[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

peäsko Vt. pääsko

pohmelo M Lu J-Tsv. pohmõlo (P), g pohmeloo J pohmelus | vn похмелье
J suurõõ juumizõõ perält oŋ kõva pohmelo pärast suurt joomist on kõva pohmelus
M täll on pohmelo, taitaa päätä vaivattaaʙ, piäp pää parattaa tal on pohmelus, vist pea valutab, tuleb pead parandada

poiko Vt. kasa-poiko

pojo K L P M Kõ S Po Lu J I (R Li), g pojoo R J pojuo K poj̆joo M Kõ-Len. I poiss, noormees; poissmees, vanapoiss | vn мальчик, молодой человек, парень; холостяк
P miä õlin nuor pojo viel, vuotta kuutyõtõ·ššõmyõ mina olin veel noor poiss, aastat kuusteist
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid aina käisid meil aias õunavargil
K pojod issuzivaᴅ, garmonia pillittiväᴅ poisid istusid, mängisid lõõtspilli
I pojot tetšiväd lõõkuu tšehštšül̆lää poisid tegid kiige keset küla
P sis plokattii munõi, tüttäret pojoikaa siis koksiti mune, tüdrukud poistega
M võib ihassua hullussi pojo noormees võib hullusti armuda
M miez õlitši kaźee tšül̆lää pojo mees oligi selle küla noormees
M kõrkõa pojo pikakasvuline noormees
M kooli pojonn, bõllu naiziza suri poissmehena, polnud abielus.
Vt. ka poika, poissi, poja, poju

poko Li, g pogoopojokkõin

pokšo Lu, g pokšoo Lu söödakala (elavsöödaks olev kala) | vn живая нажива
pokšookaa püvvetää aŋgõrjaa söödakalaga püütakse angerjat

polo¹ I, g poloo (sauna)lava | vn (банный) полок
pololõõ õli tehtü tila (sauna)lavale oli tehtud ase.
Vt. ka polu¹

polo² M Lu Li, g poloo Lu
1. vaene, õnnetu | vn бедный, несчастный
Lu ai polo poik, elo eb mee mukkaa oh, vaene poiss, elu ei lähe hästi
2. adj kelm(ikas), vigurivänt | vn шаловливый, плутоватый
Li kül siin on polo poika küll siin on vigurivänt poiss!

polomo [?]: Поломо Tum. vilets, vaene | vn нищий

poozno Vt. pozna

popo Li J-Tsv., g povoo lastek. hirmutis, koll | vn бука
J elä idg – popo võtaʙ ära nuta, koll viib (võtab su) ära!

poro¹ Lu Li Ra J-Must., g poroo Li lehelis, leelisvesi, tuhavesi | vn щёлок
Lu tuhgass tehtii poro kui muilaa eb õllu tuhast tehti lehelis(t), kui seepi ei olnud
Lu tuhka laskõõb allaa, pääl jääb niku sirkaa ja lippaa vesi. sitä vettä kutsuttii poro tuhk sadestub põhja (vajub alla), peale jääb nagu selge ja libe vesi, seda vett kutsuti lehelis(eks)
Lu laki ja seinät tooš porokaa pestii, ikkunat tooš sitä viisii, eestii porokaa, siiz veekaa virutõttii lagi ja seinad pesti ka lehelisega, aknad ka sedaviisi, algul lehelisega, siis loputati veega
Lu valkaat kaŋkaad eestii porokaa pestii, siiz jõgõl virutõttii valged kangad pesti esiti lehelisega, siis loputati jões
Lu ai kui on tänävä kõva poro oi, küll on täna kange lehelis!

poro² Ku: (kui vihma sadas, siis ütlesid lapsed:) poro poro poutaa, annᴀ jumal päivukkäissᴀ̈ {p., p.} põuda, anna, jumal, päikest!

