[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kallaᴢ P Ke-Set. Lu Ra J (K-Lön. R-Lön. R-Reg.) kallõᴢ J-Tsv. kallas ~ kalles ~ kalla Kr, g kallaa K Ke Lu Ra kalla J
1. kallas, rand | vn берег
J lain viskõs tämä kallalõõ laine viskas ta kaldale
J miä menin marja muilõõ mailõõ, lintu muilõõ liivikkoilõõ, kana muilõõ kallailõõ, toomi tõisiilõõ vesiilee rl läksin ma, mari, muile maile, lind, muile liivikuile, kana, muile kallastele, toomingas, teistele vetele
P läämmä uomniiz varai kallaz vettä kantama rl lähme hommikul vara kaldavett kandma
2. mägi; mäeveerg | vn гора; склон горы
Lu kallaz on mätši {k.} on mägi
Lu kallaz on mäee veero {k.} on mäeveerg
Kr kalla orku mäejalam

liivaranta Lu Li liiva-ranta Li liivarand (liivane rand) | vn песчаный берег
Lu alus ku jääʙ matalaa liivarantaa, siiᴢ lainõõkaa ajab liivaa ümpäri alussa kui (purje)laev jääb madalasse liivaranda, siis lainega ajab (= lained uhuvad) liiva ümber laeva

mätši¹ Kett. K L P M Lu Li Ra J vdjI I (R Ke Kõ) Мэ́чи K-reg2 Мэ́ци Ii-reg1 Ме́чи Pal1 K-reg2 Мэчи ~ Мэци Pal1, g mäjee Kett. K L P M mäj̆jee vdjI mäee Kett. K Lu J I mäe K M Kõ Lu I mädžee vdjI mähee Ke
1. mägi | vn гора
P oŋko lipõa tšihlaguo mätši kas on libe vastlamägi?
J mätši suuri nõistava rl peab suurele mäele tõusma (= ronima)
I mätšee raskaz mennäɢ, a mäessä orkoo joosõᴅ mäkke on raske tõusta (minna), aga mäest alla (orgu) jooksed
M ätšid mäeᴅ järsud mäed
J laako mätši ~ võõno mätši (Must. 173, 187) lauge mägi
M suuriza mäizä suurtes mägedes
M pikkarain mätši küngas (väike mägi)
J meemme mäee nukalt laskõma suksiikaa läheme mäe otsast suuskadega alla laskma
Lu tšülä õli mäee veerol, mäee rannal küla oli mäeveerul, mäeserval
J mäee päälüᴢ mäetipp (mäepealne)
J mäe põhjõ mäejalam
Lu kahõõ mäee välüᴢ org
Li ülez mättšiä mättiiʙ, a ĺuukuʙ takaz alaz mättšiä kerkeässi ülesmäge (mäest üles) ronib, aga tagasi allamäge (mäest alla) sõidab (kelguga) kergesti
M kase tee meeʙ al̆laa mäe see tee läheb allamäge
J vasso mätšeä (Must. 186) vastumäge
2. rand, kallas, (kuiv) maa | vn побережье, берег, суша; Ra upponut tõmmattii mäelee, liivaa päälee rantaa uppunu tõmmati kaldale, liiva peale randa; Lu kuza on vapaa ranta, sinne tõmmattii venneed mäele kus oli (on) vaba rand, sinna tõmmati paadid kaldale; Li sis senekaa nävä tultii mättšee, venneekaa siis sellega nad tulid (Lauga jõelt) kaldale, paadiga; Li pääzid mät-tšee (= ranta) takaaᴢ pääsesid (kuivale) maale tagasi.
Vt. ka alazmätši, liukumätši, orkomätši, paasimätši, tšihlago-mätši, ülezmätšiä

ranta Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (R-Reg. Ja-Len.) rantõ Lu rant Lu Li J Ра́нда Pal1 K-reg2 Ii-reg1, g rannaa P M Kõ Lu Li J
1. rand, kallas | vn берег
J niku rannala tšivije, rannala tšivekkaallõ rl nagu rannal kive, rannal kivisel
Lu ku vene ep pääz litši rantaa, siz on tehtü lautti kui paat ei pääse ranna ligi, siis on tehtud lauter (= paadisild)
Lu vimpaa püvvettii rantaloiᴢ vimba püüti randade lähedal (randades)
I jõtši niku kuivaʙ, rannat kane laŋkõõvaᴅ jõkkõõ jõgi nagu kuivab, kaldad, need varisevad jõkke
Lu tuulennaluz ranta tuulealune rand
Lu vassaa tuulõõ ranta tuuline (= vastutuult) rand
Lu jürkkü ranta ~ ättši ranta ~ ättšinäin ranta järsk kallas
Lu võõnoin ranta ~ võõno ranta ~ laako ranta madal v. lauge kallas
L eliväd nämä merie rannaza nad elasid mere kaldal
M jarvõõ rannaz õli pikkarain koto järve kaldal oli väike maja
L jõgyõ ranta jõe kallas
L õjaa ranta oja kallas
P kanavaa ranta kraavi kallas
J rannaa pääsko meripääsuke, kaldapääsuke
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjekas
J rant kaĺĺoisõ on rikkaunnu aluᴢ rannakaljude vastu on purunenud purjelaev
J rant kunnõz (narovaa voolost́iᴢ) pajatõta potšti puhas soomõssi rannaalal (Narva vallas) räägitakse peaaegu puhast soome keelt
2. äär, serv, veer, jalam | vn край; опушка; откос; подножие
Lu rannaa parraᴢ ~ rannaa ääri kalda äär
M sõzar sõizop tee rannalla õde seisab tee ääres
Lu tütökkõin ain suvas tšävvä metsää rantaa müü ja hulkkua ja pelata tüdrukuke armastas aina käia metsaserval, kõndida ja mängida (seal)
Lu tšülä õli mäee rannal küla oli mäe veerul
M lähe on mäjee rannaᴢ allikas on mäejalamil
3. kant, nurk, ümbruskond | vn округа, участок, уголок, местность
L kase ranta kõikk tεäʙ, tšen tämä on see kant kõik teab, kes ta on
L minuu isä on kazez rannaz rikkaap kõikkõa minu isa on siinkandis kõige rikkam.
Vt. ka jõgõõranta, liivaranta, mereeranta, meriranta, sooranta, vassa-tuulõõ-ranta

vassa-tuulõõ-ranta Lu tuulepealne rand | vn подветряный берег
a ku siεlt vassa rantaa tuulaʙ, jutõlla vassa-tuulõõ-ranta aga kui sealt vastu randa puhub (tuul), (siis) öeldakse: tuulepealne rand (vastutuulerand)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur