[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lehto Kett. K P M Kõ Lu Li Ra J I (Ja-Len. vdjI) ĺehto (J) leχto M Легто Pal₂ Tum. Ле́гто K-reg₂ Ii-reg₁, pl. lähud Kr, g lehoo K P Lu Ra J lehuo P leh̆hoo M vdjI leho J
1. (puu-, taime-)leht | vn лист (дерева, растения)
J tüüni ilma, i lehto eb liiku vaikne ilm, lehtki ei liigu (puul)
Lu lehto puussa laŋkõõb jo, tuõp tuska sütšüzü leht langeb juba puust, tuleb kurb sügis
J sütšüzüll lehod mätäneväᴅ, jäävvä va ühed rooᴅ sügisel mädanevad lehed (maas), jäävad vaid ainult rood
M võta musass smarodass lehta võta mustast sõstrast (= mustsõstrapõõsast) lehti
Lu hapo-roho on kõlmõõ lehookaa; ku neĺĺä lehtoa, siz on se õnniroho, neĺĺäz lehto on õnni-lehto jänesekapsas on kolme lehega; kui (on) neli lehte, siis on see õnnetaim, neljas leht on õnneleht
P katii-käpäläll on paksud lehoᴅ, kazvab rihez akkunaa pääl {k}-l (= kaktus või aaloe) on paksud lehed, kasvab toas aknalaual
J puu lehto puuleht
Lu aavaa lehoz on varsi pittšä ja hoikka haavalehel on vars pikk ja peenike
M kazgõõ leholl kraazgattii, tuli kõltõn kaselehtedega värviti, tuli kollane
J valka paju lehod om pitšelikoᴅ hõbepaju lehed on piklikud
Kõ tammi lehto tammeleht
Kõ kahtši lehto kaseleht
Kõ võta vih̆haa lehtoi võta vihalehti
Lu matokkõizõᴅ süüvät kapusaa lehtoja röövikud söövad kapsalehti
M fjokla lehoᴅ peedilehed
Ra tee lehto teeleht
I maatšiχa lehto paiseleht
Lu gramma lavro·ovoi lehtua gramm loorberilehti
J lehoo roo ~ lehoo rooto leherood
M leh̆hoo soonõᴅ leherood (pl.)
I i lehtoloiss tällä sõvat tehtüüᴅ kõittši lehto sõvaᴅ ja lehtedest olid tal (= metshaldjal) rõivad tehtud, kõik lehtedest rõivad
J makkaa, makkaa marjukkõin, leppää lehto linnukkõin rl maga, maga, marjuke, puhka, lehelinnuke
2. (paberi)leht; (raamatu)leht | vn лист (бумаги); лист, страница (книги)
J vańkkõ murti tširjutõtuu lehoo neĺĺee õssaa i pani kanvertii süämee Vanka murdis täiskirjutatud lehe nelja ossa ja pani ümbriku sisse
J lagotti enez ettee määlitüü paperii ĺehoo i nõisi tširjuttõmaa laotas enese ette kortsutatud paberilehe ja hakkas kirjutama
P pokoinikalyõ pantii surmaa lehto tšätiesie surnule pandi leht eestpalvega kätte
J I tširjaa lehto raamatuleht
3. ajaleht | vn газета
J lehoz on tširjutõttu ajalehes on kirjutatud
4. kõrvalest, -leht | vn (ушная) раковина
M Lu Li kõrvaa lehto ~ Lu kõrva lehto ~ J kõrv lehto kõrvalest
5. (adra)hõlm, (sahk)raud; (sae)leht; (metall)plaat, -leht | vn отвал (сохи), железный наконечник плужного ножа; полоса пилы; деталь из листового металла
Lu okutšnikka on niku pluuga, täll õllaa kahõs poolõõ lehoᴅ, tämä ajab maa kahtõõ poolõõ muldamisader on nagu raudader, tal on kahel pool hõlmad, ta ajab mulla kahele poole
Li pluugaa lehto (raud)adrahõlm
M saha leχto, õttsaz rutškaᴅ saeleht, otsas on käepidemed
Lu rauta lehot piäp klepata, kĺopkijeekaa pannaa ühtee tšiin raudplaadid tuleb neetida, neetidega pannakse kokku
6. M Lu küpsetusplaat | vn противень
7. viil, liistak | vn тонкий ломтик
M teeb retšäss mokomad lehoᴅ teeb (= lõikab) rõikast niisugused viilud
Lu mähä on makkia, kurahsõl võtaᴅ, saad niku lehoo, lintii, i süüᴅ mähk on magus, noaga võtad, saad nagu viilu, lindi ja sööd
8. leht(puu)mets; (lehtpuu)salu | vn лиственный лес; (лиственная) роща
Li vaikka susi tääb ahod ja lehoᴅ, a karjušiss evät palkkaa vs kuigi hunt teab söödid ja salud, aga karjaseks (teda) ei palgata.