pośo J-Tsv., g poźoo: poźo J dem.
1. põssa, notsu, põrsas | vn поросёнок
J elä han siä nii tšafkamizi süü, ved et siä õõ pośo ära sa ometi nii matsutades söö, sa ei ole ju põssa
J tšihguttõõb entez niku pośo sügab end nagu põrsas
2. poju, poisike, jõmpsikas | vn мальчишка, мальчуган
J ann poźolõ tširjõ anna jõmpsikale kiri.
Vt. ka pojokkõin, poko, pośu, pot́o, põrzaᴢ

potjo Vt. pot́o

pot́o Li J-Tsv. potjo Por., g pot́oo Jpośo
1.
J pot́oo viittä süüᴅ põrsa moodi sööd
J pot́o, pot́o notsu, notsu!
2.
J noh, pot́o, plaiskaakk däädellees tšätt noh, poju, löö (oma) onule patsi!

povarno J, g povarnoo sauna eesruum, saunaesik | vn предбанник
povarnoz vizgatti sõvad vällää sauna eesruumis võeti riided seljast
sõvad povarnoz laadiuttii riided pandi sauna eesruumis selga

põdro Vt. pedro¹

põhko Vt. pehko

põippo K-Ahl. M-Len., g põipoopõippõ
siis põipot korjattii jõka verossa (Len. 264) siis korjati kanapojad iga hingemaa pealt

põlko Vt. pelko

põlo Kett. K L P M Kõ Ra J I palo Lu Li, g põloo Kett. K M J põluo P põl̆loo palo Lu tulekahju | vn пожар
M viĺikaa tšülä kõik põli põlossa Velikkä küla põles kõik maha tulekahju läbi
Li lüüp tulta ja ammuʙ i siz võip tulla palo lööb välku ja lööb sisse, ja siis võib tulla tulekahju
J põlo aigõll vättšiä tšelloka kutsuta appi tulekahju ajal kutsutakse kella(löömise)ga rahvast appi (kustutama)
Lu požarnikat sammuttavat palloa tuletõrjujad kustutavad tulekahju
K tšako tulõp tšülääsee, sis põlo leeʙ (kui) kägu tuleb külasse, siis tuleb tulekahju
K kana laulaʙ, põlua leeʙ (kui) kana laulab, (siis) tuleb tulekahju
M põloo bagra tuletõrje-pootshaak

M tänän õli mokom põlo päivä täna oli niisugune palav (= kiire, töörohke) päev.
Vt. ka mettsäpõlo, tulipõlo

põlto Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I (R) Пыльдо Pal2 Ii-reg1 Пелдо Pal2 По͡елто Tum., g põlloo P M Kõ Lu Ra J I põlluo L P põld; põlluriba | vn поле; полоса поля, делянка
L menet põltua lahkõass tetšemεä lähed põldu üles harima
P äjesettii põlloll põllul äestati
I põltoloja puhasõttii tšivilöissä poiᴢ põlde puhastati kividest
J ted́d́ee ja med́d́ee põllod õlla ühes sargõᴢ teie ja meie põllud on ühes saras (= krundis)
Lu poutann viĺĺä kuivap põllol põua ajal vili kuivab põllul (ära)
J põlto om viĺĺõᴢ põld on seemendatud
J põlto on õrall oras on põllul tärganud
J tšell om vähä põlto maat, see kussnibuit ääress võtab rendile kel on vähe põllumaad, see võtab kuskilt äärest (maad) rendile
P muuta põlluo riissoi bõlluᴅ, ätšie ja adra muid põllu(töö)riistu polnud, (oli) äke ja ader
J isutti kõvaasõõ maasõõ, kõvaa põlloo peentõraa rl istutas kõvasse maasse, kõvasse põllupeenrasse
J a kerittü perze se on põlloo säŋki aga pöetud perse, see on kõrrepõld
J põlto iiri on lõikkonnu vihgoo pääᴅ põldhiir on vihu pead ära närinud.
Vt. ka ahopõlto, kagrapõlto, kanõppi-põlto, kleeveripõlto, liivpõlto, munapõlto, nisupõlto, rüispõlto, õzrapõlto

põrno Lu, g põrnoo Lupõrna


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur