[VOT] Vadja keele sõnaraamat

entšü M, g end́üü süda | vn сердце
entšü on rinnaa tüvenn kurõaz bokkaᴢ süda on rinna juures vasakul küljel.
Vt. ka entši-paikka

nagriᴢ Kett. K M Kõ-Len. Lu Li Ra J Ko (R-Eur. P-Al. Ke I) nagrõᴢ Lu Нагрисъ Tum., g nagrii M Lu J I nagree R Ke Ko nagrie K R P nagrõõ J
1. naeris | vn репа
J õli neil nagriz mettsää tšülvettü oli neil naeris metsa külvatud
J nagriss avvottii naerist hautati
J lõikkas pää naizõlta, niku naatid nagrõõlta rl lõikas pea naiselt, nagu pealsed naerilt
J lähsi nagriz maalõõ valoa veemä läks naerimaale sõnnikut viima
J suvat-ko nagris piirgaa kas sa armastad naeripirukat?
J nagris kaask naerimuinasjutt, muinasjutt naerist
2. fig naeris (poja hellitusnimi rahvalauludes) | vn репа (ласковое обращение к сыну в народных песнях)
P nüt siä nad́d́õᴅ, nagrieni rl nüüd sa naid (= võtad naise), mu naeris
R naimaruunaa nagreelleni (Eur. 36) kosjaruuna mu naerile
3. voki kabi, voki süda | vn сердцевина прялки (на которой закреплено веретено)
Lu nagriz on paksu puu vokii haakii alla voki kabi on paks puu voki lühi all
Li vokii nagriᴢ voki kabi, voki süda
4. voki kruvi, voki saba (voki reguleerimiseks) | vn завёртка, винт прялки (которым регулируется веретено)
Ra mikä nõsõb nappaa ja lazzõʙ, se on nagriᴢ mis tõstab voki südant (kapja) ja laseb (allapoole), see on voki kruvi.
Vt. ka napa, napa-vattsa

napa Kett. K-Ahl. M S Ja-Len. Lu Li Ra J vdjI I (R-Reg.) nappa Kr, g navaa Kett. R Lu Ra J nav̆vaa M vdjI I nava Lu-Must.
1. naba; nabanöör, -väät (vastsündinul) | vn пуп; пуповина (у новорождённого)
M söökaa vattsa täünnä etti napa ep tšääntüis ühtee bokkaa (sööma sundides öeldakse:) sööge kõht täis, et naba ei vajuks (pöörduks) ühele küljele
Lu napa on liikkunu, siis piäb õõrua (kui) naba on paigast ära, siis on vaja masseerida
Lu pöörib, pöörib nava pääl, pääseb süämee, teeb karnaps? – võtti (Must. 159) mõist pöörleb, pöörleb naba peal, pääseb sisse, teeb karnaps? – Võti
J tuhm niku naisiijõ napa kk rumal nagu naiste naba
I võt̆tii kaijee lahsõõ, nav̆vaa lõikkazii võtsin selle lapse (vastu), lõikasin naba(nööri) läbi
Lu navaa varrõõ pani tšiin sidus nabanööri kinni
2. voki kruvi, voki saba (voki reguleerimiseks) | vn завёртка, винт прялки (которым регулируется веретено)
M tšeerä vok̆kii nap̆paa keera voki kruvi
3. käsikivi värten e. pill (alumist kivi läbiv metallvõll) | vn веретено ручного жёрнова
M javotšivell on napa alla, i vokilla on napa, tšeertääᴢ käsikivil on all naba, ja vokil on kruvi, (sellest) keeratakse
4. voki kabi, voki naba, voki süda | vn сердцевина (на которой закреплено веретено прялки)
Ra se mikä nõsõb nappaa ja lazzõʙ, se on nagriᴢ see, mis tõstab voki kapja ja laseb (allapoole), see on voki kruvi
Ra vokii napa voki kabi
■
R kui meneb isäni lidnaa, tuob turgu tubliita, navaa karra kauniita (Reg. 47) rl kui mu isa läheb linna, toob (sealt) hulga tugevaid (jalatseid), {n. k.} kauneid (jalatseid).
Vt. ka vattsanapa, vokiinapa
Vt. ka nagriᴢ, napa-mauttši, napavarsi, napa-vattsa, navaa-varsi

süä¹ U P M Kõ Lu Li Ra J I (Kett. K-Al. R-Eur. R-Lön. R-Reg. V) süää K-Ahl. M-Set. süän J südän (R-Reg.) sühä Pi Ke (M) schihen ~ schüen Kr Сю́э K-reg₂ Pal₁ Сю́венъ Ii-reg₁ Pal₁ Сю́дянъ Pal₁, g süämee ~ süämmee Lu süä M-Set. süää J-Tsv. süän Kõ-Len.
1. süda (siseorganina) | vn сердце
Lu süä on tervee, ellää piäʙ süda on terve, tuleb elada
M kurokka võtti tšiin i ampu tälle, kõhalla süh̆hääsee (ta) võttis püssikukest kinni ja tulistas talle, otse südamesse
Ra süä kõvassi lüüʙ süda lööb kõvasti
J süä tükiʙ süda tuksub
M mitäleeʙ kohotti rintojõ alussõᴅ, pah̆haa teeʙ süämmele millegipärast ajas rindealuse üles, teeb südamele paha
Lu süä on kerttünnü süda on nõrk
Ra tänävä on nii paha, nii näpip süäᴅ täna on nii paha (olla), nii pitsitab südant
J alki süämelt tšeertä süda hakkas pööritama
Lu se on väŋkkel, kõvassi razvain, meep süämmel see on vänge, väga rasvane, hakkab südamele (= ajab südame pahaks)
M tällä õli läülü süämmellä, täm tahtõ võttaa tšülmää vettä tal oli südamel läila (= ajas iiveldama), ta tahtis võtta külma vett
J süä eb võta vassaa süda ei võta vastu (= pole söögiisu)
Li karu liha niku meni eri süätä, en tahtonnu karuliha hakkas nagu südamele, (ma) ei tahtnud
2. süda (hingeelu ja sisetunnete tähenduses) | vn сердце (в значении души)
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea (= ei tunne)
Lu ku silmijekaa eb vaata väärii, süä on puhaᴢ kk kui silmadega ei vaata kõõrdi, (siis) on süda puhas
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺjo süä vs mustad juuksed, pehme süda, valged juuksed, vali süda
M süämmezä on inehmiizell entši inimesel on südames hing
J bõõ mentü meelesse, süämelte süüvvesse rl pole läinud meelest, südamelt (isegi) süües
J pajatti kõig vällää, mitä õli süämell rääkis kõik ära, mis oli südamel
Lu süämel tuli helpopi südamel hakkas kergem
M millõ on nii raskas süälee mul on süda(mel) nii raske
V süätä vaivataʙ süda valutab
M ep piä nii võttaa litši süämmele ei maksa nii südamesse võtta
J täll süän eb anna rauhaa tal ei anna süda rahu
J nii om pelko, kõik süä värizeʙ nii (väga) on hirm, süda lausa väriseb
J süä sulab rintoiᴢ süda sulab rinnus
J süä põlõʙ süda põleb (sees)
M miä tein kõikõssa õmassa puhtaassa süässä ma tegin (seda) kogu oma puhtast südamest
Lu täll on üvä süä, tämä on üvä inemin, täll paganutta eb õõ tal on hea süda, ta on hea inimene, temas (tal) kurjust ei ole
J se on nii kõva süäka, jot i palvomizõd eväd avit see on nii kõva südamega, et palvedki ei aita
Lu nii on kõvassi pagana, što süä meeʙ lõhtši on nii väga tige, et süda läheb lõhki
J peh́miä süäka pehme südamega
J rappa süä murest murtud süda
J süä surukkain rl murelik süda
3. südamik | vn сердцевина
Lu puul on pinta i süä puul on pindmine osa ja südamik
M kazella puulla on tühjä süä see puu on seest õõnes
M mizessä tšäänüʙ, kazvaʙ kapussaa pää, se on kapussaa süä (see), millest keerdub, kasvab kapsapea, see on kapsa südamik
4. kurjus, viha, jonn | vn зло(сть), гнев, упрямство
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
K süäätä piäb (Ahl. 153) (ta) peab viha
M lehmä jo algab vuhissa, võtap süätä lehm hakkab juba puhkima, kogub viha
M tämä siältä vuhizõʙ kõikii päälle, ep tää, kuh̆hõõ õm̆maa süätä azõgoittaa tema toriseb sealt kõigi peale, ei tea, kuhu oma viha välja valada
M näd naizeläjiil on süä näed, naistel on jonn sees (= naised on kangekaelsed)
■
Lu emäl on süä pihoᴢ, ku lahzõd on läsiväᴅ emal on süda pihus, kui lapsed on haiged
Kõ senellä inehmizellä on jänessee süä kk see inimene on arg (sellel inimesel on jänese süda)
M süä laŋkõs saappagaa vartõõ kk süda langes saapasäärde (= hakkas hirm)
J süä johsi persee hakkas hirm
U nüd minuu süä kõikkinaa katkõzi nüüd minu süda katkes päriselt
Lu miä ku senee tein eri süäᴅ kui vastumeelt ma seda tegin.
Vt. ka mätäsüä, õnsi-süä
Vt. ka süämuna, süämüᴅ, süäpaikka

süämuna Lu Li Ra süda | vn сердце
Lu miä ku teen raŋkkaa tüütä, mill on süämuna raŋkkõ kui ma teen rasket tööd, mul on süda(mel) raske
Lu mill vaivatap süämunnaa mul valutab süda
Lu mahsapiirgaa pannaa mahsa, pannaa kerkiäizeᴅ, pannaa süämuna, siz lassaa kõik läpi lihamašinaa maksapirukasse pannakse maks, pannakse kopsud, pannakse süda, siis lastakse kõik läbi lihamasina.
Vt. ka süä¹, süäpaikka

süäpaikka I süä-paikka M I
1. magu | vn желудок
I milla on pikkõnõ süä-paikka mul on väike magu
2. süda | vn сердце
I mikälleeg milla katkõjõ süäppaikkaza miski katkes mul südames
I süäpaikala õli kõik̆kõa, i tšüüneleᴅ i ... südames oli kõike, nii pisara(i)d kui ka ...
Vt. ka süä¹, süämuna, süämüᴅ