[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

boharoodittsa P M bohoroodittsa J baha-ro·odittsa I bogoro·oditsa J, g boharooditsaa P
1. jumalaema | vn богородица
P panõ tšüünteliä boharooditsalyõ pane küünal jumalaemale
2. rukkimaarja-, tulimaarjapäev (15. VIII) | vn успение богородицы
P boharoodittsaa praznikkann piettii rukkimaarjapäeva peeti pühaks
J üφsi maaŕa õli uspeni bogoro·oditsa. se õli siz rukkii maaŕa, sütšüzüü poolõ üks maarjapäev oli jumalaema uinumispäev. See oli siis rukkimaarjapäev, sügise poole (oli)
I starikat pajattivaᴅ, buttoby õlivad van̆naikaa i iiĺiä i boharo·odittsa praaznikaᴅ vanamehed rääkisid, nagu oleksid vanal ajal olnud nii eliapäev kui ka rukkimaarjapäev (õlle)pühad
M kapoŕoz on jõtši. johzõb al̆laa mäess. vätši alla sõisovad i pes̆seüväᴅ. siell on päätnittsa paraskeevaa obraaza. boharoodittsann siεl tšäütii Koporjes on jõgi. Voolab mäest alla. Inimesed seisavad all ja pesevad end. Seal on püha Paraskeva pühakuju. Rukkimaarjapäeval käidi seal

hlaaripäivä M (Ränk)χlaari
M välipühäpäiväᴅ on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺapäivä, hlaaripäivä argipäevale langevad pühad on maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev
M hlaaripäivä on kahõsatõ·ššõmõlla augustikuuta floorusepäev on kaheksateistkümnendal augustil
M hlaaripäivällä üvä peremmeeᴢ tagotaʙ ovõssa rakkõisii ep panna, annaʙ opõzõlõ oogata floorusepäeval tavatseb hea peremees hobust rakkesse mitte panna, laseb hobusel puhata
M hlaaripäivä. sis perenna tšühzetäʙ leivää floorusepäev. Siis perenaine küpsetab (hobusele) leiva
M i opõzõllõõ veel niittääs hlaaripäivällä kagravihkoa ja hobusele niidetakse floorusepäeval veel kaeravihk

iiĺapäivä M eliapäev | vn Ильин день
välipühä-päiväᴅ on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺapäivä, hlaaripäivä argipäevadele langevad pühad on maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev

joominõ (Kett.) joominee K-Ahl. juominõ (Ja-Len.) juuminõ Lu J I juumin Ra J I (Ku), g joomizõõ: juumizõõ Ra J juumizõ J
1. jook; sulp | vn напиток, питьё; пойло (для животных)
Ra süümized i juumizõd valmisattii jo eglee söögid ja joogid valmistati juba eile
J ette süü süümizii, ettäko juu juumizii rl te ei söö sööke ega joo jooke
I akanat paammaɢ kassee lohaŋkaa. viiᴅ lauttaa kepiikaa, lehmilee juumissa aganad paneme sellesse toobrisse. Viid toobripuuga (kahe vahel kandes) lauta, lehmadele sulpi
2. joomine, purjutamine | vn пьянство
J suurõõ juumizõõ perält oŋ kõva pohmelo pärast suurt joomist on kõva pohmelus
J tulla praaznikõᴅ, algub juumin tulevad pühad, algab joomine
J meni kõikkina hukkaa juumizõskaa läks oma joomisega päris hukka
J juumizõ iso joomahimu
J juumizõõ vallõz õlõma purjutama
3. arstim, ravim | vn лекарство
Lu juumizõᴅ, kane õllaa dohtarii lekarstvaᴅ {j}-d, need on arstirohud
Lu mee tuu aptekissa juumia (~ juumizija) mine too apteegist ravimeid.
Vt. ka jooma¹, juumi, juuttši

kadrina M I, g kadrinaa M I kadripäev (25. XI) | vn Катеринин день
M eestee õli soomõõ, siz ven̆nää kadrina. ain juõllaas: soomõõ kadrina ko p kuznu, siz ven̆nää kuzõʙ enne oli soome (= luteri usu), siis vene (= apostliku õigeusu) kadripäev. (Kadripäevasula kohta) öeldakse ikka: kui soome Kadri ei kusnud, siis vene (oma) kuseb
M kõõz on kadrinalla süntüpäivä kahtšümmett vijjettomall nojabŕää, siz nõssaas kõrviss tšiin, tšen on kadrina, etti parapõssi kazvaiᴢ kui on kadripäeval sünnipäev, kahekümne viiendal novembril, siis sikutatakse kõrvadest ülespoole (tõstetakse kõrvadest üles seda), kes on (= kelle nimi on) Kadri, et paremini kasvaks
M kõõs kadrinaa päivä on sooja, siz üväd leivät kazvovaᴅ kui kadripäev on soe, siis kasvavad head viljad
I kadrinaa päivä i klimanttia õli praaznikka kadripäev ja leemetipäev oli(d) püha(d).
Vt. ka kat́a, kat́erina

kupoĺopäivä M kupoĺo-päivä kupoĺo
kupoĺo-päivä, se näütäʙ alkaa einää lüvvä jaanipäev, see näitab, (et tuleb) hakata heina tegema
M välipühäpäiväᴅ on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺapäivä, hlaaripäivä argipäevale langevad pühad on maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev

