[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kansa [< sm] Li (Lu Ra), g kansaa Ra rahvas, inimesed | vn народ, люди
Lu õli paĺĺo vättšiä (~ kansaa) oli palju rahvast
Ra nõssi sõaa sõrmissa, kansaa kantasoonissa rl tõstis sõja sõrmedest, rahva kannakõõlustest
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ain vaa koollaa maal (külas) ei ole noori inimesi (noort rahvast), ikka ainult surrakse

miira¹ L M Kõ Ja Lu Li I (P) miir Lu J-Tsv. Ми́ра K-reg₂, g miiraa L M Lu J miira J
1. maailm | vn мир, свет
I miä tah̆hoo täätääɢ, mikä kõittši miiraza on ma tahan teada, mis kõik maailmas on
P tšen on alassi, miiraz niittii, alassi õlõjalyõ tšiutto vs kes on alasti, (siis) maailmas on niiti, (et) alastiolijale särk(i (õmmelda)
L kõikyõ miiraa maĺitvaᴅ kogu maailma palved
2. rahvas | vn народ, мир
J tänävä tšerikkoz nii paĺĺo miira, jot omenõllõ bõõ kuhõ tokkua täna (on) kirikus nii palju rahvast, et õunal pole kuhugi kukkuda
J vana onissima nõisti miirakaa süüttemä vana Onissimat hakati rahva poolt (= ühiselt) toitma (söötma)
Lu väräjää i suurõõ paat tšiin, a miiraa suut et paa tšiin vs paned ka suure värava kinni, aga rahva suud (sa) kinni ei pane
3. külakond, kogukond | vn община, мир
M seemet saimma miira magazeissa (Len. 264) seemet saime kogukonna magasiaidast.
Vt. ka maamiira

rahvaᴢ Kett. K R L P M Kõ S Lu J I Ku (Pi) rahvõᴢ Lu J Ра́гвасъ K-reg₂ Ра́гва Ii-reg₁ Ра́гвасъ ~ Рагва Pal₁, g rahvaa K P M Kõ Lu J I
1. rahvas, inimesed | vn народ, люди
M med́d́ee tšüläz ebõ·õ i sat̆taa ent̆tšiä rahvassa meie külas pole sadat hingegi inimesi
J miltäiss va rahvõss maailmõz eb elä millised inimesed kõik maailmas ei ela!
Ku kiitän hod its, ko rahvaz evät kiitᴀ̈ kk kiidan kas või ise, kui inimesed ei kiida
M kui bõõ äp̆piätä üv̆vää rahvassa kuidas (teil) pole häbi (heade) inimeste ees?
J suur ulkk rahvõss suur hulk rahvast
J äviüs kuhõle rahvaa sekkaa kadus kuhugi rahva sekka
Lu rahvaa parvõõ miε n jõvvu saunaa (teiste) inimestega koos ma ei jõua sauna (minna)
K kõrraa piäb tulla rahvaa kalttaisõssi (Al. 10) kord tuleb saada (teiste) inimeste sarnaseks
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antanu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ ilmatu mure, et jumal ei andnud teiste inimeste taolist, ei andnud terve(t), andis haige (vigase lapse)
P elkaa minua nagragaa rahvaa aikaa ärge naerge mind rahva ees
Lu mitä siä rahvaa aikõn sõitõᴅ miks sa rahva kuuldes sõitled?
J mee siä, juumrätte, kottoo, elä õõ rahvaa nag-runn mine sina, joomakalts, koju, ära ole rahva naerualuseks
M rap̆paamuz on rahvaa tauti rabandus on inimeste haigus
J rahva d́eelõ rahva (= üldsuse) asi
J kuuliŋ kazee jutuu rahvaa suuss kuulsin selle jutu rahvasuust
J rahvaa lauluᴅ ~ rahvaa virreᴅ rahvalaulud
J rahva kaaskoiᴢ kukko ain laulob enne aika rahvamuinasjuttudes laulab kukk ikka enneaegu
P i tšülää rahvas kõikii nõisass sinua tšiittämää ja kogu külarahvas hakkab sind kiitma
J üli laukaa rahvõᴢ üle Lauga rahvas (= Lauga teise kalda elanikud)
Kõ kunikaa tüttäree rahvaᴢ kuningatütre saatjaskond
Kõ siäl on suur tammi, no vott sinne entir rahvaz ain mitäleb võroa veetii seal on suur tamm, noh vaat sinna viisid endis(aegs)ed inimesed ikka mingisugust ohvrit
M vana rahvaᴢ tehtii niglalla alõttsia vanarahvas tegi (puust) kudumisnõelaga labakindaid
2. inimene | vn человек
J tait tõiss mokoma juttuiss rahvõss maailmõz ebõõ, ku vad́d́aa naiz-rahvõᴢ vist teist nii jutukat inimest maailmas ei ole kui vadja naine
M täm̆mää isä i emä õltii üväd rahvaaᴅ tema isa ja ema olid head inimesed
M esimeizessi mentii vanad rahvaat tšerikkoosõõ kõigepealt läksid vanad inimesed kirikusse.
Vt. ka aikarahvaᴢ, koto-rahvaᴢ, meezrahvaᴢ, merirahvaᴢ, naizrahvaᴢ, noorrahvaᴢ, rantarahvaᴢ, rissirahvaᴢ, seka-rahvaᴢ, talo-rahvaᴢ, tšerikkorahvaᴢ, tšülää-rahvaᴢ, vanarahvaᴢ

