[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

jumalalehmä M Lu Ra J-Must.
1. M sametlest (väike punane mullas elutsev ämblikuline) | vn краснотелка
2. Lu Ra lepatriinu | vn божья коровка
3. J-Must. (orig.: lenninkäinen)

jõvikkanenä Lu punane nina; punase ninaga inimene, punanina | vn красный нос; человек с красным носом

kaunikkainõ J, g kaunikkaizõõ dem. kaunike; punane | vn красивенький; красненький
paa pääle puhassa, kaglalõõ kaunikkaiss rl pane selga puhast, kaela(le) kaunikest

kauniᴢ Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I (Salm2 R Ke Ko) kaunis K-Ahl. R-Eur. R-Reg. Ка́унисъ K-reg2 Ii-reg1 Ка́унись Pal2 Кавнисъ Tum., g kaunii Kett. K M Kõ S Po Lu Li Ra J I kaunee Ke Lu J Ko kaune J
1. punane | vn красный
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
Lu se on kauniz niku borkkan see on (näost) punane nagu porgand
Lu tulõkõs süsi, veel on kauniᴢ tuline süsi, veel on punane
Lu oomnikoss päivä ku on kauniᴢ, tääp tuulta; ohtõgoss laskõõp päivä kauniiss, se tääb üvvää ilmaa kui hommikul on (tõusev) päike punane, (see) ennustab tuult; (kui) õhtul loojub päike punasena, see ennustab head ilma
M ül̆leeltä, ülelehto on roh̆hoinõ, a alta on kauniilõõ pealt, lehe pealmine pool on roheline, aga alt on punane
M tšiutoo pihad õltii pilutõttu kauniilla, i sinisiillä i rohois̆siilla särgi õlapealsed olid välja õmmeldud punas(t)ega ja sinis(t)ega ja rohelis(t)ega (= punaste, siniste ja roheliste niitidega)
P enipään kraazgattii kanaa munat kauniissi lihavõtete ajal värviti kanamunad punaseks
Lu rautaa pietää tulõᴢ, kunniz meep kauneessi rauda hoitakse (peetakse) tules, kuni läheb punaseks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
K tuli kukkõ da ŕäägahtii lävellä: miä tulõn kauniit saappugad jalgas, kauniš šĺääppi tuli kukk ja hüüatas lävel: mina tulen, punased saapad jalas, punane kübar (peas)
M meez meep teetä möö kauniz naappa pää päällä. kukkõ (Set. 16) mõist mees läheb mööda teed, punane kauss pea peal? – Kukk
K kauniss kiisseliä tšihutõttii keedeti punast kisselli
M on naasti niku kauniz omena on ilus nagu punane õun
Lu sel inemizel õllaa kauneet šokaᴅ sel inimesel on punased põsed
J kauniz vaski punane vask
Lu kaunis savi punane savi
M kaunis smaroda ~ Lu kaunis smoroda ~ J kaunis sõssõr ~ kauniz marjõ punane sõstar
kaunis kleeveri ~ Lu kauniz ärüᴅ ~ J kauniz ärükukka punane ristikhein, punane härjapea
J kaunis sipp(e)likaᴢ punane sipelgas
J kauniz viina punane vein
M pekki i kauniz liha pekk ja tailiha
I kaunis griba (Len. 286) punapuravik, haavapuravik
Lu kimmiä kauniᴢ ere-, krellpunane
2. subst., hrl pl punased, kommunistid | vn красные, коммунисты
kase õli kaunie ja valkõe sõta aika (Len. 212) see oli punaste ja valgete sõja aeg
K se õli siis ku kauniid da valkõat tappõlivaᴅ see oli siis, kui punased ja valged sõdisid
M kaunii aikannaa ~ Po kaunii aikann punaste (= nõukogude) ajal
3. kaunis, ilus | vn красивый
K kauniz on kala jõgõza, med́d́ee veĺĺe veel kauniipi (Al. 45) rl kaunis on kala jões, meie vend (= peiu) veel kaunim
L kauniiss kazvatiᴅ rl kauniks kasvatasid
L vai sinua vart eb õlõ päivεä kaunissa kas (või siis) sinu jaoks pole kaunist päikest?
P kõvass kauniiᴢ väga ilus, imeilus

