[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pime [< e] J:
bõõ kuullu, ett noorill ińemisiill on pime soolikoᴅ pole kuulnud, et noortel inimestel on pimesooled

pimiä Kett. K L P M S Ja-Len. Lu Li I (U Pi) pimiε P M pim̆miä M Kõ vdjI Ma (Kl) pim̆miε M pim̆mee Ko pimmiä M Kõ-Len. Po Lu Li J I Ku pimmiε Lu Li Ra pimmää Li pimeä M-Set. (J-Must.) pimea K-Ahl. pimmü ~ pimmäh Kr, g pimiä Kett. pimmiä J
1. adj., subst pime (valguse poolest), pimedus | vn тёмный (без света), темно, темнота
M per̆rää iiĺää õlivat pim̆miät ööt, siz opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva olid pimedad ööd, siis hobuseid (enam) õitsi ei lastud
Kõ sütšüzü öö mokom pimmiä, silmä puhka, eb näü mittäit (Len. 212) sügisöö (on) nii(sugune) pime, (et) torka (või) silm peast, midagi pole näha
M nii on kõv̆vii pimie, en näe sõrmõa suh̆hõõ pissää on nii (väga) pime, (et ma) ei näe sõrme(gi) suhu pista
J sütüttega tuli, rihes pimmiä süüdake tuli, toas (on) pime
Lu ai-voi ku on pilkkoinõ pimmiä oi-oi, küll on pilkane pime(dus)!
L näd jo tulõp pimiä näe, juba läheb pimedaks (tuleb pimedus)
K leeb aivoo pimiä läheb päris pimedaks
J pimmiässi menemä pimenema (pimedaks minema)
Li mihee sillõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
I tar̆rõõ eb mentü pimiällä sauna ei mindud pimedas
M tämä nõisi pim̆miätä ta tõusis pimedas (magamast üles)
M möö jäimmä pimiääsee me jäime pimeda kätte (pimedasse)
2. tume, must | vn тёмный, чёрный
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mulle tuli nii (suur) mure, nagu tume pilv pea kohale
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi küll ma kohkusin, nii (et) maailm läks (silme ees) mustaks
J pimmiä sauna õli must saun (= tahmunud seintega suitsusaun) oli
3. pime (nägemise poolest) | vn слепой
Lu pimmiä teeʙ tšäzzimeelii pime teeb (kõike) käsikaudu
■
J pimmiä inimin (Tsv.) piiratud mõistusega, harimatu inimene
J bõõ kuullu, ett noorill ińemisiill on pime soolikoᴅ pole kuulnud, et noortel inimestel on pimesooled.
Vt. ka pilkko-pimiä, pilkkoizõõpimeä