[VOT] Vatjan kielen sanakirja

sarvi Kett. K P M Po Lu J I (Kõ Ra Ku) Са́рви K-reg₂ Сарви ~ Сярви Pal₂ Сарви Tum., g sarvõõ Kett. M Lu J sarvyõ P sarvee K-Ahl.
1. sarv (looma peas) | vn рог (у животного, у зверя)
I kili-pukilla ovat suurõt sarvõᴅ sokul on suured sarved
M põdraa sarvõᴅ levvimmä mettsäᴢ leidsime metsas põdrasarved
I ärtšä suurijõ sarvijõkaa suurte sarvedega härg
Po nùorikko meneb lühsämää lehmää, sarviisõõ siβop povoinikaa (rahvakombestikust:) noorik läheb (esimest korda) lehma lüpsma, sarvedesse seob tanu (ämma jaoks)
P panõ lehmälie tšöüsi sarviisyõ pane lehmale köis sarvisse (= sarvede külge)
Lu meri-ärjäll on neĺĺä sarvia ja suur pää merihärjal (teat. merekalal) on neli sarve ja suur pea
K miä sinuu tallon jalgoza da sarviil kaivan (muinasjutust:) ma tallan sind jalgadega ja kaevan sarvedega
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M täm pani sarvõd vassaa ta ajas sarved vastu (= hakkas vastu)
Ra sapano näᴅ, niku sarvõᴅ {s.} näed, (oli peas püsti) nagu sarved
2. sarv (sarvekujuline ese) | vn рог (рогообразный предмет)
M sarvõa puhuttii puhuti sarve
J võttivõd vilussõ viina suurõõ sarvõõkaa (nad) võtsid vilus viina suure sarvega
Lu sarvõll õli nännä õttsaᴢ (piima)sarvel oli (lehmanisast) lutt otsas
P kuppimizyõ sarvõᴅ, mikä imep pazgaa verie vällεä kupusarved, mis imevad (imeb) halva vere välja
M annõttii ńuuhattavaa, pani sarvõõ täünn enellees anti nuusktubakat, pani endale sarve täis
3. (esemete sarvekujuline väljaulatuv osa | vn рогообразная, выступающая вперёд часть предметов)
M kuull on kippuras sarvõᴅ kuul on kõverad sarved
J adraa sarvõt katkõsti adrakured murdusid
■
Lu jumalaa sarvõz on võjjõtta jumala sarves on võiet (rohtu kõige vastu).
Vt. ka aŋkkurii-sarvi, irvee-sarvi, kultasarvi, kuppi-sarvi, kuu-sarvõᴅ, lehmäsarvi, tabakkasarvi