maarjapäivä M Lu maarjapεä [sic!] L maarja-päivä Lu maaŕapäivä J maarjapäev | vn праздник богородицы (25. III paastu- e. punamaarjapäev | vn благовещение; 15. VIII rukki- e. tulimaarjapäev успение; 8. IX ussimaarjapäev рождество богородицы)
M välipühäpäiväᴅ on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺapäivä, hlaaripäivä argipäevadele langevad pühad on maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev
J maaŕapäivänn tšäütii kabrioᴢ (rukki)maarjapäeval käidi Koporjes
Lu kallaa püütämää ep saa mennä maarjapäiväl maarjapäeval ei tohi kala püüdma minna
Lu a maarja-päivä, ku mussa katti tuõb vassa vai meeb rissii teessä, siz jutõltii: eb lee õnnia aga maarjapäev(al), kui must kass tuleb vastu või läheb üle tee, siis öeldi: ei ole õnne

millin K P M Kõ Lu Li Ra (J I) milliin (Li) milline M Kõ J-Must. millinee K-Ahl., g millizee K M Lu millizie P milliz̆zee M
1. relat milline, missugune | vn какой
Lu saunannain leži päivää tõizõõ, millin aika tšel õli sünnitaja (nurganaine) lamas päeva (või) kaks, kuidas kellelgi aega oli
Lu tširjaz onõ, millizet praaznikad i pühäd on pühakirjas on (= öeldakse), missugused pühad ja paastud on (olemas)
2. milline (... selline) | vn какой (... такой)
K millin varnikkõ kuumalõõ, mokoma i kuumuškalõõ milline ikoonirätt meesvaderile, selline ka naisvaderile
milline puu, mokomad i võzaᴅ vs milline puu, sellised ka võsud
3. interrog milline, missugune | vn какой
P millizizä tšülizä õli vad́d́alaisii millistes külades oli vadjalasi?
K millin tšisla mis kuupäev?
millizell päiväll se õli mis (millisel) päeval see oli?
millin kazvo on lahzõll kui suur on laps?
4. (ei) mingisugune | vn никакой
Li tervüssä ed õsa milliizillä rahoilla, ni kullal tervist ei osta (sa) mingisuguse raha ega kulla eest

K kõõz millin päivä mentii mis tahes päeval mindi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
Lu millissä mittää en saanu ma ei saanud mitte midagi.
Vt. ka kojo-millin

optšei (K), g optšei ühine; üldine | vn общий, всеобщий
a pühäpäiväd õlivad optšeiᴅ i pühäpäiviä piettii kõikkõa aga pühad olid ühised ja kõiki pühi peeti

optši K üheskoos | vn сообща, все вместе
praaznikat peettii optši pühad peeti üheskoos

pädräpäivä Mpädrä
pontiiz õli pädrä-päivä praaznikkann Pontizõõ külas oli peetripäev (kiriklikuks küla)püha(ks)
välipühäpäiväᴅ on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺa-päivä, hlaaripäivä argipäevale langevad pühad on: maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev

troittsa K U L P M S Po Lu J-Tsv. I Ku troitsa K-Ahl. troitts J-Tsv., g troitsaa P S Lu J
1. nelipühad, suvisted, suvistepühad | vn троица (праздник); P se on troittsa, suvi (!) suuri pühäpäivä pojailõõ ja tüttäriilie (Mäg. 77) rl. need on nelipühad, suve suured pühad poistele ja tüdrukutele
L iezä troittsaa on maaheŋkäüᴢ enne suvistepühi on taevaminemispüha
Po troittsann tuotii metsäss kazgõᴅ nelipühade ajal toodi metsast kased (tuppa)
P meil õli ain võtõttu muodass, etti piti tševεäl troittsan pulmat pitεä meil (= meie külas, meie kandis) oli aina võetud tavaks, et pulmad tuli pidada kevadel nelipühade ajal
M porotšellä elkotsõb ümpär troittsaa kullerkupp õitseb nelipühade paiku
I siis vot mikä meilee tuõʙ. troittsa. troittsana taas kõlmõᴅ nellä päivää hulkuttii vaat mis (püha) siis tuleb meile? Nelipühad. Nelipühadel pidutseti taas kolm-neli päeva
S troitsaa laukopään tšävväs pominoittamaᴢ nelipühade laupäeval käiakse surnuid mälestamas
K pojo juttõõb: ved illoll pitääs troitsaa pühäpäivää, õlutta tšihuttaas, sillä miä tahon i jõvvuttaa pulmattši troitsassi, ühed hukkausõd: pühäpäivä i pulmad (Al. 11) poiss ütleb: Illol (Undovas) ju peetakse suvistepüha, pruulitakse õlut, sellepärast ma tahan suvisteks ka pulmadega valmis jõuda, ühed kulud: püha ja pulmad
P tüttäred müö nuorõd i meill on suurõd uolõᴅ, troitsaa kõltõi kantamaa ja pojailõõ munõi antamaa meie oleme noored tüdrukud ja meil on suured mured: peame (minema) suviste(aegseid) kollast värvi andvaid taimi korjama ja poistele (kollaseks värvitud) mune andma
2. kolmainus; kolm | vn (святая) троица
P jumala troittsaa suvaaʙ jumal armastab kolme

vananaikaa K vannaikaa Ivanaltaa
K tšüläz õli vananaikaa patru·ĺ külas oli vanasti patrull
I vannaikaa i iiĺiä i baharo·odittsa õlivat praaznikaᴅ vanasti olid nii eliapäev kui ka maarjapäev pühad

välipühäpäivä Mvälipühä
välipühäpäiväd on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺapäivä, hlaaripäivä argipäevadele langevad pühad on maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur