[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kammuga K L P Po Lu (I), g kammugaa Lu niisugune, selline | vn такой
L taivas kummittyõb üöl, kammuga niku sammaᴢ, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, niisugune nagu sammas, tulised sambad lähevad mitmele poole
L miε jumalalt tšüsüzin aikaa kammugaa vävüä ma palusin jumalalt just sellist väimeest
I mustalainõ meep tak̆kaa da nagraʙ: millõõ kammugia durakkoi i piäʙ mustlane läheb tagant järele ja naerab: mul(le) selliseid lolle ongi vaja
Lu tõi lauta hurstii kammugaa tõi sellise laudlina
Po kammuga sõna niisugune sõna.
Vt. ka kamma, kammaga

millin K P M Kõ Lu Li Ra (J I) milliin (Li) milline M Kõ J-Must. millinee K-Ahl., g millizee K M Lu millizie P milliz̆zee M
1. relat milline, missugune | vn какой
Lu saunannain leži päivää tõizõõ, millin aika tšel õli sünnitaja (nurganaine) lamas päeva (või) kaks, kuidas kellelgi aega oli
Lu tširjaz onõ, millizet praaznikad i pühäd on pühakirjas on (= öeldakse), missugused pühad ja paastud on (olemas)
2. milline (... selline) | vn какой (... такой)
K millin varnikkõ kuumalõõ, mokoma i kuumuškalõõ milline ikoonirätt meesvaderile, selline ka naisvaderile
Kõ milline puu, mokomad i võzaᴅ vs milline puu, sellised ka võsud
3. interrog milline, missugune | vn какой
P millizizä tšülizä õli vad́d́alaisii millistes külades oli vadjalasi?
K millin tšisla mis kuupäev?
Kõ millizell päiväll se õli mis (millisel) päeval see oli?
Kõ millin kazvo on lahzõll kui suur on laps?
4. (ei) mingisugune | vn никакой
Li tervüssä ed õsa milliizillä rahoilla, ni kullal tervist ei osta (sa) mingisuguse raha ega kulla eest
■
K kõõz millin päivä mentii mis tahes päeval mindi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
Lu millissä mittää en saanu ma ei saanud mitte midagi.
Vt. ka kojo-millin

milläin Lu J (Li) millain Kõ Lu (J) millainõ Li, g milläizee Lu millaizõõ Li
1. relat milline, missugune | vn какой
Lu konosamenttiš tširjotõtaa, milläin onõ lasti, kui paĺĺo onõ lastia, kuss on laitattu lasti, kuhõõ meeb lasti lastikirjas kirjutatakse, milline on last, kui palju on lasti, kust last on saadetud, kuhu last läheb
2. milline (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ‘кто’)
Lu tšellä milläin tuõp tauti mis haigus kellele(gi) tuleb
J tšen millaisõõ surmaa vaa õli koollu, kõikkii pominoitõttii tšerikkoza kes mis surma oli surnud, kõiki mälestati kirikus
3. milline ( .. selline) | vn какой ( .. такой)
Kõ millaizõd ilmad ovad ümpär joulua i veerisseetä, mokomad ilmad ovad ümpär kupoĺua millised ilmad on jõulu ja kolmekuningapäeva paiku, sellised ilmad on (ka) jaanipäeva paiku
4. interrog milline, missugune | vn какой
Lu milläin onõ laivaa lasti milline on laeva last?
5. (ei) mingisugune | vn никакой
Li tervüssä ed õsa milläizillä rahoilla, ni kullal tervist ei osta (sa) mingisuguse raha ega kulla eest

miltin K M Li Ra J I (P Lu) miltiin K M Lu miltine L I miltinee K-Ahl. milttin K M milttine M, g miltizee I miltisee K-Ahl. miltiizee ~ milttizee M, pl miltiiᴢ I
1. relat milline, missugune | vn какой
J miä meen kattsomaa, miltin lehmä on i kui paĺĺo nämä tahotaa ma lähen vaatama, milline lehm on ja kui palju nad (tema eest) tahavad
J duumaan, miltin see juttu leeneʙ mõtlen, missugune see jutt tuleb
I nää miltiis kõrkõat kazvivaᴅ näe, kui pikaks (missugused pikad) nad kasvasid!
2. milline (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ‘кто’)
M järjüll issuzivad mehet, tšell milttin töö pingil istusid mehed, kellel missugune töö (oli käsil)
3. milline ( .. selline) | vn какой ( .. такой)
Li miltin kala, mokom õli võrkko milline kala, selline oli (ka) võrk
4. interrog milline, missugune | vn какой
L miltizess siε lidnass õlõt tullu millisest linnast sa oled tulnud?
M miltiiss karvaa mis(sugust) värvi?
M miltiziä bõ õli marjoit milliseid marju ka polnud!
5. mingi(sugune) | vn какой-то
M miltin leeb on õllu saunaa makko mingi(sugune) saunahaldjas on olnud
6. (ei) mingi(sugune), (ei) ükski | vn никакой
L eb miltine lintu nii lentεä kui miε ükski lind ei lenda nii nagu mina.
Vt. ka kojomilttin