L lehmäd on kauniilla lehmad on punataudis
I läpi tšül̆lää meeʙ, kaunis sarafana, tätä niin i narrittii kutsuttii läheb läbi küla, punane sarafan (= külaluud, klatšimoor, keelekandja), teda nii narritigi, kutsuti
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad punapuravikud.
Vt. ka mussakauniᴢ, tumm-kauniᴢ, vaaliakauniᴢ

kaunizmarja K punane sõstar | vn красная смородина

kumakaŋgaᴢ Lu J kunakaŋgas [sic!] J-Must. puuvillriie; punane puuvillriie | vn бумажная ткань; кумач
Lu kumakaŋgaz oŋ koottu kumakassa, kumakaŋkaassa õmmõllaa sõppaa puuvillriie on kootud puuvill-lõngast, puuvillriidest õmmeldakse rõivaid
J varnikall on välillä kauniiᴅ kumakaŋkaaᴅ pühaserätil on vahel punased puuvillriide(riba)d.
Vt. ka kumakaᴢ, kumakka

kumakka L Lu (M J) kumakk J-Tsv., g kumakaa L Lu J
1. puuvillriie; punane puuvillriie | vn бумажная ткань; кумач
Lu kumakaŋgaᴢ, kase ontši kumakka puuvillriie, see ongi {k.}
M ihasuut õli kumakal tehtü (Len. 264) käiste käänised olid punase puuvillriidega ääristatud (tehtud)
2. puuvill-lõng; punane puuvill-lõng | vn бумажная нитка; кумачовая пряжа
Lu kumakaŋgaz on koottu kumakassa puuvillriie on kootud puuvill-lõngast
L kumakaakaa varnikyõ õtsad õmmõltu punase puuvill-lõngaga (on) pühaseräti otsad (välja) õmmeldud
J silm-rätte oŋ kumakaka višivoitõttu käterätt on punase puuvill-lõngaga välja õmmeldud.
Vt. ka kumakaŋgaᴢ

kumakkarihma Lu punane puuvill-lõng | vn кумачовая пряжа
kumakkarihma on mineekaa pilutõtaa punane puuvill-lõng on (see), millega tikitakse

lad́d́a² Salm2, g lad́d́aa lai punane vöö (vadja naise rahvarõivaste detail) | vn широкий красный кушак (деталь водской женской народной одежды).
Vt. ka lad́javöö

puna K Lu J, g punaa
1. puna | vn краснота, румянец
J oht on verte sõsarõᴢ, oht on punaa põzgõᴢ rl küllalt on verd ões (= mõrsjas), küllalt on puna põses
J puna põski punapõsk(ne)
Lu meil ühs lehmä melkein puna tavvissa hukkauᴢ meil üks lehm sai punakusesusest peaaegu hukka
2. puna (paastumaarjapäeval joodav punane jook, hrl. punane viin | vn выпиваемый в благовещение особый красный напиток, об. красная водка)
K punaa jootii blagoveš́t́š́enn paastumaarjapäeval joodi puna

puna-lehmä: puna-lehm J-Tsv. punane lehm, punik | vn рыжая корова

punanõ K-Al. (V) punadnee K-Ahl. punan ~ punnan ~ puumane Kr Пунань ~ Пунанень Pal2, g punazõõ punane | vn красный
K päivää puolõssa punanõ (Al. 54) rl päikese poolt punane

puna-ruusu Lu punane roos | vn красная роза

sõssõrõmarja Lu punane sõstar | vn красная смородина

tantšiaᴅ: tantšiat K-Ahl. (R-Reg.) tantšat K-Ahl. pl t
1. (meeste) aluspüksid [?]; peiupüksid [?] | vn кальсоны [?]; свадебные брюки [?]
K sõzar seisob uhsee alla, tammee tantšiat pivoza (Ahl. 91) rl õde seisab ukse all (~ künnisel), peiupüksid peos
2. R-Reg. (kirju v. punane) vöö [?] | vn кушак [?]

tuli-ruskõa M tuliruske, -punane, tulekarva | vn рыжий
se on tuliruskõa pää sel on tulipunane pea

õlka-tilkku J (Ra) olkt́śilkku Ku, hrl pl õlka-tilkuᴅ
1. (naistesärgi) õlalapp, -lapid | vn наплечник, наплечники (женской рубахи)
Ra õlkatilkuᴅ pilutõttii õlalapid tikiti
2. punane kiil (vanaaegse naistesärgi kaenlaaluses) | vn красный клин (под мышкой старинной женской рубахи)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur