε väänän õpõzõõ takaaᴢ ma pööran hobuse tagasi
Lu jõka päivä piäb vääntää kala tšüllelt tšüllele (lõhe soolamisest:) iga päev peab kala küljelt küljele pöörama
Lu väänä tširjaa lehto pööra raamatulehte
J tšiutto on väänettü murnippäi särk on pahupidi pööratud
Lu meri-haltiaz väänäb laivaa ümper merehaldjas kallutab laeva ümber
Lu lampotškaa piäʙ vääntää vällä elektripirn tuleb välja keerata
Lu kassin on nii lusti paikka, piεp kattsoa, eb või vääntää silmiε ääree siin on nii ilus koht, peab vaatama, ei saa silmi kõrvale pöörata
Lu miä jo väänin tunniᴅ ma keerasin juba kella üles
Lu mašinaa väänti õpõnõ masinat ajas ringi hobune
J dolo tehtii kotonn, karrass õli väännettü krapp (lehmakell) tehti kodus, plekist oli painutatud
3. kaarutada | vn ворошить (сено)
Lu einää väänämmä heinu kaarutame
Lu miä väänin kazee einä lainõõ rl ma pöörasin selle loo (= laiali laotatud heina) ümber
4. tõlkida | vn переводить, перевести
Lu vana meez väänti ühess tšeeless tõisõõ tšeelee jutuu vanamees tõlkis jutu ühest keelest teise

M miä tään, täm kazõza aźźaza kõikkinaa ebõ·õ väärä, tätä turhaa vääntääᴢ ma tean, ta ei ole selles asjas üldse süüdi, teda süüdistatakse ilmaasjata.
Vt. ka väänellä

väärissää Lu väärissä J-Tsv. Ku, pr väärisen Lu J, imperf väärisin Lu J süüdistada | vn обвинять
Lu ep piä väärissää, ku izzee õõd väärä ei ole vaja (teist) süüdistada, kui ise oled süüdi
J prokuroor vääriseʙ, a advokatti poolõsõʙ prokurör süüdistab, aga advokaat kaitseb
J tätä väärisetä varkaass teda süüdistatakse varguses (peetakse vargaks)
J špeiliä b mitä väärissä, ku enellez näko väär peeglit pole põhjust süüdistada, kui endal nägu kõver.
Vt. ka väärisellä²

äńd́ätä ~ äńd́jätä M änd́ätä (Li), pr äńtšään ~ äńd́ään M äntšään Li, imperf äńtšäzin M äntšäzin Li puutuda, puudutada, häirida, ärritada | vn трогать, тронуть, касаться, коснуться; тревожить, потревожить
Li siä milla taaz äntšäzit tšäe sa tegid jälle mu käele haiget
M ep saa äńd́ätä tšäekaa, tämä on liikaa elle (teda) ei või käega puutuda, ta on liiga hell
M elä äńtšää kehnoa ińehmiissä ära puutu halba inimest
M elä äńtšää sittaa sõrmõõkaa, siz eb i aizõ vs ära puutu sitta sõrmega, siis (see) ka ei haise
M miä ain-taki tätä äńtšään, laa täm süätüüʙ minuu päälee ma siiski ärritan teda, las ta vihastab minu peale

äpiä Kett. K P M S Ja Lu äpiε K äpeä K-Ahl. P J äp̆piä M Kõ vdjI I Ma äp̆peä Ma äppiä Po Lu äppi Lu häpiä J häppiä Li J (Ku), g äpiää P häbitunne, häbiasi; südametunnistus | vn стыд, срам, позор; совесть
Lu tälle tuli kõva äppiä tal hakkas väga häbi
Lu silla on äppiä, meniᴅ kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü, kuh̆hõõ silmät panna näed nii oli häbi, et ei teadnud, kuhu silmad panna
Lu piäp panna äppi äärii, piäb mennä tuleb häbi kõrvale jätta (häbist üle saada), peab minema
P eb liene sillõõ äpiä võõraas paikkaa elää (Mäg. 101) ei ole sul häbi võõras kohas elada
M kui bõõ äp̆piätä üv̆vää rahvassa, päivä jo on kui kõrkõalla, a töö aina mak̆kaatta kuidas (ometi) pole (teil) häbi heade inimeste ees, päike on juba nii kõrgel, aga teie ikka magate?
Po ain mìez meni ìezä, daažõ rinnaa eb mentü, pìettii äppiäss alati läks mees(terahvas) ees, isegi kõrvu ei mindud, peeti häbiasjaks
Lu murjottua sõppaa on äppiä panna pääl kortsunud rõivast on häbi selga panna
Li häpegoita tätä, mitä täll eb õõ ühtä häppiätä häbista teda, miks (= kuidas) tal ei ole sugugi häbi
P med́d́e aikan kammugii äpei aźźoi ep tehtü meie ajal selliseid häbiasju ei tehtud
J ebõõ äppeet meijee marilla ei ole häbi meie Maril
J saatti suurõõ vatsakaa kõik pere häppiäsee (ta) saatis (oma) suure kõhuga kogu pere häbisse
J üvä izä lahs häppiät tüüt ep tee hea isa laps häbiväärset tööd ei tee
Lu julkia inemin, sellä eb õõ äppiätä jultunud inimene, sel ei ole südametunnistust
M ivusõd õllaaz valkõaᴅ a äpiät ebõõ juuksed on hallid, aga häbi pole.
Vt. ka äpü

