[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jalkaa¹ K P M Po Lu Li J I adv jalga | vn (наречие в форме илл-а от jalka)
K štanad jalkaa, saappugad russkyid jalkaa püksid jalga, vene saapad jalga
J valkaat sukat pantii jalkaa valged sukad pandi jalga.
Vt. ka jalkaasõõ¹

lõŋkõn P M Lu lõŋkõnõ Lu I, g lõŋkõzõõ M = lõŋkanõ
M sukat tehtii talvõss lõŋkõzõᴅ talveks kooti (tehti) villased sukad
Lu lapikkaad õllaa lõŋkõzõᴅ, on tehtü niglaakaa; alõzõd õllaa toož lõŋkõzõᴅ, teχ́χ́ää sukkapuikkojõõkaa labakud on villased, on tehtud (kinda)nõelaga; labakindad on ka villased, tehakse (suka)varrastega
Lu koi süüp va lõŋkõssa, tõissa sõppaa ep süü koi sööb vaid villast (riiet), teist riiet (ta) ei söö
Lu veel õli lõŋkõnõ kušakka, mehet piettii oli veel (pidulik) villane vöö, mehed kandsid (seda)
Lu lõŋkõnõ vüü villane vöö
I lõŋkõõs [sic!] sõvaᴅ villased rõivad
P lõŋkõn šiška villane kalts

pagla Kett. Ränk K R P M Kõ Lu Li J Ra I pagl J-Tsv. I, g paglaa P M Lu I pagla J
1. pael, nöör | vn шнур, шнурок, (тонкая) верёвка; подвязка; леска
J paglõtšennäd õltii jalgaᴢ, paglad õltii avõõ pastlad olid jalas, paelad olid lahti
J upõkkaal õltii paglaᴅ, tooš pantii paglaakaa tšiini susskingal olid paelad, pandi ka paelaga kinni
P sukat piti pagloikaa tšiini (ta) hoidis sukki paeltega ülal (kinni)
M mussa pagla õli rivall sääremähisel oli must pael
P kui kaugaa paglaa elä puno, a ühskõrt pagla menep kattši vs kui kaua (sa) nööri (ka) ei punu, aga ükskord läheb nöör (ikkagi) katki
J kahõss tšeiss (säikeess) hanse paglaa punota, kahõss inimizess pereä sünnütetä vs kahest keermest (säigmest) ju nööri punutakse, kahest inimesest peret luuakse (sünnitatakse)
I kazgõssa õhsaᴅ võõttuuᴅ [sic!] i siot paglalla, tiiᴅ (looaa) vih̆haa kasest (on) oksad võetud, ja seod (need) nööriga (kokku), teed viha (luua)
M laafkas sit̆toaᴢ hoikaakaa paglaakaa poes seotakse (pakk) peene nööriga (kinni)
J tšääri jaššikk nät kaze punotuu paglaka tšiin seo kast näe selle punutud nööriga kinni
J õhjad on paglassa tehtü ohjad on nöörist punutud (tehtud)
I sis paglat pan̆nii tšättšüü aukkojõõ siis panin nöörid kätki aukudesse
P pannass niisiisee paglat tšiin niitesse pannakse (tallalaudade) nöörid kinni
M õntšivitsal on kokka, siz on pagla, siz on propka õngeridval on (õnge)konks, siis on (õnge)nöör, siis on (õnge)kork
M tšennää paglad õlivad risikkoo pastlapaelad olid (= seoti) risti
J aili võrkoo paglõd om mätänestü räimevõrgu nöörid on mäda(nenu)d
J vokii paglõᴅ voki nöörid
I roozgaa pagla piitsa keel
J kõikkaz vahvõp õŋki pagl tuõb opõizõõ ivusõss kõige tugevam õngenöör tuleb hobusejõhvist
Lu võrkko pagla võrgunöör
M niitizet paglaᴅ (jämedad korrutatud) linased lõngad
Lu pag-la tšentšä pastel
2. köis | vn (толстая) верёвка, канат
I koormõõ sit̆toaɢ paglalla koormat köiega siduda
I sinneɢ autaa pagloil lazzõttii groba sinna hauda lasti kirst köitega
3. traat | vn проволока
M mokomat paglassa tehtü bukvaᴅ niisugused traadist tehtud tähed.
Vt. ka alupagla, aluspagla, jõvi-pagla, päälepagla, päälipagla, rihmapagla, rivaapagla, saappõk-pagla, sääri-pagla, tšeerto-pagla, õŋki-pagla, ülipagla
Vt. ka paagõlka

