[VOT] Vadja keele sõnaraamat

rukoilla K P Kõ (M-Len. J) ruk̆koilla M, pr rukoilõn P ruk̆koilõn M, imperf rukoilin: ruk̆koilin M (jumalat) paluda, palvetada | vn молиться
Kõ kupoĺo-kaivoo tüv̆vee tšäütii rukoilõmaa jaanikaevu juures käidi (jumalat) palumas
M miä ruk̆koilõn jumalaa, semperässä täm millõõ i avitaʙ ma palun jumalat, seepärast ta aitabki mind.
Vt. ka rukoolla, rukõlla