äpiässä: äppiässä Lu, pr äpiän: äppiän Lu, imperf äppizin Lu häbeneda | vn стыдиться, стесняться
miä tätä äppizin; ep piä äppiässä, a miä näd äppiän ma häbenesin teda; ei tohi häbeneda, aga mina, näe, häbenen.
Vt. ka äpiissä

äävüttää M (Kett.), pr äävütän M, imperf äävütin Kett. võõrutada, ära harjutada | vn отваживать, отвадить, отнимать, отнять (ребёнка от груди)
M piäp tämä äävüttää kazessa, etti tämä ep tetšeiss koiruutta peab teda sellest ära harjutama, et ta ei teeks koerust
M äävütäʙ lassa rinnassa võõrutab last rinnast.
Vt. ka äüttää

öö K M S (Kõ Ja Lu J I) üö K L P Po (R M V) ǜö Po üü K Lu Ra J vdjI I Ku (Li Kr) Ю́йэ K-reg2 Юиэ ~ Ыю́ Pal1 ю͡ю Ii-reg1, g öö ~ üö K üü J vdjI I Ku öö | vn ночь
M koko öötä piettii eittses tulta kogu öö hoiti õitsil tuld üleval
I päivällä päivüt paissaʙ, a üüllä kuu paissaʙ päeval paistab päike, aga öösel paistab kuu
I miä egle üül makaazii üv̆vii ma magasin eile öösel hästi
Lu tänävä üül õli kahu täna öösel oli kahu
Lu üvvää üütä head ööd!
I tüütä tetši üü päivääkaa (ta) tegi tööd ööd ja päevad (läbi)
K õli jo gluχoi öö oli juba pilkane öö
J õhtõgo üü õhtupoolne öö
J tšehs üüll nõisti hätä tšelloa lüümä keskööl hakati hädakella lööma
J üü pimmiä öö (on) pime
J vass üüt vastu ööd
Lu minnua tšeelettii üüssi mind keelitati ööseks (jääma)
Lu miä tätä piin üütä ma pidasin teda öömajal
S öö lapakko öösorr
J üü vahti kläkitep kläkkiä öövaht lööb lokku
J võõras paikka vätšize levved üü majaa võõras kohas leiad vaevaga öömaja.
Vt. ka õhtago-öö, jaaniüü, kokonöö, kupoĺo-öö, pädrää-öö, süä-öö, tšehs-öö

öötšüttää M, pr öötšütäʙ M, imperf öötšütti M impers luksuma, röhitsema ajada | vn икать, тошнить
min̆nua alki öötšüttää mind hakkas röhitsema ajama
mitäleep tätä öötšütäʙ miski ajab teda luksuma

ühsiiᴅ U M I üφsiiᴅ L (ei) ükski, (ei) keegi | vn ни один, никто
M kasta eb ühsiid inehmin täätännü seda ei teadnud ükski inimene
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä ükski arst ei suutnud teda terveks ravida

ühtää Lu Li J Ku ühtä Liühtäiᴅ
Lu vohmutt onõ maailmas paĺĺo, a viisautta bõõ ühtää rumalust on maailmas palju, aga tarkust pole sugugi
J unohtan, meelt bõõ pääz ühtää unustan, mälu pole peas sugugi
Lu meezelokõᴢ kannõtaʙ, a naizelokõᴢ eb ühtää meesterahvas kannatab, aga naisterahvas ei ühti
Li häpegoita tätä, mitä täll eb õõ ühtä häppiätä häbista teda, miks tal ei ole sugugi häbi

