[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

pläkku M, g pläkuu täpp | vn отметина, пятно
kanalla on musat pläkuᴅ kanal on (sulgedel) mustad täpid.
Vt. ka pläkki

poju I, g pojuu: poj̆juu Ipoja
herra antõ d́eŋgaᴅ, i sai poj̆juu härra andis raha(d) ja sai poisi

pokšu Li, g pokšuupokšo

polu¹ I, g poluupolo¹
polulla tšülvetäᴢ (sauna)laval viheldakse

polu² (I), g poluu I põrand | vn пол
a se soldatti polunn alta nõisi aga see sõdur tuli (tõusis) põranda alt

porttu Lu, g portuu Lu sadam | vn порт, пристань, гавань
porttu on paikka, kuza laivat purkavad ja lastavaᴅ sadam on koht, kus (töölised) laevu lossivad ja lastivad
Lu laiva seizop porttuᴢ laev seisab sadamas
Lu kuiva porttu, kuza vesi-nõisu i lasku. siin aluz ajõttii praavittamissa vartaa kuiv sadam (on see), kus (on) veetõus ja mõõn. Sinna aeti (mõõna ajal) purjelaev remontimiseks
Lu narvaa porttu Narva sadam
Lu porttu tuleᴅ sadamatuled
Lu porttu mahsu sadamamaks
Lu portuu kapteni sadamakapten.
Vt. ka portta, pristani

portu (Kr), pl. kom. -uiaka Kr prostituut, hoor | vn проститутка

pośu J poźu Li, g poźuu: poźu Jpośo

poźu Vt. pośu

potštu I, g potštuu I post, postisaadetised | vn почта, почтовые отправления
se tuõʙ, potštuu tooʙ, gazettie da tširjija see tuleb, toob posti, ajalehti ja kirju.
Vt. ka posti

poukku Vt. põukku

põhku M Kõ, g põhguu M
1. põhk | vn солома
siε niku sika põhkuza mak̆kaaᴅ sa magad nagu siga põhus
2. (looma) pesa(paik), ase | vn берлога; лежбище
M karu talvõll mak̆kaab õmas põhguᴢ karu magab talvel oma pesas
M siğgaa põhku sea pesa(ase põhus)
3. pesakond; perekond, sugukond | vn выводок; семейство, родня
M nävät sõitõllaᴢ, elä mene näd́d́e väl̆lii, näväd ovad õm̆maa põhkua, a siä välizä leed väärä nemad riidlevad, ära mine nende vahele, nad on oma perekonnast, aga sina jääd vahepeal süüdlaseks

M on varma vaattaa päälee, a ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ on pealtnäha tugev, aga ise nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on jälle asemel maas (pea põhus), jälle on haige

põrku J perku Ku, g põrguu J
1. põrgu | vn ад, пекло
J miä sinuu põrguss tš levven tšättee ma saan (leian) su põrgustki kätte!
2. sõimus. kurat, | vn руг. чёрт
J tämä, põrku, tõhib minnua kuttsua kräntsissi tema, kurat, julgeb mind nimetada krantsiks!
Ra ai siε perku ah sa kurat!
J põrkua ko tämäkaa võit tehä (mida) kuradit (sa) temaga saad teha!
Ku perkua kurat (võtaks)!
Ku pani suurt perkua vandus kurja.
Vt. ka perko

põrmu M J-Tsv., g põrmuu M J
1. põrm, kübe | vn кроха, крупинка
minuu õzassi eb jäänü imeńńõss põrmuatši minu osaks ei jäänud mõisast (mitte) põrmugi
2. keretäis, nahatäis | vn побой, простор. порка, трёпка
M no senelle mehelle annõttii üvä põrmu no sellele mehele anti hea keretäis
M see sai üv̆vää põrmuu see sai hea nahatäie

põukku Kett. M (P) poukku Lu Li J-Tsv. (R-Lön.), g põukuu: poukuu Li J pouku R J pestav pesu, murd. põuk; ligunenud pesu; | vn стираемое бельё; смоченное бельё
P nõizõt sõpõi pesemää, põukkua tetšemää hakkad rõivaid pesema, pesu pesema (tegema)
Lu suurõt peree poukut pesi pesi suure(d) pere pesu(d)
M autoas põukkua hautatakse pesu
J poukkua uhtoma pesu uhtma
J tuli kottoo märtš niku poukku tuli koju, märg nagu ligunenud pesu (= märg nagu kassipoeg)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur