[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kuhõõ Kett. K U P M Kõ S Lu Li Ra J kuhyõ L kuh̆hõõ M kuhhõõ Po Lu kuχχõõ Lu kuhõ K M Kõ Po Lu Ra J I kuhe R-Eur. R-Lön. kuõ M J kuhõõɢ I kuhõɢ I (vdjI) kuhõgõ I kuhoo Ku
1. kuhu? | vn куда?; L lintu, lintu, kuhyõ lentεäᴅ rl. lind, lind, kuhu lendad?; Lu kuhõõ kõrjazit tširvee kuhu (sa) kirve peitsid? M kuh̆hõõ hartšuusõõ on vajaa sfjoklaa kuhu toitu (= millise toidu sisse) on peeti vaja?
Lu kuhõ poolõ lähen nüte (Must. 158) kuhupoole nüüd lähen?
2. adv kuhu | vn куда
S kuhõõ niitti johzõʙ, se on värttenä kuhu niit jookseb, see on värten
Li sõpa-astiad õlivad ümmärkõizõᴅ, kuhõõ pantii sõvaᴅ rõivatünnid, kuhu pandi rõivad, olid ümmargused
M menin sinne, kuhõ troppa vei läksin sinna, kuhu rada viis
Lu tšeeli veep kuhõõ tahoᴅ vs keel viib, kuhu tahad
I eläm mättäük kuhõg ep piäge ära roni (sinna), kuhu pole tarvis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü, kuh̆hõõ silmät panna näe, nii oli häbi, et (ma) ei teadnud, kuhu silmi peita (panna)
I tšem mettsää meeʙ, tšen kuhõõɢ meeʙ kes läheb metsa, kes kuhu läheb
J kuhõ õnni laŋkõõʙ kuhu liisk langeb (kuidas õnne on)
I tämä viiʙ meet tääk kuhõõɢ ta viib mine tea kuhu
J miä meen hot́ kuhõõ, miä em peltšää mittäiᴅ ma lähen kuhu tahes, ma ei karda midagi
Lu tämä kuhõ ni meneʙ, täll ain on õnni kuhu iganes ta läheb, tal on ikka õnne
vdjI en tääk kuhõs saaɢ ma ei tea, kustsaadik
3. kuhugi, kusagile | vn куда-нибудь, куда-то
Lu siä ku meet kuhõõ, katso peräl kui sa lähed kuhugi, pane tähele (vaata järele)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee vanaeit läks sel ajal kusagile esikusse
J paaŋko miä tširja lavvõlõõ vai kaappi. – ühs kõik, kuhõ ni paa kas ma panen raamatu lauale või kappi? – Ükskõik, pane kuhugi
J kuhõ ni buit on kõrjuttõnnu kusagile on peitnud
4. (ei) kuhugi, (ei) kusagile | vn никуда
Lu mikä kuhhõõ ep kõlpaa, se on χlaamu mis kuhugi ei kõlba, see on rämps
Lu em mee kuhhõõ ma ei lähe kuhugi
5. milleks | vn к чему? зачем?
M no joonittõõp koira, ni kuhõ tälle nii pittšä, ümper kot̆toa noh, koer jookseb, siis milleks talle nii pikk (kett), (et) ümber maja (joosta)
J kuhõõ maata kukkaizõllõõ rl milleks maad lillekesele?
I kase on krivoi vana, kuhõm meilee mokoma see (pruut) on kõver, vana, milleks meile niisugust.
Vt. ka kojo-kuhõõ
Vt. ka kuhõiᴅ, kuhõitkaa, kuhõni, kuhõ-nibud́, kuhõõ-leeʙ, kuhõõtši, kunnõ²

rihi Kett. K-Ahl. K-Al. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. V Ra Ma) ŕihi (K-Al.) rih́i (J) riχ́i U (K R M Kõ Lu) riihi Kett. Por. (Ku) riih Kr Риги Tum., g rihee M Lu Li Ra J rihie K L P rihe J-Must. riχ́ee K R rih̆hee vdjI I riihee Ku
1. (elu)maja, tare | vn дом, изба
K vanad mehed rihtä ize panivaᴅ endisaegsed mehed ehitasid elumaju ise
K nõistii salvomaa rihtä hakati maja ehitama
J om vähäize ahasuᴢ, pere suur, rihi peen on vähe kitsas: pere (on) suur, tare väike
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikkaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
Lu kase on minuu koto, miä elän kassin riheᴢ see on minu kodu (maja), ma elan selles (siin) majas
M rihi da lautta elumaja ja laut
Lu miä savvu rihhee süntüzin ma sündisin suitsutares
V musad rihed õlivaᴅ olid suitsutared
Lu rihee irreᴅ majapalgid
J sõta sõizop, sõrmõd rissis. a se on salvomõ, rihee salvomõ mõist sõda (= sõjavägi) seisab, sõrmed ristis? – Aga see on ristnurk, (palk)maja ristnurk
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei olnud näha
Ku perennain vei ne hüvät herkud riihee lakkaa perenaine viis need head road toalakka
2. tuba, eluruum | vn комната, жилое помещение
L rihi täünεä lahsai sirkkoizyõ sisaa silmiikaa rl tuba täis lapsi ööbik-linnukese silmadega
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko riheᴢ, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk
Lu dušnikka on ahjoll toož, veitäp paarua rihessä tõmbeauk on ahjul ka, veab auru toast välja
P tulõõ emä tulõb ahjossa vällää, püörip, püörip kolpakaa pääl, häärääp, häärääb ümpärikkua rihiä litši ahjua tule-ema (= tulehaldjas) tuleb ahjust välja, pöörleb, pöörleb ahjukummi peal, askeldab, askeldab toas ringi ahju lähedal
K võttaass tuli rihee tuli võetakse toas üles (= peerg, lamp pannakse toas põlema)
S rihtä lämmitättii köeti tuba
L rihi lämpizi senes taloza selles talus köeti tuba
L ümpär rihtä mööda tuba
L rihie süämmeᴢ keset tuba
Lu kahs rihtä, a rihenneüs tšehspaikkaᴢ (majas on) kaks tuba, aga esik (on) keskel
K tõi rihi (Set. 63) (vadja elumaja) teine, puhas tuba (harilikult ilma küttekoldeta)
P tšülmäz rihes piettii talvõll ugritsaᴅ, kapusaᴅ, maamunaᴅ külmas (maja teises otsas asuvas) toas hoiti talvel (hapu)kurke, kapsaid, kartuleid
Lu rihee silta ~ Ra rihee maa toa põrand
Lu rihee kolkka toa nurk
J rihee päälüᴢ toapealne, pööning, lakk
3. rehi | vn рига, овин
■
J viska vana hlaamu rihee päälee viska vana koli toa peale (= pööningule)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee eit läks sel ajal kuhugi esikusse
J kuuliᴅ, rihen neez mikäle kolahtaaᴢ kas kuulsid, esikus kolksatas miski?
J mee too rihenn eess taaria mine too esikust kalja.
Vt. ka elo-rihi, esirihi, muss-rihi, savvurihi, takurihi, truba-rihi, tšehsirihi, tõinrihi, tüü-rihi