[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

gerttsogii-maa J-Tsv. hertsogimaa | vn герцогские земли, герцогство
pitäiz mennᴇ gerttsogii-maalt kotoo puit saama peaks minema hertsogimaalt puid koju tooma

irtii J-Tsv. lahti, vabaks | vn (наречие со значением избавления)
J lõpõtõmm tüü, pääzemm tämäss irtii lõpetame töö, pääseme temast lahti
J irtii saama vabanema, lahti saama

jatko P Lu Li J jatk J-Tsv., g jadgoo Li J jätk, lisa | vn добавка, прибавка, продолжение
Li vesi on piimää jatko vesi on piima jätk
J jatkoa panõma õttsa jätku otsa panema
J jatkoa saama lisa saama
J jutuu jatko jutu jätk
J leivää jatko leiva jätk v. lisa
J jatkoa antõma jätku soovima
Li jatko leipää jutõltii, ku tultii rih́h́ee ja pere sei jätku leiba öeldi, kui tuldi tuppa ja pere sõi
J drastuite! leiṕ jatk! – drastui, jatkoa tarviᴢ tere, jätku leiba! – Tere, jätku tarvis!
J jumal jatkoo! – jatkoo tarviᴢ jätku leiba! – Jätku tarvis!
Vt. ka leiṕ-jatko

jõutu ~ joutu J-Tsv., g jõvvuu ~ jovvuu J jõutuu [sic!] J-Tsv. jõud; edenemine, (edasi)minek | vn сила; успех
J jõkivesi jõvvussi rl jõevesi jõuks
J tere jõutua! – jõutua tarviᴢ (Tsv.) tere jõudu! – Jõudu tarvis!
J väsüzimm müü, štooĺi, ku tüüll ebõõ joutua kas me väsisime ära, et töö ei edene (tööl ei ole minekut)?

J jõutua saama (Tsv.) varandust koguma

jältši Kett. vdjL K L P M Kõ Lu J I Ko Kl (U Li Ra vdjI) jäĺtši Lu jälki (Ku), g jällee M Lu J I jällie P jälle J jäljee (J-Must.) jäld́ii (vdjI I Ko Kl) jälee (Ku)
1. jälg | vn след
J kats, lumõõ pääll on sveežõd jänesee jälleᴅ vaata, lume peal on värsked jänesejäljed
J mitä joonitteed minu jältšii(t) müü mis sa jooksed minu jälgi mööda
M katti ahjoo meeb, jältšeä p tee, ahjos tuõb jäĺĺet toob. avu (Set. 16) mõist kass läheb ahju, jälge ei tee, ahjust tuleb, jäljed toob? – Ahjuluud
M tupa täünnä tuttavia, ühtä õmaaz et tunnõ. jältši (Set. 18) mõist tuba tuttavaid täis, ühte(gi) oma (sa) ei tunne? – Jälg
M jalgaa tallaa jältši jalajälg
P vott rattaa jälttä müö mene vaat, (vankri)roobast (ratta jälge) mööda mine
Lu laivaa jältši, laivaa struja laevatee
Lu lińeikaa jältši joonlaua(ga tõmmatud) joon
Lu minuu meeᴢ jäi pahoil jältšil mu mees jäi purjutama (sattus vanakurja jälgedele)
Lu vääräll teell ~ paha jältšill vääral teel ~ vanakurja jälgedel
Lu babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
I kehnoo jältšilöilee puuttujõõ eksisin ära (sattusin vanakurja jälgedele)
J jällee siha jälje koht
J jältšiä laskõma jälgi tegema (jätma)
J jältšiä ajama jälgi ajama
J jältšiile saama jälile saama
Ra sis ku lehmä libo lammaz öhzütää mett-sää, siiz väänetää jäĺĺeᴅ. siiz lehmää jältšiä väänetää aŋgokaa murnippäi väräjää, kotoo poolõõ i siiz lüüvvää tširveᴢ kõlmõttõmaa irttää i jätetää sinne, kunnis tuõp kottoo siis kui lehm või lammas eksib metsa, siis keeratakse jäljed (tagasi). Siis keeratakse lehma jäljed hanguga tagurpidi, värava, kodu poole, ja siis lüüakse kirves kolmandasse palki ja jäetakse sinna, kuni (lehm) tuleb koju
2. (koera-, sääse)hammustus, sääsekupp | vn (собачий) укус, (комариный) укус
Lu koiraa jältši on kehno koerahammustus on halb
J sääsk ku süüʙ, siis see jältši kõvassi tšihguʙ kui sääsk hammustab, siis see sääsekupp sügeleb väga
J sääzgee jältšiä ep piä tšihguttaa sääsekuppe ei tohi sügada
3. pl (heina)riismed | vn подгребье, подгребки
Lu ku arrossaa einää, mikä jääʙ vähäizee takkaa, jutõllaa: jääväᴅ jälleᴅ, piäʙ uutõõ arrossa kui riisutukse heina, mis jääb vähekese järele, öeldakse: jäävad riismed, peab uuesti riisuma
M miä võtin pärähmää, a siä võta jälleᴅ mina võtsin (heina)sületäie, aga sina võta riismed
I mitä siä jätiᴅ jälleᴅ pehkojõõ tağgaa miks sa jätsid (heina)riismed põõsaste taha?
I einää jälleᴅ heinariismed
4. päramised (poegimise järel) | vn послед
I annaᴅ lehmäle juuak kaijee štop tämä pigõpaa puhassuisiɢ, jältši puhas-suisiɢ lehmässä poizõgõ annad selle (= esimese piima) lehmale juua, et ta puhastuks rutem, (et) päramised tuleksid (puhastuksid) lehmast välja
I se jältši piäb ilatak poiᴢ. senee jällee süüʙ, siz vähäpik piimää annaʙ need päramised peab koristama (lehma juurest) ära. (Kui lehm) sööb need päramised (ära), siis annab vähem piima.
Vt. ka jälellizeᴅ

