[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

arponikka K L P Kõ I, g arponikaa arbuja, ennustaja; (küla)tark, posija | vn гадалка, ворожей, ворожея; знахарь, знахарка, диал. арбуй
K arponikka vaatab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ ennustaja ennustab kaartidega, mis tuleb
K ko tulid läsimää, ain menid arponikallõ, arponikka nõvvo kui jäid haigeks, läksid ikka (küla)targa juurde, tark andis nõu.
Vt. ka arvaaja

arpuli M, g arpulii arbuja, ennustaja; (küla)tark, posija; nõid | vn гадалка, ворожей, ворожея; знахарь, знахарка, диал. арбуй; колдун, колдунья
M tšäü arpulillõõ. arpuli viskaaʙ karttilailõõ i juttõõʙ, mitä sillõ leeʙ mine ennustaja juurde. Ennustaja paneb kaarte ja ütleb, mis sulle tuleb
M arpuli vaattõ karttijõ pääle i vaattõ tšämmelee päälee ennustaja vaatas kaarte ja vaatas kätt
M arpuli mustalain tuli arpomaa ennustaja mustlane tuli ennustama
M tuli tšen läsimää vai mitä, siz mentii senele arpulillõõ. siiᴢ arpuli siäl mitä pooškoroitti kõiɢ lutši, i vot senessä saati ap̆pia rahvaᴢ jäi keegi haigeks või mis, siis mindi selle posija juurde. Siis posija seal midagi posis, kõik luges, ja vaat sellest sai rahvas abi
M õlivad arpuliᴅ, pah̆haa tetšiväᴅ olid nõiad, tegid halba.
Vt. ka arvaaja

arvaaja K-Ahl. Lu (P) arvaajõ Lu, g arvaajaa
1. K-Ahl. ennustaja | vn гадалка
2. arusaaja, mõistev, tark | vn догадливый
Lu se on arvaaja inemin, kumpa tõissa arvaaʙ see on arusaaja inimene, kes teist mõistab
3. P nõuandja [?] | vn советчик [?].
Vt. ka arpoja, arponikka, arpuli

arvolin J-Tsv., g arvolizõõ tark | vn умный, смышлёный
arvolin lahs, jo peenenne saab jutuss arvoo tark laps, juba väikesena saab jutust aru

dookka M J, g dookaa M J tark, arukas, nutikas, terane | vn смышлёный, дока
M lahzõd on nüd aivoo dokaᴅ lapsed on nüüd väga targad
J tämä on dookka nain ta on arukas naine

maailma-tarkka: maailma-tarkk J-Tsv. maailmatu tark | vn мудрец, чрезвычайно умный

meelevä Kett. K-Ahl. R-Lön. M Kõ J I (K-Al. K-Salm1 R-Reg.) mielevä L P, g meelevää M tark, arukas | vn умный, разумный, толковый
K meriveellä meelevässi, laukazveellä laaskavassi, kaivoveellä kauniissi (Al. 45) rl mereveega targaks, Lauga veega lahkeks, kaevuveega kauniks
L liet siε mieleväpi da õnnõvapi õmiiz velliitä sa saad oma vendadest targemaks ja õnnelikumaks
M hullu pajatap tarkõpassi meelevää vs hull räägib targemini kui tark
J tootii meilee meelevä mińńa meelevällee vellelee rl toodi meile tark minia, targale vennale
M nät, ko rahvaz õltii meeleväᴅ vaat, kuidas rahvas oli tark
I ovad meeleväd rahvaaᴅ, tširjuttivat paĺĺo kniškoo (nad) on targad inimesed, on kirjutanud (kirjutasid) palju raamatuid
M meelevä inehmin tark inimene
M tämä on meelevä meeᴢ ta on tark mees
M meelevä, tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea
M meelevä, viizaᴢ lehmä tark, kaval lehm
M täll on meelevä pää tal on tark pea.
Vt. ka meelellin, meeloi

muudra L M Kõ Lu muudara Li muudõr Li Ra J-Tsv., g muudraa M Lu muudõraa ~ muudõra J
1. imelik, kentsakas; huvitav; keeruline | vn странный, мудрёный, чудной; интересный, сложный
J mikä siä muudõr inimin, mokom lusti tüttö tahob anta sillõ suut, a siä d võta vassaa milline kentsakas inimene sa (oled): niisugune ilus tüdruk tahab anda sulle suud (= tahab sind suudelda), aga sina ei võta vastu (= ei lase)!
Ra oi mikä muudõr maku oi mis imelik maitse!
M tämä on muudra nägöltä ta on näolt kentsakas
Ra sell on muudõr elo sellel on huvitav elu
M elot tultii muudraᴅ elu on muutunud keeruliseks
Lu vad́d́aa tšeeli on raŋkka ja muudra tšeeli vadja keel on raske ja keeruline keel
2. vilets [?] | vn скверный [?]
L muudrutad muudraa eluokaa muretsed (oma) viletsa elu pärast
3. tark | vn мудрый
oomnikko muudrap õhtogoa vs hommik (on) õhtust targem
Li siä õõd muissa muudõrõpi sa oled teistest targem

razu·mnoi J-Tsv., g razu·mnoi J tark, arukas, mõistlik | vn разумный, толковый

seltšiä Kett. P M Lu Li J I (K U Pi) seltšiε L seltšää J-Tsv. (Lu) seltšä J-Tsv. selkiä (R-Reg.), g seltšiä: seltšää J
1. selge, kirgas | vn ясный, светлый, яркий, чистый
M pilved arvagoitti, taivaz meni sel-tšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
P tänän on päivä seltšiä täna on selge ilm (päev)
Lu ku on ilma seltšiä, kuu paisap sirkaassi kui on ilm selge, (siis) paistab kuu kirkalt
Lu tuli niku seltšääss taivassa jürü tuli nagu välk selgest taevast
J seltšiä tšeeli selge hääldus (keel)
J seltšä süä puhas süda
2. selge peaga, tark | vn умный, смышлёный
L siεll õli vätši seltšiεpi seal oli rahvas targem
Li sel-tšiä pää selge (tark) pea
3. kaine | vn трезвый
Lu seltšiä, eb õõ umalõᴢ kaine, ei ole purjus
J la makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks.
Vt. ka siitiä

selvä L Lu Li Ra J (K-Al.) selve Lu selv J-Tsv. seĺvä I, g selvää Lu Li J
1. selge | vn ясный, прозрачный
Lu selväᴅ silmäᴅ selged silmad
2. tark | vn умный, рассудительный (человек)
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
J paĺĺo om mokomaa maailmõᴢ, mitä evät tää i kõikkas selvepeᴅ palju on maailmas niisugust, mida ei tea ka kõige targemad
3. osav, oskaja | vn умелый, опытный
Lu selvä i tarkka inemin osav ja tark inimene
Lu emä õli selvä kutomaa i tšedräämää ema oli osav kuduma ja ketrama
Li õli selvä pajattõmaa, selvä õli i petteemää, selvä õli i viinaa juumaa, jõka poolõõ õli selvä (ta) oli osav rääkima, osav oli ka valetama, osav oli ka viina jooma, kõige peale oli osav
Ra tämä õli selvä niittäjä ta oli osav niitja
K need õltii selväd laulajaᴅ, niitä i pulmii müö väiteltiitši (Al. 51) need olid oskajad lauljad, neid pulmi mööda veetigi
4. kiire, kärme, erk | vn поспешный, проворный
Lu selvä õpõn, johzõp huimõssi erk hobune, jookseb kiiresti
Lu selvä inemin, ain on tšiireizä kärme inimene, aina ruttab

suurmeelin Lu tark | vn умный
suur pää, suurmeelin suur pea, tark (inimene)

taitava J-Must., g taitavaa tark [?], võimekas [?] | vn умный [?], способный [?] (orig.: vakainen ?)

tarkka K-Ahl. L P M Kõ Lu Li Ra J (K-Must. R-Lön. R-Reg.) tarkk J-Tsv., g tarkaa M Lu Ra J
1. tark; osav | vn умный, мудрый; ловкий
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu reppoa kutsutaa tarkka ja pettelikko rebast peetakse targaks ja valelikuks
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
Lu jumala ep tee ühellaisiit inemisii, vohma piäʙ ellää i tarkka piäʙ ellää jumal ei tee ühesuguseid inimesi, loll peab elama ja tark peab elama
M meelevä tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea
M nii tarkat kõik sõnaᴅ nii targad kõik sõnad
Li tarkka inemin, paĺĺo meeltä pääzä tark inimene, palju mõistust peas
J paamm pojo škouluu, õpõtõmm tarkõssi mehessi paneme poisi kooli, õpetame targaks meheks
P näm õlivad aivuo tarkaᴅ hot miltizellie tüölie nad olid väga osavad mistahes töö peale
2. subst tark, posija | vn знахарь
M tarkka ep tee pah̆haa, nõita on, kumpa pah̆haa teeʙ tark ei tee paha, nõid on (see), kes teeb paha.
Vt. ka maailma-tarkka
Vt. ka taikuri

umnõi (K), g umnõi tark | vn умный
izääkaa tšen kazvõ, se õli kõikkinaa umnõip ku miä kes kasvas isaga üles, see oli hoopis targem kui mina

viizaᴢ Kett. K P M Kõ Ja Lu J Ku (R) viizõᴢ Lu J-Tsv. viizas Li, g viisaa Lu J viisa J
1. tark | vn умный, мудрый
Lu nüd onõ vätši viisaap nüüd on rahvas targem
Lu nüd on mokoma aika, jott muna on viisaapi kannaa nüüd on selline aeg, et muna on targem kui kana
Lu vohma i viizaᴢ, ühess uhzõss piäp tšävvä loll ja tark, ühest (= samast) uksest tuleb käia
Lu viizas tääʙ, a eb juttõõ, a se vaa börbötäʙ tark teab, aga ei ütle, aga see ainult latrab
2. kaval | vn хитрый, коварный
J viizõz niku repo kaval nagu rebane.
Vt. ka tarkka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur