[VOT] Vadja keele sõnaraamat

poolitõõ M Ra = poolittaa
Ra nii tunnub emääsee niku alko lõhgõttu poolitõõ on nii emasse läinud, nagu (oleks) halg pooleks löödud (= nagu ühest halust löödud)
M pääzgoo äntä on lõhgattu poolitõõ pääsukese saba on pooleks lõhestatud (= on kaheharuline)

poolõõ K M Kõ Lu Li J I puolõõ K P puolyõ L P pùolõõ Po poolõ Lu J-Must. poolee K-Ahl. K-Al. Ku poole R-Eur.
1. (millegi v. kellegi v. kusagile) poole | vn в сторону (кого-то или чего-то), (по направлению) к
P tšieräp sellää saunaa puolõõ keerab selja sauna poole
M tšetä näeʙ, sen̆nee poolõõ viskaap sütšälpää keda näeb, selle poole viskab tuletuki
Lu jõka poolõõ jovvuʙ igale poole jõuab
J kumpaa poolõõ meeᴅ kuhupoole (sa) lähed?
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösi virmalised, tulised sambad lähevad mitmele poole
I inehmine viskazi ivijä: akana meeb ühtee poolõõ ja ivä tõisõõ poolõõ inimene tuulas (viskas vilja)teri: agan läheb ühele poole ja tera teisele poole
Li akkun on kahspoolin, avvaub avõõ kahtõõ poolõõ aken on kahe poolega, avaneb kahele poole
P tšen meni sõtamehessi, tšülä õttsas kummartõli kõlmõa puolyõ kes läks soldatiks, (see) kummardas küla otsas kolmele poole
Lu servät painuvad ala poolõ servad käänduvad (seenel) allapoole
Lu kuras poolõõ vasakule
Lu õikõas poolõõ paremale
2. (millegi) poole (ajaliselt) | vn к (чему-то), в сторону (чего-то по времени)
P se õli sütšüzüü puolyõ suvõa see oli sügisepoole suve
Lu ohtogo poolõõ päivää päivüᴅ meni matalõl õhtupoole päeva päike vajus (läks) madalale
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissa süüttämää vanuigi (= kui vanemaks saan) hakkavad nad mind toitma (söötma)
3. (kusagil) pool | vn на (какой-то) стороне
P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõiss eväd näe, se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist ei näe? – See (= need) on silmad
I paja õli tõizõll poolõõ teetä (sepa)paja oli teisel pool teed
4. (kusagilt) poolt | vn со стороны, с (какой-то) стороны
L pilvõt tulõvad ühess puolyõ i tõizõss puolyõ pilved tulevad ühelt poolt ja teiselt poolt
L apiat ebõ·lõ armottomiilõ, kussait puolyõ polopoikailõ rl (itkust:) abi pole armetuile, kuskilt poolt viletsaile
■
J said blina taka poolõõ (kas) said laksu vastu tagumikku (tagapoolt)?
Lu kukkuzi toožõ onõ vad́d́aa, a mõnikas sõna on laukaa poolõõ Kukkusi on ka vadja (keele ala), aga mõni sõna on Lauga poole (= isurikeelne)
Lu lintujee poolõõ miε õlõn vohma lindude osas olen ma rumal (= lindudest ei tea ma midagi).
Vt. ka kahtõõppoolõõ, kahõppoolõõ, kotopoolõõ, kuhõõpoolõõ, kunnõpoolõõ, kurõap-poolõõ, sinneppoolõõ, sisäpoolõõ, tševätpoolõõ, tõisõõppoolõõ, tõizõs-poolõõ, tänneppoolõõ, tääl-pool, ühteeppoolõõ
Vt. ka poola¹, poolta¹, poolõa, poolõlta, poolõssa, poolõza