kõhtii ~ kõhti Lu Li J
1. kohe, otsekohe | vn сейчас, тотчас, немедленно
J tuõ kõhti meilee tule kohe meile
J joos kõhtii dohtõrillõ appia saama jookse otsekohe arsti juurde abi saama
2. otseteed, otsejoones; otse; sirgelt | vn прямо, напрямик, прямиком
Lu miä meen kõhtii teetä müü ma lähen otse teed mööda
J igäll aika võitt tull kõhti meile igal ajal võite otseteed meile tulla
J seizop ko nütt riuku kõhtii kas ritv seisab nüüd otse?
Li sõizõp kõhtii seisab sirgelt
Lu kõhtii tee otsetee
3. otsekoheselt, avameelselt; ausalt | vn откровенно, прямо; честно
J siä kiveraa-koveraa elä aja, a pajat juttu kõhtii väĺĺä sa ära keeruta (ära räägi ümbernurga, ära aja kõverat juttu), vaid räägi jutt otsekoheselt välja
Li juttõõ kõhtii, elä pettee ütle ausalt, ära valeta
J kõhtii ja õikii pajattõma otsekoheselt ja ausalt (õigesti) kõnelema.
Vt. ka kõhallaa¹, kõhta², kõhtinaa

mukaa P Lu mukkaa Lu Li Ra J mukka Lu J-Tsv.
1. postp järgi, kohaselt | vn по (чему-либо), согласно (чему-либо)
J kobul teh́h́ä jalgaa mukka saapaliist tehakse jala järgi
Lu ennee tunni [sic!] bõllu, tähtii mukkaa katsottii aikaa ennemalt kella polnud, tähtede järgi vaadati aega
Lu tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa kk tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
P õli siäl vättšiä paĺĺo, a minuu mielee mukaa eb õlluᴅ seal oli palju rahvast, aga minu meele järele ei olnud (seal kedagi)
Lu kase tüü on minuu mukkaa, näüttiiʙ see töö on minu meele järele, meeldib
Lu hoolimaitoo inemin ep kuuntõõ tšettää, ain teeb enee mukkaa kangekaelne inimene ei kuula kedagi, aina teeb oma tahtmist mööda
Lu nain valitsa enee mukaa vs naine vali enda järgi
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab ka võsu
Lu senee mukkaa anti rahaᴅ, kui paĺĺo õli kallaa selle järgi andis raha, kui palju oli kalu
Lu entizee mukkaa vana kombe kohaselt
J uslovii mukka miä piän saama viis tuhatt markka kuuᴢ kokkuleppe järgi pean ma saama viis tuhat marka kuus
2. adv päri (tuule kohta) | vn попутный (о ветре)
Lu tuuli ko õli mukkaa, siis seili pantii venneell pääll kui tuul oli päri, siis pandi paadile puri peale
Lu aluz eglee koko päivää looviᴢ, tänävä tuuli mukkaa, lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev loovis eile kogu päeva, täna (on) pärituul (tuul päri), (laev) hakkas minema pärituult

