[VOT] Vadja keele sõnaraamat

roittaa M Lu (K Kõ-Len.) roitta J-Tsv. (sõnatüvi | vn основа слова:) roitta- J-Must. -taaɢ I, pr roitan ~ roitõn Lu J, imperf roitin Lu J
1. kaevata; kraapida; tuhnida; siblida | vn рыть, врывать, врыть, взрывать, взрыть; рыться, копаться
I roittivat siεltä süvältä (nad) kaevasid sealt sügavalt
Lu roitõttii mahhaa kaevati maa sisse
I tämä roitti, roitti kase koira ta kraapis, kraapis (maad), see koer
Lu sika roitap kärsääkaa maata siga tuhnib kärsaga maad
Lu mõnikaz on vaka kana, ep hüpi, a mõnikaz meeb üli kõrkõa aijjaa, hüpib i peentäroi roitaʙ mõni on vagur kana, ei hüppa, aga mõni läheb üle kõrge aia, hüppab ja siblib peenraid
Lu kanad roitõtaa liivakokkoa kanad siblivad liivahunnikut (laiali)
M kanad roittaas peentriä kanad siblivad peenraid (üles)
2. lõhkuda, purustada, hävitada | vn разорять, разорить, разбивать, разбить, уничтожать, уничтожить
K võtõttii roitõttii kõikk valmiid riigaᴅ (kolhoosiajast:) võeti lõhuti kõik valmis rehe(aluse)d (maha)
3. segi ajada, laiali pilduda | vn спутывать, спутать, раскидывать, раскидать
Lu ku inemin kõig roitaʙ, siiz i jutõllaa: kõig on vizgõttu murš-marš kui inimene ajab kõik segi, siis öeldaksegi: kõik on visatud pilla-palla.
Vt. ka roitõlla, rooita, rooittaa¹, rozorittaa