vätši Len. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I (U Ja) Вя́ки K Pal₁ Ве́ци Ii-reg₁, g väee J väjee S J
1. rahvas, inimesed | vn народ, люди
M vätši tuli jalkanne, a taarosta tuli opõzõlla (Len. 266) rahvas tuli jalgsi, aga külavanem tuli hobusega
Lu väliss kahs kõlmõd lautaa õli vättšiä vahel oli rahvast kaks-kolm laudkonda
Lu niku siplikkaa pesä tšihuʙ, nii paĺĺo vättšiä nagu sipelgapesa kihab (keeb), nii palju rahvast
Ra siäl annõtaa viina i olutt väelee seal antakse rahvale viina ja õlut
J ulkk vättšiä hulk rahvast
J suur unni vättšiä suur hulk rahvast
I paĺĺo vät̆tšiä palju rahvast
P pajattivad nuor vätši jo venäissi noorsugu rääkis juba vene keeli
Lu vana vätši vanarahvas (= endisaja inimesed)
Kõ vot nütšüin vätši juttõõʙ ... vaat nüüdisaja rahvas räägib ...
Lu saviõja tšülä on õllu, saviõjaz elettii entine vätši Savioja küla on (varem) olnud, Saviojal elas endine rahvas
M õli paĺĺo vättšiä oli palju rahvast
M tšül̆lää vätši külarahvas
M vätši väheneʙ rahvas väheneb
Lu prostoi vätši lihtrahvas
J taloo vätši talu pererahvas
Lu sõta vätši sõjavägi
L pulmaa vätši pulmarahvas (pulmalised)
J terve, kõikki saajaa vätši rl tere, kogu saajarahvas
M laukaa vätši Lauga-äärne rahvas (= Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä vadjalased)
Lu alagoo vätši on meree rannaᴢ alangurahvas on (= elab) mererannas
Lu ülägoo vätši, maa poolõõ vätši ülemjooksu rahvas, sisemaa poolne rahvas (= vadjalased, kes rannas ei ela)
P orkovyõ vätši Soikkola ja Itšäpäivä kandi vadjalased
J vääntüü tšehs vättšee rl väändu keset (sõja)väge
Lu vätši kuza eläʙ, se on kajutti kus inimesed (laevas) elavad, see on kajut
Lu meijjee tšüläz on paĺĺo naastia vättšiä meie külas on palju kenasid inimesi
2. rahvas, rahvus | vn народ, народность
J med́d́ee maall eletä mõnõllaizõd väeᴅ meie maal elavad mitmesugused rahvad
Lu soomõõ vätši soome rahvas, soomlased
J agĺitšinaᴅ – hiitroi vätši inglased (on) kaval rahvas
■
Lu viha vättšee võtti vägisi võttis.
Vt. ka jalkavätši, jätüzvätši, kotovätši, naizvätši, pulmavätši, sala-vätši, sõta-vätši, tapazivätši, tšülävätši, töövätši, vaivätši, äärivätši