Lu senee mukkaa ved́ on parõp elo selles mõttes on (nüüd) ju parem elu
Lu tuuli meep päivää mukkaa, piεp tulla üvä ilma tuul pöördub päripäeva, peab tulema ilus (hea) ilm
Lu rossi on punottu päivää mukkaa, a kaabeĺi on vassaa päivää punottu tross on punutud päripäeva, aga kaabel on vastupäeva punutud
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda tegin kitsamaks, aga millegipärast ikka ei ole paras
Li mill eb mee mukkaa mul ei vea (mul ei lähe hästi)
Lu mill elo eb mennü mukkaa, meni hukkaa mul ei läinud elu korda, läks hukka
Lu tälle tüü eb mee mukkaa tal töö ei lähe korda
J miltäintši tüü eb laadiu mukkaa, niku końoll ükski töö ei laabu, nagu käpardil
Ra žiivatta eb mee mukkaa koduloomad ei edene
Lu papilõõ annõttii villaa, siiz lampaat parõpass mukkaa mennää preestrile anti villa, siis edenevad lambad paremini
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi (kokku)
Lu ku vähä õõt karsinuᴅ, siz eb mee mukkaa, jäävät köŋgöᴅ, ku paad alkoja riittaa, sis köŋgöt haittõvõᴅ kui oled (puud) vähe laasinud, siis (halud) ei sobi kokku, jäävad (oksa)tüükad, kui paned halge riita, siis tüükad segavad
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antannu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ maailmatu mure, et jumal ei andnud teistetaolist (= normaalset last), ei andnud terve(t), andis vigase
Lu siäl õli minuu mukkaa paĺĺo vättšiä seal oli minu arvates palju rahvast
Lu miä teen senee tüü aigaa mukkaa (~ aigaa perässä) ma teen selle töö aja jooksul

pletti ~ pleetti J-Tsv., g pletii ~ pleetii J piits, (piitsa)keel | vn плеть, кнут, бич
kats, ku veiten pleetill seltšää, siiz ed nõiz irnuma vaat kui annan piitsaga (mööda) selga, siis (sa) enam ei hakka hirnuma (= naerma)
lohmaa pletikaa gorbaa äiga piitsaga (mööda) küüru
plettiä saama piitsa saama
roozgaa pletti piitsa keel.
Vt. ka roozgaapletti

