[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pääsurja K-Ahl. M Kõ I pääsurje M-Ränk
1. (kangastelgede) rindpuu; rindkepp (peenike kepp kangapoomi küljes, mille külge seotakse lõimed) | vn грудница, пришва (деталь ткацкого станка); (шток при навое, к которому привязывают основу)
M se on pääsurja, mit̆tää möö johzõʙ kaŋgaᴢ kolodaasõõ see on rindpuu, mida mööda kangas jookseb kangapoomile
Kõ sõlmiaᴢ lõimõt pääsurjaasõõ lõimed sõlmitakse rindkepi külge
2. (puu- e. hark)adra pärapuu e. käsipuu | vn рукоятка (сохи), поперечный брусок (сохи)
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (hark)adral on kaks sahkpuud (e. haru), siis on (adra)lusikas, siis on (adra)pea, pärapuu, siis on aisad
M miz̆zeesee on pantu rutška tšiin, se on pääsurja mille külge on pandud käepide(med) kinni, see on (adra) pärapuu
3. (kapsa) südamik, kuule e. kuure (koht, kust noored lehed hakkavad välja keerduma) | vn сердцевина (место завивания в вилки) капусты
M mizessä tšäänüʙ, kazvaʙ kapusaa pää, se on kapusaa süä, pääsurja millest keerdub, kasvab kapsapea, see on kapsa südamik, kuule.
Vt. ka pääsürjä