[VOT] Vatjan kielen sanakirja

tšümmee Kett. K-Ahl. K-Al. K-Set. K R U M S Po Lu Li J I (Ra) tšümmie L P V tšümme Ke Kõ-Len. Lu J tšümmene [!] Lu-Must. kümmee Ku kümme ~ kümmeh ~ kümmi Kr Чюмме Tum. K-reg₂ Цю́ммели Ii-reg₁ Кымменень ~ Цыммели Pal₂, g tšümmenee K Lu Li J I tšümmenie L tšümmenεä P tšümmene ~ tšümmenä ~ tšümme [!] J-Tsv. kümme | vn десять; J lentääz üli ühessämee meree, tšümmenee tšülmää järvee rl. lendas üle üheksa mere, (üle) kümne külma järve; K tšülpee veellä tšümmenellä, kasivu kahõssamalla, kaivoveellä kauniissi, jõdževeel-lä jõutavassi, õjaveellä õnnõvassi, meriveellä meelevässi, laukaz-veellä laaskavassi (Al. 45) rl. vihtle (end) kümne veega, pese (kasi end) kaheksaga, kaevuveega kauniks, jõeveega tugevaks, ojaveega õnnelikuks, mereveega targaks, Lauga veega lahkeks; J näteliz lüüb vijjed vitsaᴅ, a kuus kahõt tšümmeneᴅ rl. nädalas lööb (pekstes katki) viied vitsad, aga kuus kahed kümned (= nädalas peksab viis korda, kuus kakskümmend korda); Lu serednei luužitsa õli huuttori tšülä, siäll õli tšümmee talloa Kesk-Luuditsa oli üksiktalude küla, seal oli kümme talu; Lu tšümmee entšiä õli arttelis, ku tšäütii nootall kümme inimest oli paatkonnas (artellis), kui käidi nooda(püügi)l; Lu pantii tšümmee ja kahtšümmed võrkkoa perätikkoo pandi kümme ja kakskümmend võrku järjestikku; Lu lait́jool on tšümmee kõtaraa, neitä koivussa tehtii reel on kümme kodarat, neid tehti kasest; M aropuu on se, kuhõ isuttaas piiᴅ. tšümmee piitä rehapea on see, kuhu pannakse pulgad (~ piid); M kagrakuhilallõ pantii tšümmenii vihgaa kaerahakki pandi kümme vihku (kümne vihu kaupa); I tšümmenee lehmää piimäd izes süüᴅ kümne lehma piima(d) tarvitad (sööd) sa ise; Lu tšümmenässä rublassa miä teen (Len. 278) kümne rubla eest ma teen; J voott tšümme takaz meill i mooda sitä bõllu, jot poigõt piettäiz mańiškoit kaglõᴢ aastat kümme tagasi meil polnud seda moodigi, et poisid kannaksid maniskeid kaelas; Lu nüt siä jäit tšümmenee [sic!] vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa muutusid (said) kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas; J tšümmenii voosii tšävväš škouluᴢ kümneid aastaid käiakse koolis; I vootta tšümmee meniväd lahzõd eittsee umbes kümneaastaselt läksid lapsed õitsi; L mill õli tšümmie vootta ma olin kümneaastane; L tšümmenie vuvvyõ tüttärikoᴅ kümneaastased tüdrukud; Lu tämä eli kuutõõ tšümmenee viitõõ vootõõssaa ta elas kuuekümne viie aastaseks (aastani); Lu kahõsa jalka lappaa, siiz jo tuli tšümmee tunnia (kui varju pikkus oli) kaheksa jalalaba, siis juba sai kell kümme; I miä lahtšii mak̆kaamaa tšümmee tunnia õhtugoa ma heidan magama kell kümme õhtul; Li üli tšümmenee minutii tullaa lampaaᴅ kümne minuti pärast tulevad lambad (karjast koju); Li tšümmee minuttia kuutõõssaa ~ tšümmee minuttia vajaga kuusi kell on kümne minuti pärast kuus; Lu ühs vohma rohkaap tšüzüb mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs. üks loll küsib rohkem kui kümme tarka suudavad vastata; P tšümmie miessä ühez astias tanttsivaᴅ. taitšikahja taitšinaa sõtkuassa mõist. kümme meest tantsivad ühes astjas? – Leivaastja taina sõtkumise ajal; R viiš tšümmettä riχtä med́d́ee tšüläzä põĺi meie külas põles (maha) viiskümmend elumaja; Kett. kõm tšümmettä kolmkümmend; M nellä tšümmettä (Set. 50) ~ K nelĺä tšümmeetä (Ahl. 41) nelikümmend; M viis tšümmettä (Set. 50) viiskümmend; M kuus tšümmettä (Set. 50) ~ K kuus tšümmeetä (Ahl. 41) kuuskümmend; M seitsee tšümmettä (Set. 50) seitsekümmend; M kahõsaa tšümmettä (Set. 50) ~ K kahehsaa tšümmeetä ~ kahehsaa tšümmeet (Ahl. 42) kaheksakümmend
M ühesää tšümmettä (Set. 50) üheksakümmend
K kahsi toššamatta tšümmeetä (Ahl. 42) kaksteistkümmend
Tum. Тугатъ чюмме tuhat kümme