saata¹ Kett. P M S J (Len. K R-Eur. U L Kõ Li) saavva M Lu Li Ra J Ku saavvõ Lu J saavv J-Tsv. saava Lu J savva M Kõ Lu Ra saaha K-Ahl. P saaχa P saa( I (Ko vdjI), pr saan K U L M S Lu Li Ra J Kr saa I, imperf sain Kett. K P M Kõ Lu Li J Ku sai I
1. saada, hankida, teenida | vn получать, получить, добывать, добыть, зарабатывать, заработать; L sai enele üvää ilozaa naizyõ sai endale hea ilusa naise; M siε järkeässi tahot saata rah̆haa sa tahad kohe raha saada; sain naizõlõ üv̆vää kaglussõõ sain naisele hea krae; K mitä sain, senee jõin mis teenisin, selle jõin (maha); I millõõ õli raskaᴢ leipää saa( mul oli raske leiba teenida; Lu lahzõt saatii saunoiᴢ lapsed saadi (= sünnitati) saunades; I milla säppeä bõõɢ, piäʙ saa(aɢ säppe mul pole (lehma)ketti, tuleb hankida kett
M meni tämä tšülääsee süvvä saamaa (Set. 5) ta läks külasse süüa hankima
J saatu lahs vallaslaps
2. kuhugi või mingisse olukorda sattuda, jõuda, jääda | vn попадать, попасть, сходиться, сойтись
S pool tunnia aikaa, kõõs saan niglaasõõ niitii (võtab) pool tundi aega, kuni (kui) saan nõela taha niidi
J jo kuuvvõtt ŕumka juun, a en saa ent umalaasõ juba kuuendat pitsi joon, aga ei jää purju (ei saa end purju)
M sai ühesää vootta õtsaasõõ (Set. 3) sai üheksa aastat läbi
J lein roozgaakaa, jott saan tälle tšültšee lõin piitsaga, et saa(ksi)n talle külje pihta (lüüa)
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni noorpaar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
P žiivatta ep kuolõ, a hukkaa saaʙ loom ei sure, vaid lõpeb (saab hukka)
L lehmä taukõzi, tõizõt saatii terviessi lehm kärvas, teised (loomad) said terveks
M on jo saatu kõik einä valmiissi on juba kõik hein valmis tehtud
Lu kahõsatšümmett kuus vootta sain täüᴢ sain kaheksakümmend kuus aastat täis
Lu miä jõin vettä, sain janoo poiᴢ ma jõin vett, sain janust lahti
Lu inemin sai surmaa inimene sai surma
J siε terpi, kunis tämä saap paikalõõ sa kannata, kuni ta jõuab kohale
J ühtee saama kokku saama
J seemen saab maha viskamizi seeme saab maha (= külvatakse) viskamisi
J vanassi saama vanaks saama
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ kuhu on jäänud hobusehari?
J tarvis saavva puut põlõmaa (on) tarvis saada puud põlema
J kõik sai harrillaa kõik läks laiali
3. kellekski saada | vn становиться, стать
Lu škippariss saatii ennee ühel viisii kippariks saadi enne(malt) ühel moel
4. midagi teha saada, võida, tohtida | vn мочь; смочь, сметь, посметь
Li siäl sai kõvassi nagraa seal sai kõvasti naerda
J taas tultii haitoᴅ, taaz emmä saa tehä tüütä jälle tulid takistused, jälle ei saa (me) tööd teha
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid ei tuleks (ei oleks) sõda
J lihhaa jo kõvassi razvõss et saa nii süüvvä, a kallaa ain süün liha on ju väga rasvane, seda (sa) ei saa nii (väga) süüa, aga kala söön alati
M ai ku on ahaᴢ kanava, saaʙ mennä üv̆vii üli oi kui kitsas kraav, saab hästi üle minna
Li hoikka puu saap kadgõta peenike puu võib murduda
M saad joonitõlla koko päivää pead jooksma kogu päeva
M kui õlud on valmiᴢ, saab valõlla kui õlu on valmis, võib ümber valada
Lu saap kilittää inemizee surmaassaa inimese saab surnuks kõditada
Lu nii on üvä süükki, saap sõrmõt kaalia on nii hea söök, (et) peab sõrmed (üle) lakkuma (= et laku või sõrmed üle)
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
P tämä õli läsivä, ep saanu tšävvä ta oli haige, ei saanud käia
Lu silla ep saa müühässüä, om mokoma tüü sa ei tohi hilineda, on niisugune töö
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei või anda vett juua
Lu et saa õlla laisk i võõno (sa) ei tohi olla laisk ega aeglane (vedel)
Lu sai vajõltua võis vahelduda
Lu tämä pajataʙ tõtta, tätä saab uskoa ta räägib tõtt, teda võib uskuda
Lu herra sai talopoigaakaa tehä, mitä tahto härra võis talupojaga teha, mida tahtis
J sai ohto magat sai küllalt magada (sai end välja magada)
P saapi õlla võib olla
L epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
L nõitoi ep saannu suututtaa nõidu ei tohtinud vihastada
Lu ep saa niku laulaa lavvaa takann laua taga ei tohi(ks) nagu laulda

P pappi sai tεätεä, etti mustalaizõll deŋgad õlivaᴅ preester sai teada, et mustlasel oli raha
Ku hüü duumatt́śii, kui saavvaa soojaa nad mõtlesid, kuidas saavad sooja
J sain urokaa pähää sain õppetüki pähe
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast ära
J miä tämäkä üvässi saan läpi ma saan temaga hästi läbi
J saab aik üli aeg saab täis
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi kergelt purju)
J sai vihaizõssi med́d́ee päälee sai meie peale vihaseks
Lu saad marjoikaa süönnünn õlla võid marjadest söönuks saada
J jalgõlõ saama jalule saama
J sai närä täünö (tal) sai hing täis
J siält sain õtsaa tšättee sain sealt otsa kätte (= sain asja selgeks)
J püüvveb milt rahoi väĺĺää saavvõ püüab minult raha välja pressida
J tšiini saama kinni saama (püüdma)
M naizikko saap saunaa naine saab maha (= hakkab sünnitama)
M tämä on aivo pisselikko ińehmiin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loita ta on väga terava keelega inimene, ta ei saa oma nahas(ki) rahu
M siεlt ain saatii helppoa sealt saadi aina kergendust
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin
Lu tämä on mokoma inemin, saap kõikkiijee rahvaakaa aikoo tema on niisugune inimene, saab kõigi inimestega hästi läbi
Lu ep saa rauhaa (ta) ei saa rahu
Lu müü vollia emmä saa meie ei saa võitu
Lu mitä tämä unõkas tolkkua saaʙ mis tema, unimüts, aru saab
Lu evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu (täis)
Lu tüül loppua emmä saanõõ tööle lõppu (me) ei saanud (= tööle lõppu ei tulnud)
J sulkii(t) seltšää saama sulgedega kattuma (sulgi selga saama)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie)
J saako mitä saaʙ saagu mis saab

