[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lahja K L P M Po Lu J I Лагайя ~ Лагай Tum., g lahjaa P J
1. pulmakink | vn свадебный подарок
Lu lahjõd õlla ne, mitä annõtaa pulmiᴢ, noorikkõ annõp sugul pulmakingid on need, mida jagatakse (antakse) pulma(de)s, pruut annab sugulastele
K noorikõõ emä annab ženiχaa sugulõõ lahjaᴅ mõrsja ema jagab (annab) peigmehe sugulastele pulmakingid
M noorikkõ vei kõik lahjat kaivolõõ (pulmakomme:) mõrsja viis kõik pulmakingid kaevule
Po kui nõizõmma pitämää pulmõa, lahjoikaa iĺi ilmõ kuidas hakkame pulmi pidama, pulmakinkidega või ilma?
Lu noorikaa suku anti lahjaᴅ mõrsja suguselts andis pulmakinke
Lu noorikõll annõttii lahjaᴅ pruudile anti pulmakinke
J suuri kiitoz laŋgolõõ, passibo kullõlõõ, üvää lahjaa antõmassõ, parõpaa luppaamassõ rl suur tänu langule, aitüma kullale hea pulmakingi andmise eest, parema lubamise eest
J naizõt pantii lahjaa naised andsid (panid) pulmakingi
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
J karikk on lahjaa jakamin pulmõᴢ, lahjaa jakamizõll juuvva karikka {k.} on pulmakinkide jagamine pulmas, pulmakinkide jagamisel juuakse {k}-t (= juuakse pulmaõlut v. -viina)
2. kink | vn подарок
J nämät .. veetii tälle lahjassi kultaa (Must. 151) nad .. viisid talle kingiks kulda
3. ohver, ohvriand | vn жертвенное приношение
M tšasovnaa pantii raχ̆χaa niku lahja jumalallõõ kabelisse pandi raha nagu ohvriks jumalale
P tämä vei lähtiesie podarkaa, vei tällie lahjaa ta viis allikasse ohvri, viis talle ohvrianni
P tšülεä lahja küla ohvriand.
Vt. ka lahjo

mihee Kett. K M Lu Li J I Ku mihie L mih̆hee ~ mih̆́hee ~ mih̆́h́ee M mihe K-Al. P J-Tsv. mih́e J-Tsv. miheɢ I
1. miks, mispärast | vn почему, отчего, зачем
M mihee siε võtid enelee mokomaa hoolõõ miks sa võtsid endale niisuguse mure (kaela)?
Li mihee sillõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
M iivana suuttu naizõõ päälee, mih̆hee nii izälee vassaᴢ Iivana vihastas naise peale, (et) miks (see) isale nii vastas
2. milleks, mille jaoks | vn для чего
M mih̆́h́ee sillõõ raχ̆χaa milleks sul(le on) raha vaja?
Lu mihee sillõ piεb rihmaa milleks sulle köit?
J mihee maata neitüzellee rl milleks maad neiukesele!
3. kuhu | vn куда
P i vei kõikk tšentääb mihe ja viis kõik kes teab kuhu
■
L mihie siε tunnõᴅ millest (mille järgi) sa (ära) tunned?
Vt. ka mi¹, mihii, mihsi, mimperässä, miŋkperässä, misee, mitä

päävittsa M Ra (I), pl päävitsaᴅ M
1. (voodi jms.) peats | vn изголовье
I päävittsaza õltšipoduškaᴅ, a alla tilaᴅ peatsis (on) õlepadjad, aga all (on) aluskotid
M pokoinikaa grobaa päävittsõisõõ pantii raχ̆χaa surnu kirstu peatsisse pandi raha
2. M ree peapainard (reepeas olev painard) | vn вяз в головяжках (дровней).
Vt. ka pää-õttsa, päidespaju