[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sihee Kett. K M S Lu J sih́ee K-Al. J siχee U sihie L siχie M P sihe M sih̆hee M S sih̆́h́ee Kõ siiχ́ ̆χee M sihhee Po Li sih́h́ee Lu siχ́χee ~ siχ́χ́ee Po siihe [sic!] Kõ-Len. siheɢ I
1. sinna | vn туда, там; Po pantii sihhee kõikkõa, mitä õli sinna pandi kõike, mida oli; Lu ku on roojakas talo, sihee sikkiüp tširppuja i kloppija kui on räpane maja, (siis) sinna sigineb kirpe ja lutikaid; M evät tulõ kaugaa pojoᴅ siχ́ ̆χee kuza tüttärikod issuzivaᴅ ei tule kaua poisid sinna, kus tüdrukud istusid; I miä en tahtonnuɢ jää(äɢ siheɢ ma ei tahtnud sinna jääda
S sihee taaz lavvaa tağgaa isuttaaz ženiχaa suku sinna laua taha pannakse taas istuma peigmehe suguvõsa
Lu mokoma aarikko, sihee vällii pantii päre niisugune hark, sinna vahele pandi peerg
I siheɢ ramkoloisii tšimot tetševäᴅ mettä sinna raamidesse teevad mesilased mett
2. siia | vn сюда, здесь
Lu ženiχaa suku jääp sih́h́ee peigmehe suguvõsa jääb siia
J mitä millõõ tulit tšülmää sihee toomaa miks sa tulid mulle siia külma tooma?
J vot med́d́e i pulm lõpup sih́ee vaat, meie pulm lõpebki siia
I mokoma kase on sihek tulluɢ sihuke on siia tulnud
I aźźaa ili issumaa tuõᴅ siheɢ kas asja pärast või tuled (niisama) siia istuma?
L a teit tšen kuttsõ sihie aga kes teid siia kutsus?
M i juoltii läsivälle: eittää sihee õlkõje pääle ja öeldi haigele: heida siia õlgede peale (pikali).
Vt. ka sinne