[VOT] Vadja keele sõnaraamat

püüveli Lu pööveli ~ pöövel J-Tsv., g püüvelii: pöövelii J
1. põikpea, sänikael | vn упрямец, строптивец
Lu se inemin on nii püüveli, mittä ep kuuntõõ see inimene on nii(sugune) põikpea, midagi ei kuula (= ei võta kuulda)
2. väänkael, väänik, marakratt (poisikese kohta) | vn шалун, озорник, проказник (о мальчишке)
Lu ülpiä poika, kõvassi pellaaʙ, se on püüveli vallatu poiss, hullab kõvasti, see on väänkael
Lu mil on mokom püüveli lahᴢ, jot ep saa lassa silmii nähessä poiᴢ, ain piäp pitää silmie näheᴢ mul on niisugune väänkael(ast) laps, et ei saa lasta silmist, aina peab hoidma silma peal.
Vt. ka pööveli-poika