[VOT] Vadja keele sõnaraamat

prokutoo M Lu Li (J-Tsv.), g prokuttomaa M J
1. lohakas, kasimatu, räpane | vn небрежный, неопрятный, неряшливый
M näd miltin prokutoo, pani päh̆hää pääremättömää rät̆tee näe, milline lohakas, pani palistamata räti pähe
M prokuttomalla naizikolla ain näpittäväᴅ paš-toferkad alta lohakal naisel palistused aina narmendavad (rõivaserva) alt
M täm mokoma ontši prokutoo, eb vaata izeen̆nee tak̆kaa, oŋko tällä jõka paikka paikalla ta ongi niisugune lohakas, ei vaata iseenese järele, kas tal on iga paik paigal (= kas tal on kõik korras)
M nii on prokutoo, ep suv̆vaa pesä sõp̆põi, piäb nii kaugaa, χot́ tširveekaa lõikkaa on nii kasimatu, ei armasta riideid pesta, peab nii kaua (seljas), (et) kas või kirvega raiu (mustust maha)
Lu eb õõ siivoa mittä, siivutta, prokutoo nain ei ole midagi puhast, puhtust, räpane naine
2. rumal, totter | vn глупый, тупой
M nii prokutoo, eb mälestä ipo ilmoja (on) nii totter, ei mäleta ilmast ega maast
3. ablas (sööma) | vn прожорливый, жадный
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ablas sööma, kõik ajab (kurgust) alla