[VOT] Vadja keele sõnaraamat

savvu¹ Kett. K L P Ke-Set. M Kõ S V Lu Li J I Ko savu R-Lön. Lu J I, g savvuu P M Lu J Ko suits | vn дым
M katol on ül̆leel truba, missä savvu tulõʙ katusel on üleval korsten, kust suits tuleb
Lu savvu meeʙ lõõzgussõ trubbaa ja trubbaa müü meep kujall suits läheb (ahju)lõõrist korstnasse ja korstnat mööda läheb välja
Lu trubassa ku nõizõʙ savu i meeb alaz maχχaa, siiz ootõlla vihmaa i tuulta, a ku nõizõp savu trubassa kõhallaa üleeᴢ, ootõlla üvvää ilmaa kui suits tõuseb korstnast ja läheb maha, siis oodatakse vihma ja tuult, aga kui suits tõuseb korstnast otse üles, (siis) oodatakse head ilma
J ahjo õli ilmaa drubaa, savu meni uhzõss ahi oli ilma korstnata, suits läks uksest (välja)
S sauna õli täünn savvua saun oli suitsu täis
J aapõizõd algod annõta paĺĺo savvua haavahalud annavad palju suitsu
M tšiikuup lõõkup maalõõ p tõku. Savvu (Set. 16) mõist kiigub, liigub, maha ei kuku? – Suits
J pappi kad́iloitab ümpär laadanaa savvuukaa preester suitsutab ümberringi viirukisuitsuga
Lu katagaa savvua laski i praaviuᴢ (ta) laskis kadakasuitsu (= suitsutas end kadakasuitsuga) ja paranes
K jämiä savvu paks suits
J karka savvu tukõhoitõb inimiss kibe suits lämmatab inimest
Lu ku lämmitetää ahjoo riheᴢ ja pannaa ennaikaa tšiini, tuõp sinine savvu, viŋka kui köetakse ahju toas ja pannakse (ahi) enneaegu kinni, (siis) tuleb sinine suits, ving
Lu jürü tuuttša tuõp savvunaa äikesepilv tuleb suitsuna
M ep suv̆vaa savvuu aisua (ta) ei kannata suitsuhaisu
P minua mama sünnütti musas savvuu riheᴢ rl mind ema sünnitas mustas suitsutares
R savu karvane kanani (Lön. 695) rl mu suitsukarva kanake.
Vt. ka jäänos-savvu