sukka¹ K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (Kett. R-Lön. Ja-Len.) sukk J-Tsv., pl Суккадъ Tum., g sukaa S Lu Li J suk̆kaa M suka J-Tsv. sukk | vn чулок
J pani õikaa jalkaasõõ sukaa pani paremasse jalga suka
P sukat piti pagloikaa tšiini hoidis sukki paeltega ülal (kinni)
J terve, sukat saappagoiss, vijjed viḱḱelit sukkiissa rl tere, sukad saabastest, viied viklid sukkadest
M sukalla on suk̆kaa varsi, kannaa taguᴢ, kanta, lapa sukal on sukasäär, kannatagune, kand, laba
Li sukal on varsi, kanta i terä sukal on säär, kand ja pöid
J sukaa terä dalisko nosk on ühellain suka laba ehk pöid on üks ja (see)sama
S kotonn kõik tehtii, sukad i alõitsõᴅ kodus tehti kõik, sukad ja labakindad
Kõ sukkõõ teen puikkoloil sukki teen varrastega
J algõtaa sukkaa kahõlla vartaalla sukka (= sukakudumist) alustatakse kahe vardaga
Ra sukkaa teh́h́ää viijjee vartaakaa sukka tehakse (= kootakse) viie vardaga
J loonus tehtii sukalõ i alõtsõlõ, kahs silmää murnii, kahs õikii loomus tehti sukale ja labakindale, kaks silma pahempidi, kaks parempidi
J kasvatta [= kazvattaa] sukka kasvatada (= silmade lisamisega laiendada) sukka
Li sukkaa sammutõtaa sukka kahandatakse (= tehakse kitsamaks)
Li miä nõizõn kusuttamaa sukkaa ma hakkan sukka kahandama
Kõ sis paan ter̆rää tšiin, sukk on valmiᴢ siis panen pöia (otsa) kinni, sukk on valmis
M sukalla on aukko sukas (sukal) on auk
J võta štooppa lõŋk-niitill (= lõŋgaka) sukaᴅ võta nõelu sukad villase lõngaga
M piäb lahgottaa kane vanat sukaᴅ need vanad sukad tuleb üles harutada
Li sukad õllaa vähäizee harmastavaᴅ sukad on veidi hallikad
J valkaat sukaat pantii jalkaa valged sukad pandi jalga
Lu sukad õltii niittizõᴅ; lõŋka sukka õli lõŋgass sukad olid linasest lõngast; villane sukk oli villasest lõngast
Li mehijee sukal on strotška tehtü meestesukal on tehtud pära
J jadgon suka vartt jätkan (= koon pikemaks) sukasäärt
J sukaa sääri ~ sukaa vars ~ Li sukaa varsi sukasäär
J suka lootuᴢ suka loomus
J sukaa nauh sukapael
Lu sukaa puikoᴅ ~ Lu Li J sukaa vartaaᴅ sukavardad.
Vt. ka alkusukka, lõŋkasukka

tallukaᴢ: tallukõᴢ Li, g tallukkaa Li sokk | vn носок
Li mehijee sukat kutsuttii tallukkaaᴅ; tallukkaaᴅ õllaa need sukaᴅ lühhüüje varsiikaa niku mehilöilee tehtii enne meeste sukki kutsuti sokkideks; sokid on need lühikeste säärtega sukad, nagu meestele ennemalt tehti
Li naisijee tallukkaaᴅ naiste sokid.
Vt. ka lõŋkatallukaᴢ

tšiini Kett. K U L P M Lu Li J tšiin Al. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I tšii Lu J tšiiniɢ vdjI tšinni K-Ahl. kiini ~ kiinɪ ~ kiinni ~ kii Ku kiin Kõ-Len. adv.
1. kinni, kokku, koos, ülal | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘взять; завязать, при-, с-; застрять; за/хватить, с-; пришить, соединить, стянуть‘)
M siz minua võtõttii tšäess tšiini siis võeti mul käest kinni
L tšäet siotti rihmall tšiini käed seoti nööriga kinni
J võtti kurkuss tšiin de tahto tukõhoittaa võttis kõrist kinni ja tahtis kägistada
I mihee sill on sõrmi sis siottut tšiin mispärast on sul siis sõrm kinni seotud?
M nüt pannaz aitseipääd rautavitsaakaa tšiin nüüd pannakse aiateibad traadiga kinni
Lu tüvessä võtõtaa tšiini ja räimitää ladvoja (rehepeksmisel:) tüvest võetakse (viljavihul) kinni ja rabatakse latvu (= päid)
Lu taka kelkka pannaa lait́joosõõ rihmaakaa tšiini palgikelk pannakse ree külge köiega kinni
M vaagakaa tõmmatas tšiin koorma koormapuuga tõmmatakse koorem kinni
Li nootta tarttu tšiini, nootta on puutossa noot jäi kinni, noot on sassis
Lu võrkko piäʙ jamatõ ühtee tšiini, siiᴢ tuõʙ nootta võrk tuleb (kokku) jamada, siis tuleb (sellest) noot
Lu vorotnikka õmmõllaa kaglussõõ tšiini krae õmmeldakse kaeluse külge kinni
P sukat piti pagloikaa tšiini (ta) hoidis sukki paeltega ülal (kinni)
L isä piεb varnikaa õtsass tšiin isa hoiab käteräti otsast kinni
Li paŋka koira tšiini pange koer kinni
2. kinni, lukku, lukus, suletud, umbe | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘задержать, при-; закрыть, запереть; замести’)
Lu nenä on tšiin, en saa hookua nina on kinni, ma ei saa hingata
Lu vanuloil paab end́ee tšiini vanadel paneb hinge kinni
Lu uhz eb mee tšiin uks ei lähe kinni
J ep kestä uhš tšiin uks ei seisa kinni
M laafkod on tšiin poed on kinni (suletud)
P tämä pani uonyõt tšiin ta pani hooned lukku
M poolõlõõssaa silmät pantu tšiin silmad pooleldi suletud
J tšiini ajannu tee tee on umbe tuisanud
3. (pealt kattega) kinni | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘накрыть, прикрыть’)
L laatko katõttii tšiin šižgaakaa (savi)kauss kaeti riidelapiga kinni
M piäp panna kat̆too arja tšiin, tuuli tetši suurõõ aukoo peab katuseharja kinni panema, tuul tegi suure augu (sisse)
K pannass silmäd räteekaa .. tšiin seotakse silmad rätikuga kinni
4. kinni, kätte (saada liikumise, pagemise pealt) | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘изловить, поймать’)
Lu sõkkaa-paarmassa on üvä võttaa tšiin pimeparmu on kerge kinni võtta
L piεp püütεä tšiin peab kinni püüdma
Li miä sain tšiini elokkaa linnuu ma sain kätte elusa linnu
J tavattii vargõš tšiin varas saadi kätte
P jõka ühs pojo sai nuorikyõ tšiin iga noormees sai (oma) pruudi (pimedas toas) kätte
5. kinni (kinnijäämise, peatumise v. peatamise kohta) | vn (наречие, связанное по значению с глаголами ‘задержать, при-, с-; нападать’)
Lu veri algab jäävvä tšiini veri hakkab kinni jääma
Li tahtosin piettää õpõzõõ tšiin tahtsin hobuse peatada
P piimmä opõzyõ tšiin pidasime hobuse kinni
J d́eedõ eb või terppiä i kaĺĺuʙ: piä tšiin, piä tšiin vanaisa ei või kannatada ja hüüab: „Pea kinni, pea kinni!”
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi (kinni)
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa hoidsin, hoidsin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
Lu tämä tuli minnuusõõ vätšisee tšiini ta tuli mulle vägisi kallale
6. kinni (haardesse, haardes) | vn (наречие, связанное по значению с глаголом ‘обнять’)
Lu miä suvvaan tätä, võtan kaglassa tšiini ma armastan teda, võtan (tal) kaela ümbert kinni
Ku ott́śi oĺĺaa ümperikkoa kiinɪ võttis Oljal ümbert kinni
■
Lu avosuu, eb ällü panna suuta tšiini töllmokk, ei mõista suud kinni panna
Lu tämä nõisi minnua narrimaa, a miä panin hodus suu tšiin tema hakkas mind narrima, aga mina panin (tal) käigu pealt suu kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu näit tapas [= tapaz] üü tšiini guballa (Len. 277) neid tabas öö lahel (~ nad jäid lahel öö kätte)
J kõrt annit sõna – piä sõnass tšiini (kui) kord andsid sõna, (siis) pea sõnast kinni
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid

