[VOT] Vadja keele sõnaraamat

rääkaa K-Ahl. K-Al. K L M Kõ S (sõnatüvi | vn основа слова:) rääka- J-Must. rεäkaa (L) reä-kaa (M-Set.) ŕääkaa (K L P), II inf Реакяма Tum., pr räägan K M, imperf rääkazin M karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida; määgida; mökitada; kraaksuda jne. | vn кричать, крикнуть; звать, позвать, кликнуть; выть, блеять, мычать; щебетать, каркать и т. д.
L täm rεägab i koinattõlõʙ ta karjub ja vannub ropult
M miä rääkazin tällee, a tämä ep kuullu ma hüüdsin teda, aga tema ei kuulnud
M vai kuhõõ botškaasõõ rääga, botška vassaa elizeʙ vs kuidas tünni hüüa(d), (nii) tünn kõmiseb vastu
M räägap starikka staruχaa ap̆pii hõikab taat eide appi
Kõ susijeek el̆lää, susijee viisii rääga vs (kui) huntidega elada, (siis) huntide viisi (ka) ulu
M lehmä nältšäin ja algab rääkaa lehm (on) näljane ja hakkab möögima
M lammaz räägaʙ lammas määgib
M voho räägaʙ kits mökitab
M kukkõ räägaʙ kukk kireb
K varõz räägaʙ, sis soojaa leeʙ (kui) vares kraaksub, siis tuleb sooja
M vihmalintu eez vihmaa räägaʙ peoleo (vihmakass) vilistab enne vihma