[VOT] Vatjan kielen sanakirja

tšälü Al. K-Ahl. R-Reg. P M Lu Ra J I (Ja), g tšälüü ~ tšälü J
1. käli, kälis (mehe vennanaine), pl. käliksed (mehe vendade naised) | vn невестка (жена деверя), -ки (жёны братьев)
Ra tämä on minu tšälü, a mehee veli on tšütü tema on minu kälis (~ käli), aga mehevend on küdi
Li vellessiije naizõd õllaa tšälüᴅ vendade naised on käliksed
Li kassin taloza õltii kõlmõõ tšälüsee, a mehed õltii tšüüᴅ siin talus oli kolm kälist (~ käli), aga mehed olid (naistele) küdid
Lu vellesijee naizõd õllaa tšälüᴅ, a sõsarijee mehed õllaa svojakõᴅ vendade naised on (omavahel) kälid, aga õdede mehed on kälimehed
J veĺĺä nain juttõõp tõizõ veĺĺä naizõlõ: – tšälü, tšäü tšerikkoo: tšerikkoz jo tšelloa lüüvvä (ühe) venna naine ütleb teise venna naisele: – Käli, mine kirikusse, kirikus juba lüüakse kella
Ja elä vee tšülälee lausua, tšälüü tšäännellä sõnoja (Al. 52) rl ära vii külale kõnelda, käliksele sõnu väänata
2. käli, naiseõde | vn свояченица
J mees kutsub õmaz naizõ sõzart tšälüssi, a tämä meess – tšälü-mehessi, dalisko svojakõssi mees kutsub oma naise õde käliks, aga tema meest – kälimeheks
3. vennanaine | vn невестка (жена брата)
I veld́i õli nad́d́unuɢ, tämä nainõ õli tšälü (kui) vend oli abiellunud, (siis) tema naine oli käli
4. mehevend, küdi | vn деверь
J nain kutsub mehe veĺĺä tšälüssi naine kutsub mehevenda küdiks
J tšenee lõõkku. – vellää tehtü, tšäsipuut tšälüü emäizee rl kelle kiik? – Venna tehtud, käsipuud emapoolse käli(mehe) (tehtud).
Vt. ka tšälüᴢ