varraᴢ Kett. M Lu (Li Ra J) varras K-Ahl. M-Set. varrõᴢ J-Tsv., g vartaa Kett. M Lu J
1. varras, varb; kuhjavarras; K-Ahl. praevarras | vn стержень; прутик, пруток; стожар; вертел
J stroinoi, niku varrõᴢ sihvakas nagu varras
J nõiz varrõss müü üleᴢ ronis (tõusis) mööda varrast üles
M rattailõõ õli tehtü nellä varrassa einää väittää, et̆tee õli kahs varrassa pantu i tağgaa kahs varrassa pantu kaarikule oli tehtud neli varba heina vedamiseks: ette oli pandud kaks varba ja taha kaks varba (pandud)
J seisop ko kuhjaa varrõz õikii kas kuhjavarras on (seisab) otse?
2. (suka)varras | vn (вязальная) спица
M sukat tehtii vartajeekaa sukad kooti (tehti) varrastega
Lu sukkaa teh́h́ää vartoil sukka kootakse (tehakse) varrastega
J algõtaa sukkaa kahõlla vartaalla sukka alustatakse kahe vardaga
Li alõzniglaltši tehtii i vartaikaa tehtii (labakindaid) tehti ka kindanõelaga ja varrastega tehti
M viiz varrassa viis (suka)varrast
Lu Li J sukaa vartaaᴅ ~ M suk̆kaa vartaaᴅ sukavardad
3. vars, käepide | vn древко, рукоять, топорище, черенок, палка (метлы), метловище
M tširvee varraᴢ kirve vars
M lap̆piaa varraᴢ labida vars
M määdlaa varraᴢ luua vars
■
M nätku valab vihmaa niku vartaassa vaat kuidas valab vihma nagu oavarrest
J vihmaa saab niku vartaass vihma sajab nagu (oa)varrest.
Vt. ka kuhjaa-varraᴢ, poikvarraᴢ, sukkavarraᴢ

viḱḱeli J, g viḱḱelii (suka)vikkel (sakiline v. sirge mustrijoon varrastega kootud esemetel) | vn стрелка чулка (ажурная или рельефная вязка)
terve, sukat saappagoiss, vijjed viḱḱelit sukkiissa rl tere, sukad saabastest, viied viklid sukkadest