[VOT] Vadja keele sõnaraamat

rutto¹ K-Ahl. Lu J, g rutoo Lu J
1. rutt, kiir, kiirustamine | vn поспешность, спех
J mill or rutto tšüläsee mul on rutt külasse (minna)
J eb või ilm sitä, jot tüüll ebõ·llõiz ruttoa ei saa ilma selleta, et tööl ei oleks kiiret
J sõtamehet suurõõ rutokaa menti tšüläss müütää sõjamehed läksid suure rutuga külast mööda
J ruttoa taga tetšemä (Tsv.) tagant kiirustama
2. K-Ahl. kiire, kärme, kärmas | vn быстрый, скорый, торопливый, поспешный
3. kiire, pakiline, rutuline | vn спешный, срочный
J ühs on hellä einää aika, tõinõ on rutto rüttšee niittü rl üks on hell heinaaeg, teine on kiire rukkilõikus.
Vt. ka ruttava, ruttoin, ruttoza, ruttu, ruttuᴢ, ruttõ