[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hoŋka M Lu Li J honka J-Must. hoŋkõ Li hoŋk J-Tsv. hoŋga ~ honga M-Set., g hoŋgaa M Lu Li J
1. hong, vana suur jäme mänd | vn кондовая сосна
Lu vana suur paksu petäjä kutsutaa hoŋka, tämä on süämessä tühjä vana suurt jämedat mändi kutsutakse hongaks, ta on seest tühi
J uhzõõ ja akkunaa piinõd on tehtü vanass hoŋgõss ukse ja akna piidad on tehtud vanast männist
M kalmopihkua toože kuttsuas hoŋka kalmistumändi kutsutakse ka hongaks
J hoŋgaa ladvaᴢ on linnuu pesä honga ladvas on linnu pesa
J jo on päivä päälee pud́d́ee, oomnikko hoŋkii tazall rl juba on päev puude kohal, hommik hongade kõrgusel
J hoŋk metts vana männimets
2. suur vana jäme puu | vn кондовое дерево
M suur vana emäpuu on hoŋka suur vana emapuu on {h.}
Li hoŋka on vana suuri puu, pašti· jo koollu {h.} on vana suur puu, peaaegu juba surnud
J petäjäin hoŋka vana jäme mänd
M kuusin honga (Set. 60) suur jäme kuusk
M pihkun honga (Set. 60) suur jäme mänd
3. Li murdunud tüvega puu | vn дерево с поломанным стволом.
Vt. ka tõrvashoŋka

konka: konk J-Tsv., g konkaa J hoburaudtee | vn конка
petteris sai liukua konkõll Peterburis sai sõita hoburaudteel

rokka Kett. Ränk K-Ahl. K L P M Kõ S Lu Li Ra I (K-Al. J Ku) rokk P J, g rokaa L P S Lu J kapsasupp; oblikasupp | vn щи; зелёные щи
Lu mill õli iso rokkaa mul oli isu kapsasupi järele
Li puinõ naappa õli kaivõttu kotona, siittä süütii rokkaa, marja-kaaššaa, soukku-suppia puust napp (= kauss) oli kodus õõnestatud, sellest söödi kapsasuppi, marjaputru, kanepiseemnesuppi
J tänävä rokk on sveežõss kapusõss ja sigaa lihass täna on kapsasupp värskest kapsast ja sealihast
J ublikkaiss keitetä makuza rokka oblikatest keedetakse maitsvat oblikasuppi
P arkõn süötii kapusaa rokkaa paastuvälisel ajal söödi kapsasuppi
P siiz annamma liha rokkaa süvvä vatsaa täünä siis anname süüa kõhutäie lihaga keedetud kapsasuppi
J haposs rokass ajatti vatsaa hapukapsasupist ajas kõhu puhitusse
M sveežaa rokkaa tšihutattii keedeti värskekapsasuppi
M on apo rokka i mak̆kõa rokka i ublik̆kaa rokka, kõm rokkaa on hapukapsasupp ja värskekapsasupp ja oblikasupp, kolm {rokka}-nimelist suppi (on).
Vt. ka ernerokka, kapussrokka, liharokka, pühä-rokka, sveežarokka, ublikkarokka

ronia [< e?] Kõ, pr ronin, imperf ronizin ronida | vn лазать, лезть, залезать, залезть
domovikka roni päälee opõziilõõ majahaldjas ronis hobustele selga

rooka Kett. M Lu Li Ra J rookõ Lu Ra rook Lu J-Tsv. Руока ~ Рогь Pal₂ Ро́гъ Ii-reg₁, g roogaa Lu Ra J roog, söök, toit; loomatoit | vn кушанье, блюдо, пища, еда; продовольствие; корм
J puustõss roogõss makkoa et kazvot paastutoidust (sa) kõhtu ei kasvata
Lu kõikk roogat tootii lavvall kõik road toodi lauale
Lu tänävä on ahjo täün rookaa, on liharookaa, i piimärookaa on täna on ahi täis toitu, on lihatoitu, ja piimatoitu on
Li ühtäpäätä piäp pliitaa päällä segottaa rookaa, a too paahup põhjaa ühtesoodu peab pliidi peal toitu segama, muidu kõrbeb põhja
Lu miä müün viimizee elämää poiᴢ, em või tehä, saavva tätä vart rookaa ma müün viimase looma ära, ma ei suuda teha, saada tema jaoks toitu
Lu rooka pezep põrsaa vs toit peseb põrsa (puhtaks)
Lu tuima rooka mage toit
M lahzõõ rookaasõõ panõp soolaᴅ (ta) paneb lapse toidu sisse soola
M siğgaa rookaasõõ pannas kõig ühtee, javoᴅ, omenaᴅ, leipä seasöögisse pannakse kõik kokku: jahu(d), kartulid, leib
J taita läzip ku eb võta rooka vist on haige, et ei võta toitu (= ei söö)
J rook kaappi toidukapp
Lu alusõõ rooka laevatoit
Lu sõtamehii laivoiz õli roogaa õssaja sõjalaevades oli varustaja (toidu ostja)
Lu laivoiz õllaa kokit, kummat tšihuttavad rookaa laevades on kokad, kes keedavad toitu
Lu kapteni vai peremmeez võtab rookaa kapten või peremees võtab (madrused oma) toidule
Lu vätši on omal roogal rahvas on omal toidul
■
M täm on siğgaa rookaa tehnü ta on kõik segi ajanud (= tal on kõik nagu puder ja kapsad).
Vt. ka arkirooka, liharooka, marja-rooka, piimärooka, puustarooka

roska M roskõ Lu rostka M roška ~ roškõ Lu, g rozgaa ~ rozdgaa M roškaa Lu idu | vn росток
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varz nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M seemened jo lahtšivaᴅ rozgaᴅ, piäp saavva mah̆haasõõ isuttaa seemned läksid juba idanema (ajasid idud välja), tuleb maha külvata
Lu maamuna on roškal, roškat piäp katkoa poiᴢ kartul ajab idusid, idud peab (ära) murdma

roška, roškõ Vt. roska

ryŋka L M Li (P) rõŋk J-Tsv. riŋkka (Ja-Len.), hrl pl ryŋkaᴅ L rõŋkaᴅ M turg | vn рынок
L meni sinne ryŋkalõ läks sinna turule
L siε nyõd ryŋkoill müömεä sa hakkad turul müüma
Ja talopoigat tulivat riŋkkaasõõ müümää piimää i võita (Len. 240) talupojad tulid turule müüma piima ja võid
J kui kahstõiššümmet tunnia nii kasi rõŋkõlt väĺĺä kui kell on kaksteist, siis kasi turult minema
M rõŋkoo siiz ved́ bõllu turgusid siis ju polnud