[VOT] Vadja keele sõnaraamat

beśeda M Lu (J) beśedõ J beseda Lu (Li J-Tsv.) besseda I beeseda (I), g beśedaa M Lu istjad, istjatsed, kõnek. subrik; kirmas, simman | vn посиделки; супрядки; гулянье
M beśeda on, kuza korjauvad nuoriso, sitä kuttsuas beśeda istjad on, kuhu kogunevad noored, seda kutsutakse istjad
I perää pokrovaa kui riigat tapõttii, siz alkõvad beesedaᴅ pärast Maarja kaitsmise päeva, kui rehed peksti (= said pekstud), siis algasid istjad
M beśedassa mahzattii nii: pojod õssivat karasinaa i tootii algoᴅ i sahattii i lõhgottii, a tüttäret pestii siltoja istjate eest maksti (pererahvale) nii: poisid ostsid petrooleumi ja tõid küttepuud ja saagisid ja lõhkusid, aga tüdrukud pesid põrandaid
J pelattii beśedõᴢ, kõõz mitä istjatel mängiti, millal mida (= millal millist mängu)
Lu pillittejät tšäütii pillittemäs pulmiiz i besedaza pillimehed käisid mängimas pulmades ja simmanil
M garmoniᴅ, balalaikaᴅ, gitarid õltii kõiɢ beśedaᴢ lõõtspillid, balalaikad, kitarrid olid kõik simmanil
Li siz mentii tõizõõ tšüllää, õpõziijekaa, dali tõizõss tšüläss tultii meijje tšüllä besedasõõ siis mindi teise külasse, hobustega, või teisest külast tuldi meie külla simmanile

guĺańa K M Po Li guĺańńa P guĺańńõ (J-Tsv.) guĺańja (Kõ) guĺańje Kõ Li guĺańjõ Lu guĺänja (Ku), g guĺańaa K guĺańjaa Kõ (tantsu)pidu, simman | vn гулянье
M enipään mentii guĺańalõõ lihavõtte ajal mindi peole
Kõ viinaa eestee jõimma, siiz menimmä lõõkuu tüv̆vee guĺańjaa paikalõõ algul jõime viina, siis läksime kiige juurde peopaigale
Li a müü noorõᴅ menimä guĺańa tanttsuloil aga meie, noored, läksime simmanile tantsima
Li siiz veel kluubõi bõllu, siz õli sitä viittä guĺańje: vot tuli minu vooro siis veel klubisid polnud, siis oli pidu sedaviisi: vaat, tuli minu kord (oma kodus pidu korraldada)

issutalo K L P issu-talo P
1. külanoorte piduõhtu, kirmas, simman, subrik; istjad, istjatsed | vn гулянка; супрядки, посиделки
P mentii tõisyõ tšülεäsie issu-taluosyõ mindi teise külasse simmanile
K õhtagonn tulivad issutaloosõõ tšuudaᴅ õhtul tulid subrikule mardisandid
K issutaloᴅ, siεl tantsittii i laulõttii, sukkaa tehtii puikkaakaa, tšedrättii vokiikaa istjad, seal tantsiti ja lauldi, tehti sukka varrastega, kedrati vokiga
2. istjatsimaja (maja, kus käidi koos tööd tegemas ja pidutsemas | vn дом, где устраивались посиделки, супрядки)
L issutalo õli jõka tšüläzä istjatsimaja oli igas külas
P issutalo; tšen antõ õmaa rihie, siεll tšäütii; talossa mahsõvaᴅ, kui paĺĺo peremmieš tšüsü, rubĺa vai kahsi koko talvõssa; tüttärikod ize pesivät sillaᴅ, pojot tõivat puud istjatsimaja; kes andis oma toa, seal käidi (koos); majast maksid, kui palju peremees küsis, rubla või kaks kogu talve eest; tüdrukud pesid ise põrandad, poisid tõid puud.
Vt. ka isuta-talo

isuta-talo Kõ külanoorte piduõhtu, kirmas, simman, subrik; istjad, istjatsed | vn гулянка; супрядки, посиделки
sütšüzüü ko riigad lõpõtattii tappaa, siz nõistii tšäümää isuta-tal̆loo sügisel, kui rehepeksud lõpetati, siis hakati istjatel käima.
Vt. ka issutalo