[VOT] Vadja keele sõnaraamat

χolostoi L P Lu Ra J I χolostõi I holostoi M Lu J-Tsv. holostõi I, g χolostoi ~ holostoi Lu J
1. subst., adj. vallaline (mehe kohta); poissmees | vn холостяк; холостой
I kase sussedii χolostõi tahoʙ nad́d́ussaɢ see naabri vallaline (poeg) tahab naist võtta
L ko on χolostoi, siz võttaguo χot́ kummaa tüttärie tahoʙ kui on poissmees, siis võtku (naiseks) ükskõik kumma tütre (tahab)
Lu taatt õli holostoin omaš tšüläᴢ isa oli (= elas) poissmehena oma külas
L miε õlõn χolostoi pojo ma olen poissmees
M täm on ühzikko, holostoi meeᴢ ta on üksik, vallaline mees
Lu χolostoi poika vallaline poeg
Lu oh-hoo, vana poika, vana holostoi, taitaa tämä veel nõizõb naimaa ohhoo, vanapoiss, vana poissmees, ta hakkab vist veel naist võtma
2. noormees, poiss | vn парень
I χolostoid i požiloit kõittši õlivaᴅ noormehed ja eakad, kõik olid
I meevät kahsi, χolostõi i tütterikko, mettsää hulkkumaa lähevad kaks (= kahekesi), noormees ja neiu, metsa jalutama
J partti holostoit tuõb laulukaa rühm noormehi tuleb lauluga
L suuri, terve χolostoi suur terve noormees

molottsa L P I molottsõ ~ molotts J molotsa Lu-Len. J, g molotsaa
1. subst tubli poiss, tubli (noor)mees; adj tubli | vn молоде́ц
I siä ku kaz̆zee ärdžää saad lautass vijjäɢ, poiᴢ, i siz juttõõb leed molottsa kui sina saad selle härja laudast ära viia, (ja) siis, ütleb, oled tubli poiss
I sillõ passiboo, što siä mokoma molottsa aitäh sulle, et sa oled niisugune tubli
J molottsõ poikõ tubli poiss
2. noormees, poiss | vn парень, юноша
P la molottsa nõizõb ülieᴢ las poiss tõuseb üles (poiss tõusku üles)

molottskainõ J, g molottskaizõõ tubli poiss, tubli (noor)mees | vn молоде́ц
no molottskainõ, nüd juttõõb miä sillõõ tõizõõ annaa vapro·osaa noh, tubli poiss, nüüd, ütleb, esitan (annan) ma sulle teise küsimuse

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal₁ Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud
■
M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

poikalahsi Lu Li I (J-Must.) poika-lahsi Lu Ku poikalahs M Ra poikalahᴢ Lu poik-lahs J-Tsv. poeglaps, poiss, poisike | vn ребёнок мужского пола, мальчик, мальчуган
Lu lassa ku risitettii, kõ õli poikalahsi, siz annõttii rissõzalõ tšättee kui last ristiti, kui oli poisslaps, siis anti (ta) ristiisa kätte
I tütrikkõizõd i poikalahzõd ühezä tšäüsiväd eittsee tüdrukukesed ja poisikesed käisid koos õitsil
Lu poikalahzõd vaa tšävvää urpopäivää oomnikossa urvottõmaᴢ ainult poisslapsed käivad palmipuudepüha hommikul urvitamas (= magajaid pajuurvavitstega üles äratamas)
Ra märännüt poikalahs, narri minnua, sõrmiikaa tetši pitšää nenää paha poiss, narris mind, tegi sõrmedega pika nina.
Vt. ka pojokkõin, pojoklahsi, pojolahsi

poik-parka: poik-park J-Tsv. poiss vaeseke | vn бедный мальчик, бедняжка

poikõnõ² Ra, g poikõzõõ adj poiss-, poisi moodi | vn напоминающий мальчика, мальчик по виду
poikõzõt kuklaᴅ poissnukud

poja L (K P M), g pojaa poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
L antaass viinaa mehiilie i pojailyõ antakse viina meestele ja poistele
M tüttäred i pojad mennäz guĺättamaa tüdrukud ja poisid lähevad pidu pidama
L jõka tüttärikko antõ pojalyõ munaᴅ, õmiilyõ pojiilyõ annõttii munõita iga tüdruk andis poisile mune, oma poistele anti mune (lihavõttepühade ajal)
L mill on pojai niku põdrai rl mul on poisse nagu põtru.
Vt. ka poika, poissi, pojo, poju

pojo K L P M Kõ S Po Lu J I (R Li), g pojoo R J pojuo K poj̆joo M Kõ-Len. I poiss, noormees; poissmees, vanapoiss | vn мальчик, молодой человек, парень; холостяк
P miä õlin nuor pojo viel, vuotta kuutyõtõ·ššõmyõ mina olin veel noor poiss, aastat kuusteist
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid aina käisid meil aias õunavargil
K pojod issuzivaᴅ, garmonia pillittiväᴅ poisid istusid, mängisid lõõtspilli
I pojot tetšiväd lõõkuu tšehštšül̆lää poisid tegid kiige keset küla
P sis plokattii munõi, tüttäret pojoikaa siis koksiti mune, tüdrukud poistega
M võib ihassua hullussi pojo noormees võib hullusti armuda
M miez õlitši kaźee tšül̆lää pojo mees oligi selle küla noormees
M kõrkõa pojo pikakasvuline noormees
M kooli pojonn, bõllu naiziza suri poissmehena, polnud abielus.
Vt. ka poika, poissi, poja, poju

praunukka M, g praunukaa lapselapselaps (poiss) | vn правнук

tukkapää K tukka-pää (K-Ahl.)
1. fig pikajuukseline (mõrsja v. noore naise hellitusnimi rahvalaulukeeles | vn ласковое обращение к невесте или молодой жене в народных песнях)
tukka-päätä tuvvahseni. mihee sille tukka-päätä. jalkojani jahsamaase, tšentšiäni tšöüttämääse (Ahl. 106) rl pikajuukseline tuuakse mulle. Milleks sulle pikajuukselist (= naist)?; Minu jalgu lahti võtma, minu pastlaid kokku köitma
2. püstsoenguga (poiss) | vn вихрастый (парень)
K tukkapää poiɢ püstsoenguga poiss
3. tuttpea (kana) | vn курица с хохолком
tukkapää kana tuttpea kana

vunukka Lu Li J I (P Ra) vunukk J-Tsv. Ku Внукъ Tum., g vunukaa L Lu Li J I lapselaps (poiss) | vn внук
J leevvä vunukõᴅ, pääzed ämmessi tulevad lapselapsed, saad vanaemaks
I kasõ vanapiɢ vunukka, tõinõ noorõpiɢ see (on) vanem lapselaps, teine (on) noorem
Lu vunukaa lahsi lapselapselaps.
Vt. ka takavunukka
Vt. ka unukka