ültüä M, pr üllün, imperf ültüzin hakata | vn начинать, приступать
lahᴢ ültü pel̆laamaa laps hakkas hullama
tämä tahtõ ültüä pel̆laamaa, a tšenleep tälle mässäᴢ ta tahtis hakata hullama, aga keegi segas teda
ültü kõv̆vii nagramaa (ta) hakkas kõvasti naerma

ümpäri K P M Lu Li Ra J (Ja) ümpär K-Ahl. L P M Kõ Ja Po Lu Ra J I Kr ümpärä Lu ümperi M Kõ Lu Li Ra I ümper M Kõ Lu J I Ku ümpäriɢ I ümperiɢ I ümpe Kr
1. prep ümber, paiku | vn вокруг, около
K karjušši meni ümpär karjaa kõm kõrtaa karjus käis ümber karja kolm korda
Lu ümpäri lootoa on apaja (mere)madaliku ümber on kalapüügikoht
P tämä on ümpär viittä tšümmenεä tal on aastaid viiekümne ümber
M rajurak̆kõõd on ümpär pokrovaa rajurahesajud on Maarja kaitsmise päeva paiku
ümpär joulua i veerisseetä jõulu ja kolmekuninga paiku
Ra ümperi tševäd-miikkulaa algõttii tšüntää kevadise nigulapäeva paiku hakati kündma
2. postp üle, ümber | vn вокруг
Lu pääsürjää ümper kaŋgaz meeʙ üle rindpuu läheb kangas (kangapakule)
Lu nävät sluužittii tämää ümper nad ümmardasid (teenisid) teda
3. adv üle, ümber; ümberringi, mööda, ringi | vn вокруг, по кругу, кругом
M ain nagraaz ümper noorta poj̆joa aina naerdakse noore poisi üle
Lu venneed mentii ümperi paadid läksid ümber
sigla, sigla, tšäänü ümpär (muinasjutust:) sõel, sõel, pöördu ümber
J pöörähtääz ümper pöördus ümber
P tämä ep tunnõ inehmizeekaa ümpär tšävvä ta ei oska (teise) inimesega ümber käia
J sooz on nii paĺĺo vett, jot müü üli em pääzne, piti menne ümper soos on nii palju vett, et me ei pääsenud üle, tuli minna (ümber)ringi
J pappi kad́iloitab ümpär laadanaa savvuukaa papp suitsutab ümberringi viirukisuitsuga
I mettsä ümperiɢ mets (on) ümberringi
L ümpär rihtä tuba mööda
Lu miä ku duumaan, duumaan, nii daažõ pää meeʙ ümpär kui ma mõtlen, mõtlen, siis isegi pea hakkab ringi käima
J kattsahta, tšäüp-ko müllü ümper vaata, kas veski käib (= veski tiivad käivad) ringi.
Vt. ka ümperitsee, ümpärikko, ümpärikkoa, ümpärkautta, ümpärillä

üvälee M Li üvälle Lu hästi, heaga | vn хорошо
Li kukat haisovad üvälee lilled lõhnavad hästi
Lu tämä õmaa lahzõõ koirisutti, eb õpõttanu üvälle, lahs tetši mitä tahto ta laskis oma lapse ülekäte minna, ei õpetanud hästi, laps tegi, mis tahtis
M mälestimmä üvälee tätä mäletasime teda heaga.
Vt. ka üvillää

üvüttää Ra (K Lu), pr üvütän Lu, imperf üvütin heaks teha, heaks muuta | vn удабривать, удобрять, удобрить
Lu seneekaa siä üvütäd meelee sellega teed sa meele(olu jälle) heaks (= hüvitad pahanduse)
Ra üvälee üvütetää meeltä, a pahalõõ pahanoitõtaa heale (inimesele) tehakse meel heaks, aga pahale tehakse pahaks
K a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ. en nõis tuntõmaa üli riχee tulõmaa, en nõis tuntõmaa kui tätä üvüttämää võõrass isää emää (Mäg. 118) (pulmaitkust:) aga nüüd lähen võõrasse tallu suure mure sisse. Ei tea, kuidas üle toa minna, ei tea, kuidas teda, võõrast isa (ja) ema, heaks muuta (= ei tea, kuidas äia ja ämma meele järele olla).
Vt. ka üvöittää


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur