[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

elokaᴢ Kett. P M Lu Li J I elokas J-Must. elokõᴢ Lu Li J, g elokkaa P Lu Li J
1. elav, elus | vn живой
I siä õõd elokaz ili koolluɢ kas sa oled elus või surnud?
Li ni on ku elokõᴢ on nii kui elav
J kane oŋ kõig elokkaad inimizeᴅ need on kõik elus inimesed
2. elusolend; elanik, inimene | vn живое существо; житель, человек
J mikä on elokaᴢ, se on elokaᴢ mis on elus, see on elusolend
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas on elanikud? – Maja
M metsää elokaᴢ õli mettsäzä metshaldjas oli metsas
Lu võõraamaa elokaᴢ välismaalane (võõra maa elanik)
Kett. naiz elokaᴢ naine, naisterahvas
3. loom; putukas | vn животное, зверь; насекомое
J lauttõz on elokkaaᴅ: võdnõᴅ, vazikõᴅ, kroolikõᴅ laudas on loomad: talled, vasikad, küülikud
P juttyõn naizõlyõ i laχsailõõ, sukuperälee i tuttaviilõõ i kõikkiilõõ metts elokkailõõ ütlen naisele ja lastele, suguvõsale ja tuttavaile ja kõigile metsloomadele
P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest on niisugune väike punane (mullas elutsev) putukas

Lu oi siä elokõᴢ (elavaloomulisele lapsele öeldakse:) oh sina ritsikas!
Vt. ka lidna-elokaᴢ, meezelokaᴢ, mettsä-elokaᴢ, naizelokaᴢ
Vt. ka eloza², eläjä, elävä

irvitäi Lu J põdrakärbes (raudkärblaste sugukonda kuuluv lendav putukas) | vn оленья кровососка.
Vt. ka irveetäi

itikka Lu Li J itikk J-Tsv., g itikaa Li J putukas; uss, röövik; tõuk, vagel; koi | vn насекомое; червь; личинка; моль
Li tuli vari ilma, siz lähtevät kõikõõlõizõd itikat χodduu tuli kuum ilm, siis lähevad igasugused putukad liikvele
J itikõt sittšiüvät tšezäll putukad siginevad suvel
J laizgõll perennaizõll lühzikkoz itikõt sittšiüssä laisal perenaisel siginevad lüpsikus(se) ussid
J lihois taita õli vähä soola, ku itikõt sittšiüsti liha(de)s oli vist vähe soola, et siginesid ussid
J kapussõs sittšiüstii itikõᴅ kapsas(se) siginesid röövikud
J kassen taloz lahzõt sittšiüssä niku itikõᴅ selles talus siginevad lapsed nagu vaglad
J itikõd om pilattu lampaa nahgõᴅ koid on rikkunud lambanahad
Lu tikka itikka toonesepp (puukoi)
J puu itikk mädamailane (puudes)
J jaanii itikka, jaanii üü itikka jaaniuss.
Vt. ka leppäitikka, tšülvi-itikka

kõvakoori: kõvakuori P kõvakoorik (putukas) | vn жук
mätännüt kanto, siäl on kõva-kuorõd i tõukkomaoᴅ pehkinud känd, seal (sees) on kõvakoorikud ja tõugud

mutukaᴢ Kett. L Lu mutukõᴢ Lu, g mutukkaa Lu
1. putukas, kõnek. mutukas | vn насекомое
L linnud mutukkoi evät saa linnud ei saa putukaid (kätte)
2. kulles | vn головастик
Lu ku konna lazõp poigaᴅ, sitä jutõllaa mutukaᴢ kui konn heidab kudu, (siis) seda (= arenevat vastset) nimetatakse kulleseks
Lu konnaa mutukkaaᴅ konnakullesed
3. kalamaim | vn малёк
Lu ühellain jutõllaa konnaa mutukõz i kalaa mutukõᴢ ühtemoodi öeldakse (konnakullese ja kalamaimu kohta) konna {m.} ja kala {m.}

mutukka P Lu Ra J-Must. mutukkõ Lu mutukk J-Tsv., g mutukaa Lu J
1. P Ra J-Tsv. putukas | vn насекомое
2. kulles | vn головастик
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on vaid pea ja saba, siis (= hiljem) saab konnaks
3. Lu kalamaim | vn малёк
4. J-Must. tõuk, uss | vn червяк (orig.: toukka (suuri))

mutukkõin Lu Li Ra J-Tsv., g mutukkõizõõ J
1. putukas | vn насекомое
Ra se ko on vrednoi mutukkõin küll see on kahjulik putukas!
2. tõuk, ussike | vn червяк, червячок
J lahs süntü pikkõrain niku mutukkõin laps sündis väike nagu tõuk
3. kulles | vn головастик
Li konnaa poika, mutukkõin konnapoeg, kulles

naśekko·omoi K, g naśekko·omoi
1. putukas | vn насекомое
2. elukas, olend | vn тварь, существо
a tšärppä mokom on naśekko·omoi mokoma niku katti on aga kärp on niisugune elukas, on niisugune nagu kass

tširkka P Kõ Li tširkkõ Li tširkk J, g tširkaa Li
1. heinaritsikas, rohutirts, tirts (putukas) | vn кузнечик
Li tširkka tširizeʙ heinaritsikas siristab
2. (toa)kilk | vn (домовый) сверчок
Li tširkka õli kuzaleeʙ ain ahjoo ja seinää väliᴢ, seinäragoza kilk oli ikka kusagil ahju ja seina vahel, seinapraos
Li nüd enepää ebõlõ tširkkõja nüüd ei ole enam kilke.
Vt. ka rohotširkka, vesitširkka
Vt. ka sirkka, tširkki, tširkku, tširttši¹

tšülvi-itikka Lu (teat. putukas | vn некое насекомое)
tšülvii aikana õltii tšülvi-itikaᴅ, musaᴅ, pikkaraizõᴅ, lenneltii külviajal olid {tš}-d, mustad, väikesed, lendlesid


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur