[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

Leitud 1 artikkel

süvvä Kett. K R L P M Kõ S Ja Po Lu J Ku (Ke) süvve J süvväɢ I süüvvä M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku süüvve Lu J süüvv Ku süüvä Ra J süüve Ra söövä M-Set. söüvä [sic!] Lu süüvväɢ I (vdjI Ko) süüväɢ ~ süüäɢ ~ sööäɢ I Сю́вва K-reg2 Pal2 Сю́иѣкь ~ Cю́эдя Pal2 Сю́иѣкъ Ii-reg1, pr söön Kett. K P M Kõ S J-Must. süön K P sǜön Po süün Lu Li Ra J, imperf sein Kett. K P M Kõ Lu Ra J, II inf Сњме Tum.
1. süüa, ära süüa | vn кушать, покушать, есть, поесть, съесть
M sõtaaigall söötii roholeipää sõjaajal söödi rohuleiba
Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangukörti süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue lõikuseni (uue aastani) oma (viljast) leiba
L isuttii lavvaa takann süömäzä istuti laua taga söömas
K õli söömizellää oli (just) söömas
J õmmaa aikaa piäp süüvvä kindlal ajal tuleb süüa
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ peab kiiremini sööma, supp jahtub (ära)
J tartut süümää, nii süüt paĺĺo, tahot süüvvä vatsaa täünn satud sööma (= pääsed söögi kallale), siis sööd palju, tahad süüa kõhu täis
P minua imotab lohkua süömää mul on himu süüa (praetud) kartulilõike
P seiseizin sviežaa rokkaa üliekaa sööksin värskekapsasuppi hapukoorega
Ku hään on süümättᴀ̈ i juumattᴀ ta on söömata ja joomata
J katsokk, ku see näĺĺess urvip süüvve vaata ometi, kuidas see näljast vihub süüa
J starikk valuttõõp süüvve vanamees vihub süüa
P süö haili-leipää i läntüpiimä, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku-leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
M nät ku koira lohmiʙ süüvvä näe, kuidas koer lohmib süüa
Li lammaš šapõrtap süüvvä lammas rabistab süüa
J vaĺĺu süümä ablas sööma
Li se on nikku süümää see on närb sööma
Lu kukko kanoi kutsup süümää kukk kutsub kanu sööma
M opõzõd õltii üväᴅ, sööneeᴅ hobused olid head, söönud
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma
J sigaa-marja, sitä ep süüvvä leesikas, seda ei sööda
P pajatõttii, etti susi lampaa sei räägiti, et hunt sõi lamba (ära)
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneeᴅ i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõustes sööd (= sööd ka siis, kui kõht on juba täis)
J süüʙ, niku rihma pletiʙ sööb, nagu nööri punub
Lu nõizõp tüütä tetšemää, siz on tšülmiizä, a ku nõizõp süümää, siz on higõᴢ (kui ta) hakkab tööd tegema, siis on (tal) külm, aga kui hakkab sööma, siis on higine
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb kõhuga
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
Lu se oŋ ku upi-auta, ilma põhjaa, kõik süüʙ (õgardi kohta öeldakse:) see on kui põhjatu auk, ilma põhjata, kõik sööb (ära)
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ablas sööma, ajab kõik (kurgust) alla
Lu miε õõn süünü niku süümättä, niku issoa bõõ ma olen söönud, nagu polekski söönud, nagu pole isu
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid moe pärast, oi kui vähe on söönud
L süömättä süötüä vieʙ (muinasjutust:) söömata (= näljane) viib (kannab) söönut (= tõbine kannab tervet)
P tšihutin süvvä keetsin süüa
M süvvä pantii kaasa süüa pandi kaasa
Lu vee lehmil süvvä vii lehmadele süüa
a ku tuõp silla süüvvä nält́š́ä aga kui sulle tuleb nälg (= tahtmine süüa)?
P süvvä tahtauʙ on tahtmine süüa (~ tahaks süüa)
2. närida, kahjustada, lõhkuda | vn поедать, съедать (в значении ‘портить’), крушить
P unilintu süöp sõpõi koi sööb rõivaid
Lu touku süüp puuta tõuk sööb puud
Lu kapusaa matokkõizõt süütii kapusaᴅ kapsaussid sõid kapsad (ära)
M kuparossa on niku tšivi, tämä sööʙ niitii vai lõŋgaa, ev või paĺĺo panna, kui kraaskaaᴅ vaskvitriol on nagu kivi, ta sööb linase või villase lõnga (ära), ei või palju panna, kui värvid
Li tšivikaz ranta süüb laijat poiᴢ kivine rand lõhub (purjelaeva) küljelauad (ära)

J luita sööʙ luud valutavad
M pajattaas tämäss, a täm juttõõʙ: la pajattaaᴢ, a milta bokkaa ep söö temast räägitakse, aga ta ütleb: räägitagu, ega see mul tükki küljest ei võta (ei söö)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaatan tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur