[VOT] Vadja keele sõnaraamat

surõa: sur̆rõa M, pr surõʙ ~ sur̆rõõʙ M, imperf suri ~ sur̆rii M tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta) | vn неметь, онеметь (о руке, ноге)
mitäleb issuzin kaugaa vai mitä, a algap sur̆rõa jalka .. sur̆rõõʙ, niku niglat tšäüväᴅ. teeb jalgaa kõikõõ kaŋkõassi, et saa mah̆haa jalkaa, niku lühep tõissa jalkaa tuõʙ millegipärast (kas) istusin kaua või mis, aga jalg hakkab surema .. sureb, nagu nõelad käivad. Teeb kogu jala kangeks, (sa) ei saa jalga maha (panna), jalg muutub nagu teisest jalast lühemaks
suri jalka, en saa tšävv ühel jalkaa jalg suri (ära), (ma) ei saa käia ühel jalal.
Vt. ka surra