mokoma K R U L P M Kõ S Po Lu Li J I (V Ra Ku) mokom M Kõ Po Lu Li J I, g mokomaa K M Lu J niisugune, selline; pej. sihuke, säherdune | vn такой; этакий
P pero opõn on mokoma: ku tahoʙ, ni meneʙ, ku ep taho, eb mene peru hobune on niisugune: kui tahab, siis läheb, kui ei taha, ei lähe
Lu nüd on mokoma aika, jott muna on viisaapi kannaa nüüd on niisugune aeg, et muna on targem kui kana
P mokomaa linaa bõlõ koko tšüläzä niisugust lina pole kogu külas
K millin varnikkõ kuumalõõ, mokoma i kuumuškalõõ milline pühaserätt meesvaderile, selline ka naisvaderile
Lu millin lammaᴢ, mokom võdna vs milline (on) lammas, selline (ka) tall
L mikä kumma: mokoma pien inehmin ja nii paĺĺo voimaa missugune ime: niisugune väike inimene ja nii palju jõudu!
P jalakka kazvab mokoma sirkõa, ilma õhsõi jalakas kasvab niisugune sirge, ilma oksteta
J esimeiss kõrta kuulõn, jot timo on nii mokom bahvõl esimest korda kuulen, et Timo on sihuke hoopleja
J näi mokoma säherdune
I mokoma kase on sihek tulluɢ (või) sihuke on siia tulnud
■
M koominaza õli savinõ silta i riigaa süämmezä mokom sama reheall oli savipõrand ja rehetoas samasugune
I miä sillõõ tõi podarkaa. – mitä mokomaa ma tõin sulle kingituse. – Missuguse?
J mitä-se mokoma tämä laadiʙ mida ta teeb?
Li kõikki mokomi piäb õll oomõn siäl tingimata tuleb kõigil homme seal olla.
Vt. ka kanniimokoma, niimokoma

mokomain L P Lu Li Ra J mokomõin J, g mokomaizyõ P mokomõizõõ J
1. niisugune, selline | vn такой
L võra on mokomain: puhaz valkõa šiška i sis kõm kopeikkaa d́eŋgoi on šiškaza; i pannass sihee paikkaasyõ, kuss on tullu ohver on niisugune: puhas valge narts ja siis kolm kopikat raha on nartsu sees; ja (see ohver) pannakse sinna kohta, kust (häda) on tulnud
J sõnalasku on mokomain on (olemas) selline kõnekäänd
P rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõʙ mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb selliseid mune
Li tuuli ku puhuʙ, sis tšäsi tuõʙ mokomain niku karmina mokomain kui tuul puhub (märjale käele), siis käsi muutub nagu niisuguseks karedaks
2. samasugune, taoline | vn такой же, подобный
J mokomõin ammuz õli minukatši samasugune (äkiline) haigushoog oli minulgi (minugagi)
■
P tšen mokomain keegi

se¹ K R-Reg. U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R-Lön. V) see K U M Lu Li Ra J sä Kr Сïá Pal₂ Сḯа K-reg₂, g senee K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku senie P sen̆nee M Kõ S I sene K Lu J
1. see, too | vn этот, тот
M õli tšülvüvakka, sen̆neekaa mitattii õzraa oli külvivakk, sellega mõõdeti otra
Li see on kehno inemin, märännü inemin see on halb inimene, paha inimene
K pimopilkko, se õli mokoma mäŋko pimesikk, see oli niisugune mäng
P tšel on jano, senel on jalgaᴅ vs kel on janu, sel on jalad
V kuza kõikk õmaᴅ, sitä en tää kus kõik (teised) on, seda (ma) ei tea
Lu se talo eläb rikkaapassi muita see talu elab teistest rikkamalt
Lu kumpa vihta vizgattii üli pää, sihee vihtaa pantii koivu õhsa, jaanikukka i štanajalka viht, mis visati (jaanilaupäeval) üle pea (saunakatusele), sellesse vihta pandi kaseoks, jaanilill ja sõnajalg
Li enne meil tehtii siittä puussa tšäpüje ennemalt tehti meil sellest puust (= kuslapuust) võrgukäbasid
Ku hüü saat́śii hukkaa siittᴀ̈ virttsᴀvee haizussa nad (põdravasikad) said hukka sellest virtsavee haisust
Lu antagaa seness innass andke selle hinnaga (ära)
Lu siitä mahsi tšümmee rubĺaa sellest maksis kümme rubla
K sill aikaa sel ajal
Li ehim miä sell aikaa sinne vai en kas ma jõuan sel ajal sinna või ei
P vad́d́alaizõt pajattivat sitä viittä vadjalased kõnelesid sedaviisi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
J see sama seesama
P senie iess piti tällie tehä tüötä selle eest pidi talle tööd tegema
P nuor vätši senie perässi pajatti enäpii venäissi, etti tšäüsi škouluza venäi tšieleᴢ noorsugu rääkis sellepärast rohkem vene keelt, et käis venekeelses koolis
M sen̆nee võrraa sellevõrra
Ku sitä vart selle jaoks
J sell koosia ~ sell tavall sel kombel, sel taval
Lu perrää senee starikalõ annõttii kah-tšümmeᴅ viis roozgia pärast seda anti vanamehele kakskümmend viis vitsahoopi
J siitt eb mennü paĺĺo aikaa sellest ei läinud palju aega
J pääle sene peale selle
J sitäppo-se [= sitäppo se] (Tsv.) see’p see on
2. seesugune, niisugune, selline | vn такой; таков
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa missugune (on) maa, selline on komme, missugune (on) lind, selline on ka keel (= laul), missugune (on) töö, selline on rõivas
Lu mikä maa, se i lintu missugune maa, niisugune lind(ki)

sellainõ Li (Lu), g sellaizõõ Li niisugune, selline | vn такой
Lu siiz juõltii savvuᴅ, kutsuttii, tehtü keppiissä, paksut sellaizõᴅ siis öeldi kurnikaikad, (nii) nimetati (neid), (olid) tehtud keppidest, niisugused jämedad