[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lõuka¹ Kett. L P M Kõ Po Lu Li Ra lõukõ Lu J lõuk Ra J-Tsv. louka Lu Li, g lõugaa Kett. L P M Lu Li J lougaa Lu lõug | vn подбородок
Ra lõuka tšihguʙ, siis izve·stija kuulõᴅ (kui) lõug sügeleb, siis kuuled uudiseid
Lu louka tšihguʙ, tääp pahhaa meelt lõug sügeleb, (see) ennustab meelepaha (paha meelt)
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõttii, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
Kõ tuulõõ lento vaivattaaʙ, lõukaasõõ vizgoʙ sammaspool valutab, lööbib lõuga
Ra ättšinäin lõuk järsk (= terav) lõug
Lu pitšää lougaakaa inemin pikliku (pika) lõuaga inimene
M lõugaa aluᴢ lõuaalune
■ P jõka lõugaa lyõkutattavassi rl. (itkust:) iga lõua lõksutatavaks (= kõikide poolt tagaräägitavaks); M no ko siä kehnoss pajataᴅ, enelleeᴢ lõukaasõõ no küll sa räägid viletsasti (= ebaselgelt), (pomised) endale habemesse (lõuga); (liitunult postpositsiooniga | vn в составе композиты:) J oht on punaa põzgõᴢ, oht on lihaa sõsarõᴢ, lõukõ on lõugõnallõ rl. küllalt on puna põses, küllalt on liha (= priskust) ões, lõug on lõua all (= lõug on lihav)

nuka¹ P interj oot, oota sa (ähvardus) | vn ну-ка, ну (погоди)

nät-siä J-Tsv. näed sa (nüüd) | vn видишь (ты), вот видишь