[VOT] Vadja keele sõnaraamat

punoa M Lu J (K-Ahl. P Ja-Len. Li) punua K-Ahl. P Lu pun̆noa M punnoa Lu punoaɢ (I), pr punon K P M Lu J, imperf punozin P M Lu J punõn [sic!] M-Set. punuda | vn плести, сплести, вить, свить
M linolaiss kehnopiissa punottii kammitsaᴅ viletsamatest linadest punuti kammitsad
P piäb opõziilõ kammittsoi punua peab hobustele kammitsaid punuma
J karjušši punob roozgaa siima karjus punub piitsa keelt
J tšääri jaššikk nät kaze punotuu paglaka tšiin seo kast näe selle punutud nööriga kinni
Lu rossi on punottu päivää mukkaa, kaabeĺi on vassaa päivää punottu tross on punutud päripäeva, kaabel on vastupäeva punutud
M niineᴅ ovaᴅ pitšäᴅ, senessä pun̆noaᴢ pagla, paglassa tehäᴢ mõrttsua niined on pikad, sellest punutakse nöör, nöörist tehakse märss
J tovvi on tehtü, punottu pajuu vittsoiss (silmumõrra) tõu (= köis, tross) on tehtud, punutud pajuvitstest
Lu kui paĺĺo ni rihmaa puno, a õttsa tuõʙ vs kui palju ka köit ei punu, aga lõpp tuleb (ikka kätte).
Vt. ka punõa