seltšää K P M Kõ Lu Li Ra J vdjI I seltšεä L selkää Ku adv selga | vn на спину, верхом и т. д. (наречие в форме илл-а от seltšä)
Lu miä võtin enelee raŋkaa pusii seltšää, piäp kerkittää ma võtsin endale raske koti selga, peab kergendama
K issuu opõzõlõõ seltšää istu hobuse(le) selga
Ra miä tälle seltšää annan, ku ep kuuntõ ma annan talle (mööda) selga, kui ta ei kuula (sõna)
J paa hos kauhtõn seltšää, elä alassi joos kujalõõ pane kas või pikk-kuub selga, ära alasti õue jookse
J sulkii(t) seltšää saama sulgi selga saama (sulgedega kattuma)
P nõisi johsõmaa, võtti jalgat seltšää hakkas jooksma, võttis jalad selga

sulka K-Ahl. R-Reg. L P M Kõ Lu Li J (Kett. Ra) sulk J-Tsv. śulga Kr Су́лка K-reg2 Су́лга Ii-reg1 Сулка Tum., g sulgaa Kett. K L M Lu Li J sulgõõ J
1. (linnu)sulg | vn перо
M tõkutti anõ siivess sulgaa rl hani pillas tiivast sule
J tuli lintu tuutarissa, sulka valkaa vaaissa rl tuli lind Tuudarist, valgesulg Vadjast
Lu kanal sulgat šiirillää kanal on suled kohevil
Lu kana jo sulkiiʙ, sulgõd lähtevät poiᴢ kana juba sulgib, suled tulevad ära
J sulkii(t) ajama, laskõma sulgima, sulgi ajama
J sulkii(t) seltšää saama sulgi selga saama, sulgedega kattuma
L mussa šlεäppi kõlmyõ sulgaakaa must kübar kolme sulega
M linnuu sulgaᴅ linnu suled
M kan̆naa sulgaᴅ kana suled
Lu anõõ sulka hane sulg
Lu patukõz on parõpi ku sorraa sulka hundinui on (padjatäiteks) parem kui jämedad suled
J heeno sulka on puh peened suled (peen sulg) on udusuled
J peh́miä sulk udusuled (udusulg)
J sulgaa roo ~ sulgõõ roo ~ sulgõõ rooko sule rood, sule roots
J sulgaa varsi ~ sulgõõ varsi sule putk
2. fig sulg, suleke (mõrsja v. nooriku hellitusnimi pulmalauludes) | vn пушиночка (ласкательное название невесты или новобрачной в свадебных песнях)
R sulkani suku isutti, sulkani sukui kosutti, laka vaatan sulkani sukua, onko se suku kogossa, enne ehteet ühesä (Eur. 34) rl mu sule (= mõrsja) sugulased võtsid istet, mu sule sugulased kastsid (niisutasid) keelt [?], las ma vaatan oma sule sugulasi, kas on see suguselts koos, ema ehted ühes

tuhatta K P M Kõ S Lu Ra J I-Set. (Kett.) tuhattõ J tuhatt P S Ra J-Tsv. Ku tuhhat ~ tohhat Kr Ту́гатъ Pal2 Тугатъ Tum., g tuhataa Kett. K P Ra J Ituhaᴅ
P vanallaika sai õssaa tuhataakaa paĺĺuo žiivattaa vanasti sai tuhandega palju loomi osta
Ra tuhataa tulupp on pääle rl tuhande(li)ne kasukas on seljas
I sis lukkõas kan̆neita tuhattoo, paĺĺo tuhattoo kooriᴅ vittsoo siis loetakse (kokku) neid tuhandeid, palju tuhandeid (sa) koorid (paju)vitsu
J uslovii mukka miä piän saama viis tuhatt markka kuuᴢ lepingu kohaselt pean ma saama viis tuhat marka kuus
Lu kahs rubĺaa õli tuhatta ailia kaks rubla maksis (oli) tuhat räime
Lu tuhatta killoa tuhat kilo
P seitsee tuhattaa kalaa i kahõsaa tuhattaa krapua seitse tuhat kala ja kaheksa tuhat vähki

uslovi J-Tsv., g uslovii J kokkulepe | vn условие
uslovii mukka miä piän saama viis tuhatt markka kuuᴢ kokkuleppe järgi pean ma saama viis tuhat marka kuus

vooli Li J-Tsv. vuoli K-Al., g voolii J liimeister, voolimisnuga, vooliraud | vn резак, скобель
Li miä tulin saama voolia, nõizõmma voolimaa (ma) tulin voolirauda saama, hakkame (puud) koorima.
Vt. ka voolii


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur