[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sõna K L P M Kõ Ja Lu Li J I (Kett. R) sana (K R Ra) śenna Kr Сэна ~ Са́на Pal₁ Сэ́на K-reg₂ Ii-reg₁, g sõnaa K L P Lu J sõn̆naa vdjI
1. sõna | vn слово
M sõna sioʙ i sõna pääseʙ vs sõna seob ja sõna päästab
P sõna sõnass, miez mehess vs sõna sõnast, mees mehest (= meest sõnast, härga sarvest)
M nii tarkat kõik sõnaᴅ kõik sõnad (on) nii targad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnal(t)
M siäl kõik sõnat tõizõl viittä pajattaas ku meilä seal (Lauga ääres) räägitakse kõiki sõnu teistviisi kui meil
J paĺĺo sain vassumõisia sõnoita (küsitlemisel) sain palju uusi sõnu
Kõ miε õlin nii eittünnü, ett sõn̆naa en võinnu juõlla ma olin nii ehmunud, et ei saanud sõna(gi) ütelda (= ei saanud sõnagi suust)
Lu siä õõd nii herkka, sinnua et saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõna ega muuga
M tällee viskaa niku erneitä seinääsee, eväd minuu sõnat tällee tartu talle viska nagu herneid vastu seina, ei minu sõnad temale mõju (külge hakka)
Lu tere, vana pere, se on meijee sõna tere, vana pere – see on meie väljend (sõna)
Lu argippa kuuma on pettelikko, ühs sõna täll vaa on verna, se on dorova vader Arhip on valelik, ainult üks sõna on tal õige, see on tere
Lu tõissa sõnnaa elä oottõõ teist sõna ära oota (= ära oota, et sulle teist korda öeldakse)
M lahzõõ ain piäp kuulõta vanapaa sõn̆naa laps peab alati kuulama vanema (inimese) sõna
Lu tagotap sõnnaa ta kokutab
M vana sõna vanasõna
2. sõnum, sõna, teade | vn слово, весть
Lu enne ku poika kosi tütöö, siis tootii kehnojõ sõnijõ enne kui poiss kosis tüdruku, (siis) peksti keelt (toodi halbu sõnumeid)
P vie tällie sõna vii talle sõna
R sõsõ veeʙ sõnat sõrmikkaaza rl õde viib sõnad sõrmikus
J sõna tuli päälee tuli teade
3. kuulujutt, kumu | vn слух
J sõna johzõb jõka poolõõ kuulujutt levib igale poole
4. sõna, tõotus | vn слово, обещание
L isä ja emä antõvat sõnaa isa ja ema andsid sõna
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
M annõn sõn̆naa õmassi iässi andsin tõotuse kogu eluks (oma eluajaks)
J siä et piä sõnass tšiin sa ei pea sõnast kinni (~ sa ei pea oma sõna)
Lu se seizob omal sõnal ~ se piεb oma sõna see peab oma sõna
J sõnass tšeeltiss sõna tagasi võtta
M nii õli meil sõnass tehtü nii oli meil kokku lepitud
5. mõiste, tähendus | vn значение
M sää i ilma, se on ühs sõna {s.} ja {i.}, see on üks mõiste
M täätäjäᴅ i arpuliᴅ, se on niku ühs sõna targad ja nõiad, sellel on nagu üks tähendus
6. värss, (laulu)rida | vn стих, (стихотворная) строка
P kanõi sõnoi laulõttii ain neid värsse lauldi aina
P ühz alkõ laulaa i niitä sõnoi tõizõd laulavat takaa üks hakkas (ees) laulma ja neid ridu laulavad teised (tagant) järele
7. pl nõiasõnad | vn заклинание
Kett. sõnoi lugõtõlla nõiasõnu (peale) lugeda
■
M viskazimma vähäkkõizõõ sõn̆naa sõnelesime vähekese
Lu pikkarain sõna meni tämääkaa rissi väike sõnavahetus oli temaga
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
K ühee sõnaakaa ühe sõnaga, lühidalt
M kot̆toa sõn̆noi üli läv̆vee elä vee ära räägi koduseid asju välja!
J laska üüssi, jumala sõnaa peräss laske öömajale (ööks), jumala nimel.
Vt. ka kokkasõna, laulu-sõnaᴅ, mälestüssõna, narrasõna, rissisõna, suusõna, sõimasõna, sõittõlusõna, tširosõna
Vt. ka sõnain

sõnata K P M Lu sõnat J-Tsv., pr sõnaan P Lu sõnnaan ~ sõnnan Lu sõnazin P Lu J (ära) sõnuda, (ära) sõnada, sõnadega nõiduda | vn колдовать, околдовать, заговаривать, заговорить
K lahsi õli sõnattu laps oli (ära) sõnutud
P tämä tuli lauttaasyõ, vaattõ med́d́e žiivattaa dai sõnaᴢ ta tuli lauta, vaatas meie loomi ja sõnus (ära)
M kõm kõrtaa kõik žiivatta menti ümpäri, štob ebi sõnattaiᴢ kolm korda käidi kõikide kariloomade ümber, et ei sõnutaks (ära)
M sõnattii ja silmättii lahs laps sõnuti ja kaetati (ära)
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on kuri silm, ta sõnub (ära).
Vt. ka sõnõlla

sõta Kett. Len. K R L P Pi Ke M Kõ S V Po Lu J I (Ra) sota Ku Сэ́та K-reg₂ Сэта ~ Сота Pal₂, g sõaa K L S Lu Ra J sõa L sõda | vn война
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
K taivas kummittõõb eezä suurt sõtaa virmalised veiklevad taevas enne suurt sõda
Ra nõssi sõaa sõrmissa, kansaa kantasoonissa rl tõstis sõja sõrmedest, rahva kannakõõlustest
L šveedaa sõtann õli avvattu nii paĺĺo kultaa Põhjasõja (Rootsi sõja) ajal oli maetud nii palju kulda
Lu jõkaa paikkaa harottõõᴅ näit, tšen sõttaa, tšen meheel igasse paika (= igale poole) laotad neid (lapsi), kes sõtta, kes mehele
M sõaza raanittu, kõõz õli esimein kõrt sõta (oli) sõjas haavatud, kui oli esimene kord sõda (= Esimene maailmasõda)
S milt kahs meess jäi sõt̆taa mul jäi kaks meest sõtta
J sõaa vätši sõjavägi
Lu sõta parahoda sõjalaev
J sõttasõõ valmissuma valmistuma sõjaks
L tetšivät sõa hakkasid sõdima
Po ìes sõttaa enne sõda
M perrää sõt̆taa pärast sõda
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid poleks sõda