[VOT] Vadja keele sõnaraamat

uhkõa K-Ahl. P M I uhkea R-Lön. uhkaa Lu Li Ra J uhkia (Ku), g uhkõa: uhkaa Ra J
1. uhke; upsakas, ülbe, iseteadlik | vn гордый; надутый, спесивый
P tämä on nii uhkõa, eb võta drastuid vassaa tema on nii uhke, (et) ei võta tere(gi) vastu
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei ole(ks) vaja nii uhke olla
J nii tuli uhkassi, jot ep tullu meile tšäümätši läks nii uhkeks, et ei astunud (enam) meile sissegi (ei tulnud meile käimagi)
Lu vaa uhkaapass mennää lähevad (minnakse) aina uhkemaks
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea maas (= nüüd on alandlik)
M hukko on uhkõa: mill tap̆paab rah̆haa taat on uhke (= suureline): mul jagub raha!
Lu mõnikõz noor on uhkaa, tahob vanõpaa entä õpõttaa mõni noor on iseteadlik (upsakas), tahab endast vanemat õpetada
I uhkõa inehmine uhke (upsakas) inimene
Ku uhkial boranall on ain sarved vereᴢ vs uhkel oinal on sarved aina verised (veres)
2. uhke, ilus, tore, suurepärane | vn хороший, прекрасный, великолепный
J poikõz on uhkaa sõaᴢ rl su poeg on sõjas uhke (tore)
J elä õõ uhkaa sõaᴢ rl ära ole sõjas uhke!
M uhkõa meeᴢ, tšettäid ep peltšää, meep hot perkelelle sarvii päälee tore mees, kedagi ei karda, läheb kas või kuradile sarvede peale
J assiä mi uhkaa talo ah mis(sugune) uhke talu!
J uhkaa talo lahzõd on ize uhkaᴅ uhke talu lapsed on (ka) ise uhked
Lu uhkaa, eness piäb suurõõ vaarii uhke, enese eest hoolitseb väga.
Vt. ka uhka¹