Vt. ka aapalehto, aavaalehto, alalehto, kapussalehto, kart-lehto, konnalehto, kuppilehto, kõrvalehto, kõrvaa-lehto, maalehto, maatšiha, paperi-lehto, paperii-lehto, piirgalehto, rautalehto, rummulehto, sahalehto, šĺääppi-lehto, šuppalehto, šuppolehto, šuppulehto, zontikkalehto, teelehto, ublikka-lehto, vihaalehto, õnni-lehto, õnnõvalehto, ülelehto.
Vt. ka lehokkõin, lehti, lehtokkõin, lehtomettsä, lehtonõ², lehtozikko, lehtüine, lehüᴅ

pluuga Ränk M Lu Li Ra I (K P Kõ) pluugõ J-Tsv., g pluugaa M Lu Li J I (raud-, hõlm)ader | vn плуг
J pluugakaa tšünnetä maat (raud)adraga küntakse maad
J adraka tšüntemin võtab rohkap aika ku pluugaka puuadraga kündmine võtab rohkem aega kui raudadraga
Lu pluugall on dyyšla, kuhõõ pannaa aizaᴅ (raud)adral on tiisel, kuhu pannakse aisad
J jo pikkõraisõnn piim pluugaa rudžgõss tšiin juba väiksena hoidsin adrakurgi (adrakurgedest kinni)
M pluugaz on pluugaa nenä adral on adranina
Li pluugaa kuraᴢ, se leikkaap ku nõsõtaa uutta maata adranuga, see lõikab (pinnast), kui küntakse uudismaad
Li pluugaa lehto adrahõlm
Li pluugaa terä adratera

rauta Kett. K P M Kõ Lu Ra J I Kr (Ränk Li Ku) rautõ Pi Ke Lu Li J raut J-Tsv. raute ~ rauda Kr, g ravvaa Lu Ra J ravva Ränk M J rawwi Kr
1. raud, malm, plekk | vn железо, чугун, жесть
M paaʙ tul̆lõõsõõ, siäl leeʙ kauniissi rauta (sepp) paneb (raua) tulle, seal läheb raud punaseks
Lu siis piäʙ rautaa takkoa, ku vain rauta on vari vs siis peab rauda taguma, kuni raud on kuum
Lu sakurill on puuvars, ize on ravvass tuural on puuvars, ise on rauast
J ravva kipunõᴅ rauasädemed
Lu rauta rossi terastross
Lu rauta teltši raudtelg
Lu rauta rõŋgaᴢ raudrõngas
Lu rauta koika raudvoodi e. -koiku
Kõ rauta naglaᴅ raudnaelad
J lina hägl on tehtü raut piiss linahari on tehtud raudpiidest
I sis rauta paŋkõloja meille bõllugõ siis meil plekkämbreid polnud
J raut ampaaᴅ raudhambad
J raut jalgõsõᴅ raudjalased
Lu rauta vittsa traat
Lu rauta lehto raudplaat, plekitahvel
J raut tee raudtee
J raut hattu raudkübar, kiiver
J raut pata malmpott
Ra ravvaa pazgaᴅ vanaraud
M ravva pazgat ~ P ravvaa sitta rauaräbu, murd. rauasitt
2. raud (mitmesuguste raudesemete või nende osade tähenduses) | vn железо (в значении разных предметов и их частей)
Lu utu-ilmall seili-laivoiz lüütii aŋkkuria müü ravvaakaa uduse ilmaga löödi purjelaevadel rauaga vastu ankrut
