[VOT] Vadja keele sõnaraamat

põlõa L P M S Lu Li J (Kett. K R V Po Kr) põl̆lõa M Kõ põllõ ~ põlla Lu põl̆lõaɢ I, pr põlõʙ Kett. R P M Kõ Lu J I poleb Kr, imperf põli L P M S V Po Lu J I põĺi R põlii P põl̆lii ~ põllii I põlõzi Lu
1. põleda, leegitseda | vn гореть, сгореть; пылать
Lu kuusi ja aapa alko ku põlõvaᴅ, siz antõvat paĺĺo kipunaa kui kuuse- ja haavahalg põlevad, siis annavad palju sädemeid
Lu tuli põlõb üvässi, vuhisõʙ tuli põleb hästi, vuhiseb
R siiz med́d́e tšülä põĺi siis meie küla põles
M koto põli tükkünää maja põles maani maha
2. (valgustades) põleda, valgust anda; helendada, kiirata | vn освещать, осветить, светить(ся)
Lu fanari pannaa põlõmaa latern pannakse põlema
P silmät põlõvat pääzä niku katill silmad põlevad peas nagu kassil
3. kõrbeda, kuivada | vn сгорать, сгореть, пригорать, пригореть
M nii õli kõv̆vii palava, što täit põlivat pääᴢ oli nii (väga) palav, et täid kõrbesid peas
M žaarulla kõikk roho põlõʙ kuumaga (= põuaga) kõik rohi kõrbeb
■
Lu näro põlõʙ, ku inemin süüʙ happaa i soolõssa paĺĺo i perrää süümizee järestää menep tühjee ja om painuzillaa ajab kõrvetisi üles, kui inimene sööb palju haput ja soolast ja pärast sööki (söömist) läheb kohe tööle ja on kummargil
Lu milla nõis nii meeli põlõmaa, sinne piäb mennä mul tuli (hakkas) nii kõva tahtmine, (et) sinna peab minema
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ agaral inimesel töö põleb käes
M tällee kõik aivoo tšiireess tek̆kauʙ, täm̆mää tšäzizä kõik niku põlõʙ temal läheb kõik väga kiiresti korda, tema kätes kõik nagu põleb.
Vt. ka palaa, põlõssa