[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sarka¹ Ränk K-Ahl. P M Kõ-Len. Lu Li Ra J I sarkõ Li sark J-Tsv., g sargaa P M Kõ Lu Li Ra J I sarg (ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast) | vn участок (полоска пашни сельской общины, приходившаяся на долю одной семьи)
Lu peen tükkü nurmõss kutsutaa sarka väikest tükki (külakogukonna) põllu(maa)st kutsutakse saraks
Li põltoa vähää meill on, sarka põldu on meil vähe, (on vaid) põlluriba
M nurmi, se on kõig rüiznurmi, a sarka on minu põlto. jõka meez õm̆maa sargaa tääʙ nurm, see on kogu (külale kuuluv) rukkipõld, aga sarg on minu põld, iga mees teab oma sarga
Li enne sargõd jagõttii kõiɢ, tšell kuhõ hüppis sarkõ ennemalt jagati kõik sarad ära, kel kuhu sarg (liisuheitmisel) sattus
P puol virstaa õli üφs sarka pittšä pool versta oli üks sarg pikk
Lu mõnt vootta õli sama sarka mitu aastat (järjest) oli ühel perel sama sarg
J ted́d́ee ja med́d́ee põllod õlla ühes sargõᴢ teie ja meie põllud on ühes saras
Lu rovnoi sarka, eb õõ nõtkua, eb õõ bugŕaa tasane sarg, ei ole lohku, ei ole küngast
Lu tšünnetää sarkaa, mennää peräz äessämää küntakse sarga, minnakse pärast äestama
Lu perrää tšülvömizee rullattii rullaakaa sargaᴅ pärast külvamist rulliti sarad rulliga (siledaks)
Lu ühz meez jätti omaa sargaa tšülvämättä üks mees jättis oma sara külvamata
I siä meet tänää niittämää kailõ sargalõõ sa lähed täna sellele sarale (sirbiga) vilja lõikama
Li ajjat tehtii ümperi sarkoja tarad tehti sargade ümber
J kahõssõmõmaz õsa sargõss om med́d́e üks kaheksandik sarast on meie (osa)
Lu sarkojõõ rajaᴅ sargade piirid.
Vt. ka kagrasarka, munasarka, nisusarka, põlloosarka, rüissarka, õzrasarka