Ra rauta õli rissimii i kokkaz rippu kattila; ravvaa õtsad õltii pantu kirpitsojee pääle raud(pulk) oli risti (tule kohal) ja konksu otsas rippus katel; rau(dpulg)a otsad olid pandud telliskivide peale
Lu hljuusti-rauta, ümmärkõin, jott eb rikkoiz aluzõlt vööripoolt klüüsiraud (on) ümmargune, et ei rikuks purjelaeva vööripoolt
Lu vokii rauta voki vändaraud, voki vänt
J suurõss laajeŋgiss püsüü raut meni lõhtši suurest laengust läks püssiraud lõhki
Lu meil jalka rauta pantii jalkaa, ku onõ liukaz jää meil pandi jalarauad (jalaraud) jalga (= saabaste alla), kui oli (on) libe jää
J kapuss raut ~ I kapussa rauta kapsaraud
3. hobuseraud | vn подкова
Lu ku tarviz rautaa teh́h́ä, sis tšävvettii pajaz ravvõttõmaᴢ kui (oli) tarvis hobuserauda (= hobusele rauad alla) teha, siis käidi sepikojas rautamas
M opõzõlõ ravvat teeb alaa (sepp) teeb hobusele rauad alla
J lüü ravvõt parõpõssi kabjasõ tšiin löö rauad paremini kabja külge (kapja) kinni
M opõzõõ rauta hobuseraud
■
J raut paju raudpaju
I rauta krapiva raudnõges
J raut korkušši ~ Lu rauta kori ogalik, raudkala
J rauta lüümä (hobust) rautama.
Vt. ka arinarauta, jalkarauta, kapussarauta, lühtrauta, opõzõõ-rauta, tulirauta, tuluzrauta, tuulazrauta, tuuluzrauta, uhsi-rauta

rautanõ P Lu Li (R-Eur. R-Reg. M Kõ) rautan P Lu Li J, g rautazõõ Lu Li J rautazyõ P raudne, rauast, raud-, plekist | vn железный, жестяной
Lu petška õli, ümmärkõin, rautanõ, se ku võtab vähä tillaa (kalameheonnis) oli ahi, ümmargune, rauast, kuna see võtab vähe ruumi
Lu okutšnikka on kõik rautanõ muldamisader on üleni rauast
Li valo-aŋgod jo õltii rautazõᴅ sõnnikuhargid olid juba rauast
Li tormaad õllaa rautazõᴅ reetallad on rauast
Lu ammaz vizgattii üli pää ahjoo pääl i jutõltii: kehnot poiᴢ, rautazõt sihhaa hammas visati üle pea ahju peale ja öeldi: viletsad ära, raudsed asemele
Lu lihane assia, rautanõ vitsa? – sõrmi ja sõrmus (Must. 160) mõist lihast (lihane) astja, rauast (raudne) vits? – Sõrm ja sõrmus
M puizõl ätšeellä om piiᴅ i rautazõlla ätšeellä piiᴅ puuäkkel on piid ja ka raudäkkel (on) piid
P rautazõd värjäᴅ raudväravad
Kõ rautazõd naglaᴅ raudnaelad
Lu rautazil rattail rl raudvankritega
J rautan süä raudne (= kõva, kalk) süda.
Vt. ka rautadne, rautain, rautõin, rautõn

ravvõkaᴢ Li, g ravvõkkaa raudne, rauast, raud- | vn железный